Küünlapäev * Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev (Lääne-Eestis) 2.veebruar Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, mille järgi päev ongi oma nime saanud. Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve
veebruaril. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Rangelt oli keelatud ketramine. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Luuvalupäev 9 veebruaril. 2 Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid. Küünalde valamine oli veel 20. sajandi keskpaiku üsna tavaline nii sai endale huvitava kujuga omapäraseid küünlaid. Elaval tulel usuti olevat suur mõju inimestele, taimedele ja loomadele, mistõttu ei võinud näiteks jõuluõhtul ja nääriööl lasta tulel ega küünlavalgusel langeda põllule, sest muidu n-ö põleb vili sellelt kohalt ära ja sinna ei kasva midagi. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha. Naised käisid külas ja kõrtsis. Naiste töö tegid ära mehed. Mihklipäev 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Päevale andis ilmet mihklilaat
· Jüripäev (23.aprill) märgib taimekasvu algust . · Taimekasvukalendris poolitavad aastat künnipäev (14. aprill) ja kolletumispäev (14. oktoober) . Künnipäev on nimetatud päevaks, kus tuleb alustada kündi. Kolletusepäeva kohta põhiline ära õeldud päeva nimetuses. · Kõige külmema aja kohta on kasutusel taliharjapäev (14. jaanuar). Põhja- Eestis õeldakse aga tõnisepäev (17. jaanuar) , Lõuna-eestis küünlapäev (2. veebruar). · Kliimakalendri taliharja suvepoolne vastasdaatum on 13. juuli, mis kannab kaksiknimetust: maretapäev ja karusepäev. · Aastat neljaks jaotavate vastasdaatumite paare (14. jaanuar- 13. juuli ning 14. aprill- 14. oktoober) tuleks käsitada kui taimekasvu. Ja kliimakalendri sümbioosi. ELATUSALAD KALENDRIPÄRIMUSES. · Suvepoolaasta tähtpäevadest on jüripäev kõige ,,töisem".
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule
1. Enne pühi pakla palava. (Nõo) 2. Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano.(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14. Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr) 15
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir ...
· Keldid kandisid pika varrukaga pluusesid või tuunikaid ja pikki pükse · Riided on valmistatud villasest või linasest riidest · Rikkad kandsid siidisest riidest riideid · Mantleid kanti talvel · Kanti prosse ja käevõrusi, kõige kuulsam juveel oli torc. · Keldi kalendris on 13 kuud ja 9 aastaaegade püha: 1. november - keldi Samhain - kristlaste Kõigi pühakute päev 22. detsember - Alban Arthuan - Talvine pööripäev 2. veebruar - Brigantia e Imbolc- Küünlapäev 21. märts - Alban Eiler - Kevadine pööripäev 1. mai - Beltaine - Maipüha 22. juuni - Alban Heruin - Suvine pööripäev 1. august - Lugnassadh - Lõikuspüha 23.september - Alban Elved - Sügisene pööripäev 29. oktoober - 1. november - Ruis - Kõigi pühakute päeva eelõhtu · Suurim püha Samhain ehk kõigi pühakute ja hingede päev(Hallowe'en) peeti 1. novembril ent püha kõige olulisemaks hetkeks oli sellele eelnev õhtu Ruis. Samhain leidis aset
Legendi esialgne versioon meenutab muistset Kreeka uskumust, et looma hing asub tema varjus, mis on aasta jooksul tehtud pattudest tumedaks muutunud. Talveuni oli vaimse 15 uuenemise aeg. Iga enda varju näinud loom teadis, et tal tuleb kauem talveunes olla, et pikem puhastumine varju kustutaks. (Cole, 2007, lk. 33) 4.3. Talvised pühad Eestis Küünlapäev. Minevikus oli see üks kõige olulisemaid tähtpäevi, mil nii looduse- kui ka töökalendris oma kindel koht. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest.Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne. Keedeti rituaalseid toite, nagu
Vaid mõnel üksikul elukutselisel karjapidajal on võimalus vanade eestlaste kombe järgi oma karja talitamisega tegeleda ning pigem eiravad nemadki seda, sest praegu on juba kõik farmid ja talud ära automatiseeritud ning suuremat vajadust oma käe-jala koormamiseks pole. Aastaid tagasi oli noorte seas populaarne teha suure seltskonnaga jüriööl uhke lõke. Hetkel ei tea noored sellisest kombest midagi. Ka toomapäev, küünlapäev ja paastupäev on inimeste jaoks nüüd lihtsalt järjekordsed päevad, mis panevad lihtsalt õlgu kehitama, kuna keegi on millegi pärast need kalendrisse märkinud. Nii nagu keegi ei vaevu enam toomapäevaks ehk 21. detsembriks oma kodu ära koristama ja hooajatöid sinnapaika jätma, ei tea tänapäeva inimesed vanadest traditsioonidest suurt midagi. Kogu maailm elab tänu pea kõikide eluvaldkondade arengule pidevas muutuste tuules.
Taliharjapäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnise...
Minnesinger - XII, XIII või XIV saj. kurtuaasset rüütli - ja lembelüürikat viljelev, kõrgest soost komponist ja luuletaja või ministeriaal. Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst puhkes õitsele XII - XIII saj. Lõuna Prantsusmaal. Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru. Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev, Palmipuudepüha, Markuse päev, Nelipüha, Peaingel Miikaeli päev... Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend. Nad omasid tähtsat kohta nii juudausu traditsionis kui islami ning kristlikus deoloogias. Ristija Johannes - Uues Testamendis juudi preestri Sakaria ja Eliisabeti poeg. Kuulutas 1.saj. 20.a - il messia tulekut, ristis Jordaani jões Jeesuse Kristuse. Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esi...
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
Vanasõna ütleb, et heal lapsel on mitu nime. Nii ka veebruaril: küünlakuu, vastlakuu, hundikuu, kassikuu, pudrusöömise kuu. Hundikuu nimetus tuleb sellest, et vanasti luusis veebruarikuus ringi ilmatu hulk näljaseid võsavillemeid. Tänapäeval saab kriimsilmaga kohtuda ainult loomaaias. Saksamaal kutsuti veel mõnikümmend aastat tagasi veebruari kassikuuks. Sel kuul tuleb kiisudele ise süüa anda, sest hiiri ja rotte napib. Veebruaris on õige mitu tähtpäeva. 2. veebruar - küünlapäev. Kirikukalendris on ka selle kohta ilus legend. Nimelt läks Maarja vastsündinuga esimest päeva jumalakotta. Ja ennäe imet - kõik küünlad kirikus süttisid iseenesest põlema! Sellest on saanudki küünlakuu omale nime. Küünlaid valmistati ka sel päeval kodudes. Vanarahvas pani tähele, et küünlapäeval antakse talvele lõplik ja viimane hoop. Mustjala kandis arvati, et küünlapäeval kammitud juuksed kasvavad hästi pikaks
viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis. 14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17. jaanuar tõnisepäev ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük. 25. jaanuar paavlipäev ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi. · Veebruar (vastlakuu, küünlakuu, hundikuu): 2. veebruar küünlapäev ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta, sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama. · Märts (paastukuu):
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste ...
Setomaal prasnikud Tehti kaupa sulaste ja tüdrukutega Söök/Jook: Seapead Seakõrvad Hapukapsad Töö keelud: Tööd ei tehtud, eriti ketramine oli keelatud 25. jaanuar- paavlipäev Apostel Pauluse mälestuspäev Pragu tuleb meresse kõrs hakkab lund vihkama Kombed: Putukate hävimine ja tõrjumine VEEBRUAR (küünlakuu, radokuu) 2.veebruar- küünlapäev: naistepüha Kombed: Lõpetas pika pühade perioodi Küünalde pühitsemine Söök/Jook: Odratangupuder Seapea, külg, jalad Töö keelud: Ketramiskeeld 9. veebruar- luuvalupäev Pühak Apolloonia mälestuspäev Kombed: Võib kauem magada Töö keelud: Ei tohi füüsilist tööd teha 14. veebruar- valentinipäev Jumalanna Juno
olemise aeg. EELK peapiiskop Edgar Harki surma järel asus just 1987. aasta lõpus (valitud 11.06.1987, pühitsetud 15.11.1987) ametisse Kuno Pajula, kelle ametiaja sisse jäid ühed olulisemad muutused ja arengud kirikuelus ja Eesti ühiskonnas - Nõukogude Liidu lagunemine, kirikuid tabanud usubuum, Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja sellega seotud seadusandluse loomine. Uurimisperioodi lõpuks on 2015. aasta küünlapäev, mil ametisse seati järjekorras 10. peapiiskop Urmas Viilma. Peapiiskopide kui ülemkarjaste mõju oma kiriku arengule, olukorrale ja suunale on sedavõrd oluline, et nende ametiajad on sobivateks tähistusteks ühe või teise perioodi jaoks. Lisaks peapiiskopi ametiaegadele on aga teisigi võimalusi. Näiteks on võimalik jagamise aluseks võtta kirikukogude ja koguduste juhtorganite töötamise aeg (valitakse tavaliselt
tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine – Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
Päevi loendati taevase Kuu "nägude" järgi (siit lähtub nimetus kuupäev), kuufaase näitavad vastava joonise abil ka praegused trükikalendrid. Tundide arvestust ei olnud, kuid tänini on kasutusel mõisted, nagu videvikuaeg, koiduaeg, kesköö, täiskuuaeg, lõunaaeg, söögiaeg, silmapilk. Üleminek kirikukalendrile Kirikukalendrist tuli rahvakalendrisse rohkesti pidepunkte pühakutähtpäevade näol. Tõnisepäev (püha Antoniuse mälestuspäev, 17. jaan.) ja küünlapäev (päev, mil Neitsi Maarja Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, 2. veebr.) võtsid tasapisi üle kujutluse taliharjast talve keskpaigast. Neitsi Maarjale pühendatud paastumaarjapäev (25. märts) sidus enda külge palju kevade saabumisega seotud endeid. Külvipüha juurde kuulunud kanamunad said uue tähenduse ja kinnistusid lihavõtte- ja suvistepühadele. Muistne karjalaskepäev (1. apr.) ja künnipäev (14. apr.) oma maagiaga said isegi oma kuupäeva,
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
