kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus)
lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550 Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` 430 ja ` 550 Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l küveti paksus, cm Molaarse neeldumisteguri väärtused leitakse valemist: ()=A/C*l A lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures C lahuse molaarne kontsentratsioon l küveti paksus Teine võimalus Cr ja Mn kontsentratsioonide leidmiseks on kalibratsioonigraafik. Selleks mõõdetakse permanganaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvused lainepikkustel 430 nm ja 550 nm. Kromaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvus mõõdetakse lainepikkusel 430 nm
kontrolllahuse (destilleeritud vee) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Kolorimeetri lülitasin vooluvõrku ja lasin soojeneda. Kontrollisin seadme nullseisu. Mõõtboksis oli kaks kohta küvettide jaoks, millest tagumisse küvetti panin destilleeritud vee ning esimesse uuritava lahuse. Küvettide nihutamiseks valguskiire teele kasutasin kolorimeetri esiküljel olevat hooba. Läbitavusteguri mõõtmiseks lülitasin kõigepealt valguskiire teele küveti destileeritud veega ning vajutasin klahvile ,,K1". Seejärel lülitasin valguskiire teele uuritava lahuse ning vajutasin klahvile ,,2". Lugesin tabloolt läbitavusteguri. Kordasin toimingut kõigi lahustega. Katseandmed ja arvutuskäik Zelatiini hägususe ja pH mõõtmise tulemused: Küveti pikkus l=30,110 mm = 3,011 cm Lahuse pH ja optiline
Vee kogus, ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - 3. Mõõtsin saadud lahuse pH. 4. Edasi mõõtsin lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit . 5. Lahused valasin peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Valemid Lahususe hägusus arvutatakse valemiga: Kus Katseandmed Zelatiini lahuse hägususe ja pH mõõtmise tulemused Küveti pikkus . Tabel . Katseandmete tabel. Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus , 1 1,67 0,270 2 2,27 0,278 3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360
tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus ml - 6 99, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus ( =364 nm). Teoreetiline põhjendus, valemid: Lahuse hägusus Katseandmed: Küveti pikkus l = 3 cm Tabel 2 Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,43 0,119 0,0912 2 2,20 0,115 0,0882 3 4,12 0,158 0,1211 4 4,74 0,318 0,2438
HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - (ml) Saadud tulemuste põhjal arvutati lahuse hägusus . Hägususe KOH maht - - - - - 1 3 6 10 arvutamiseks kasutati valemit = 2,3* (D/l), kus D on optiline tihedus (ml) Vee kogus ja l küveti optiline teepikkus. - 6 9 9,5 10 9 7 4 - -1 (ml) 1) 2,3* (0,072/2,07)= 0,08 cm -1 2) 2,3* (0,063/2,07)= 0,07 cm
0 5 KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus ( =364 nm). Seejärel lisatakse esimesse kolbi 1 tilk ning teise kolbi 2 tilka HCl happesuse suurendamiseks ning mõõdetakse uuesti esimese kahe kolvi pH ning optiline tihedus ( =364 nm). Teoreetiline põhjendus, valemid: Lahuse hägusus Katseandmed: Küveti pikkus l = 3,0115 cm Tabel 2 Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,51 0,107 0,0817 1.2 1,57 0,104 0,0794 2 2,12 0,096 0,0733 2.2 2,13 0,093 0,0710
Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mdetakse saadud lahuste pH. Edasi mdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit = 364 nm. Lahused valatakse peale mtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Mtmise lppedes suurendatakse happesust kolbides 1 ja 2, milleks lisatakse 1. kolbi üks tilk konts HCl ja 2. kolbi 2 tilka konts HCl, seejärel mdetakse uuesti lahuste pH ning D. KATSEANDMED Zelatiini lahuse hägususe ja pH mtmise tulemused Küveti pikkus l = 3,0115 cm Optiline Lahuse hägusus Kolvi nr Lahuse pH tihedus D cm-1 1. 1,51 0,107 0,082 2. 2,12 0,096 0,073 3. 3,95 0,143 0,109 4. 4,48 0,222 0,170 5. 5,98 0,48 0,367 6
ja 2. lahusesse lisasime vastavalt 1 ja 2 tilka HCl-i. Mõõtsime uuesti pH ning optilise tiheduse. Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus - 6 9 9,5 10 9 7 4 - ml Valemid Valem lahuse hägususe arvutamiseks: = Katsetulemused Küveti pikkus l= 3,01 cm Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 0,80 0,080 0,061 2 1,45 0,094 0,072 3 3,18 0,127 0,097 4 3,82 0,284 0,217 5 4,96 0,514 0,393
Hajunud kiirguse mju absorbts. süstemaatilisele veale Anäiv log( ) P Ps Topeltmonokromaatoris (kaks monokromaat. järjest) on Ps 10 6 P0 Fotomeetria täpsus (precision) sltub detektori müra tüübist. Kontsentratsiooni määramine on vähima veaga teatud absortsiooni väärtuste piires. Üldiselt T 0 .01 0 .002 . Praktikas tuleb mta läbipaistvuse standardhälve kogu mtmise prodseduuri (küveti tühjendamine, täitmine, fotomeetrisse asetamine) iga prooviga läbi viies. Kontsentratsiooni suhteline viga 1 P C ln( ) k P0 dC 1 dC dP dT ; dP kP C P ln( P / P0 ) T ln(T ) dC miinimumis (T 40%) 3.69 dT C kontenratsiooni mõõtmise viga on umbes kolm korda suurem, kui läbipaistvuse viga
Lahutage reaktiivi tühiväärtus lõpptulemusest või kontrollige tühiproovi. Vt. kasutusjuhendist lisainformatsiooni punktis Running a Reagent Blank. · Kui proov ajutiselt muutub kollaseks pärast reaktiivi lisamist, lahjendatage värske proov. Korrata katset. Võib esineda vähene joodikadu, mis võib olla tingitud proovi lahjendamisest. Kohaldage asjakohane lahjendusaste. Vt punkt 2.7 Sample Dilution leheküljel 21. · Pühkige proovi küveti välispind enne masinasse sisestamist. Kasutage selleks niisket lappi ja kuivatage pehme lapiga, et eemaldada näpujäljed ja muu mustus. Samm sammult Meetod 8031 1. Vajuta 2. Täida küvett 10ml 3. Lisa proovile üks 4. Vajuta taimeri Hach prooviga. DPD Total Chlorine ikoonile. Programs. pulbri padjake. Sulge Vajuta OK.
HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus (λ =364 nm). Teoreetiline põhjendus, valemid: 2,3 D τ= Lahuse hägusus l Katseandmed: Küveti pikkus l = 3 cm Tabel 2 Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Läbipaistvustegur Lahuse hägusus τ cm-1 1 1.02 0.056 87.83 0.0429 2 1.6 0.065 86.23 0.0498 3 3.23 0.072 84
Kõigepealt lülita sisse seade (AusEin). Seejärel oota u. 10 minutit, et aparaat soojeneks. Siis pane paika nulli (nulleinstellung). Kui null on paigas, vajuta musta nuppu kaasa kõrval ning pane paika veelkord nulli (dunkeleinstellung). Viimane nupp suleb kiire ava ning siis on võimalik seadistada nulli, kui läbilaskvus T=0. Nüüd on aparaat valmis mõõtmiseks. 7. Pipeteeri puhta küvetti 1,5 ml 1x Bradfordi reagenti. Küveti panemiseks vajuta musta nuppu kaasa kõrval, ava kaas, paiguta küvett ning sule kaas. (NB! Must nupp peab olema kogu protseduuri vältel vajutatud, see pikendab aparaati eluiga!). Nulli näit ära nupuga nulleinstellung. 8. Pese küveti ning pipeteeri sisse 1,5 ml reaktsioonisegu. Mõõda absorptsiooni, loe numbriline näit skaalast ning pane endale kirja. Korra protseduuri kuni kõik lahused (k.a
Broom DPD Meetod proovis. 5. Täitke teine küvett 6. Pühkige 7. Vajutage klahvi 8. Pärast kolme 10mL prooviga puhasproovi küvett ja Zero. minutit (see on puhasproov). asetage see küveti Näidik näitab: taimeri piiksub. kambrisse mõõturis. 0,00 mg / l Br2. Pühkige ettevalmistatud proov ja asetage see proovihoidjasse. Vajutage klahvi
ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus - 6 9 9,5 10 9 7 4 - ml Mõõdetakse saadud lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Saadud andmete põhjal arvutatakse lahuse hägusus ja koostatakse graafik. Katseandmed: Küveti pikkus l= 3 cm Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,37 0,123 0,0943 2 2,20 0,119 0,0912 3 4,16 0,157 0,1204
Spektrofotomeeter. Valgusallikas halogeenlamp või deuteeriumlamp. Monokromaator difraktsioonivõre või kolmnurkne prisma, polükromaatne valgus lahutatakse peegeldumisel spektriks. Pilu - mõõtmed määravad kui lai spektriosa läbib uuritava proovi. Mida kitsam pilu, seda täpsem spekter registreeritakse. Suurendades pilu, seda suurem tundlikkus (seda väiksem kontsentratsioon on võimalik määrata). Valgustundlik element fotoelektronkordisti, mõõdab küveti läbinud valguse intensiivsust. Skaneeriv spektrofotomeeter laseb korraga läbi pilu terve spektri. Jadadioodspektrofotomeetris lahutatakse polükroomne valgus spektriks peale proovi läbimist ja kogu spekter suunatakse korraga dioodide jadale. Nii registreeritakse reaalajas valguse neeldumine kogu spektrialas mitte vaid ühel lainepikkusel. Ühekanalisel spektrofotomeetril tuleb kordamööda liigutada prooviga küvett ja võrdlusküvett valgusvihu ette
Mdetakse saadud lahuste pH. Edasi mdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm ( optilisi mtmismeetodeid vt II ptk). Lahused valatakse peale mtmist küvettidest tagasi kolbidesse.Mtmise lppedes suurendatakse happesust kolbides 1 ja 2, milleks lisatakse 1. kolbi üks tilk konts HCl ja 2. kolbi 2 tilka konts HCl, seejärel mdetakse uuesti lahuste pH ning D. Katseandmed kantakse tabelisse 1. Katseandmed: Zelatiini lahuse hägususe ja pH mtmise tulemused Küveti pikkus l = 3,0095 cm Optiline Lahuse kolvi nr lahuse pH tihedus hägusus pH D 1 1,36 0,217 0,165841502 2 2,21 0,249 0,190297392 3 4,48 0,343 0,262136568 4 4,85 0,522 0,3989367 5 6,15 0,613 0,468483137 6 7,04 0,517 0,395115468
ekraanil koma. Juhul kui soovid ise lõpetada mõõtmise, vajuta klahvile Read. Vastasel korral oota kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Mõõtmise järel loputa elektrood hoolikalt dest. veega , kuivata õrnalt filterpaberiga ja aseta uude lahusesse Vajutades klahvile Read saad alustada uut mõõtmist. Töö lõppedes pese elektrood hoolikalt ja aseta tagasi elektroodi otsik (täidetud 1/3 mahus elektrolüüdi lahusega) ja lülita pH-meeter välja. Katsetulemused Küveti pikkus l = 3,01 cm Katseandmete alusel koostatakse graafik = f(pH) ; kõvera maksimumi järgi määratakse zelatiini isoelektriline täpp. =f(pH) Lahuse hägusus arvutatakse valemiga = 2,3D l [ , cm-1 ]
gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4). - Katseseadmest väljuv gaas läbib jääkosooni lagundaja (5). - Vett osoonitakse kuni toimub osooni absorptsioon vette. 3. Arvutamine. 10 ABS n C O3 = 0, 42 L Vproov , mgO3/l Kus: 10 - süstla maht, ml, ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0,42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Meie ABSH2O = 0.722 T C sek ABS ABS mgO3/l lnC 0 0.64 0.082 0.390 -0.94039 Tallinn 2013a. 480 0.656 0.066 0.314 -1.15745 600 0.667 0
1. Ensüümi kontsentratsiooni (E) mõju reaktsiooni kiirusele (v) Varieerub fosfataasi kontsentratsioon, teised parameetrid on konstantsed. Töö käik: Eppendorf tuubi segasin puhverlahuse(pH=9,5), MilliQ vee ja pNPP. Inkubeerisin 2 minutit ning seejärel lisasin ensüümi (120 000x lahjendus) ning inkubeerisin 15 minutit. Reaktsiooni lõpetasin 0,1 M NaOH lisamisega. Seejärel määrasime optilise tiheduse 410 nm juures. Andmed: A=0,059 Ao=1 Co=1mg/ml Küveti laius: l=0,5 cm Ekstinktsioonikoefitsent: ε410 nm=18400 M-1cm-1 Reaktsiooniaeg: t=15 min Arvutused: Produkti kontsentratsiooni arvutan optilise tiheduse järgi (Lambert-Beeri A seadus A=C produkt ∗ε∗l ) = > C produkt = , ε = 18400 M-1/cm-1) ja ε∗l reaktsiooni kiiruse ( v =C produkt /t )
12) Kuivanud KBr aetada ettenähtud küvetihoidjasse Gaasilise aine spektri mõõtmine 1) Avada gaasiküveti mõlemad kraanid 2) Juhtida tõmbe all uuritav gaas balloonist vastava otsiku abil gaasiküvetti 3) Sulgeda mõlemad kraaanid 4) Asetada gaasiküvett prooviga spektofotometri proovikambrisse 5) Mõõta spekter 6) Interpreteerida Gaasiküveti puhastamne 1) Tõmbe all avada mõlemad kraanid 2) Juhtida gaasiküvetist 5-10 minuti jooksul läbi õhku vaakumpumba abil 3) Kontrollida küveti puhtust spektrofotomeetriga uuesti mõõtes, kui neeldumismaksimune pole enam näha, siis on küvett puhtaks saanuud Isoamüülakohol 33306,87 O-H (m) 2958,34 (vesinkside) C-H (s) 2852,73 C-H (s) 1448,08 CH3 (m) Ained 1.Isoamüül alkohol-isoamyl alcohol-C5H12O M(C5H12O)= 88.1492 g/mol =0.809 g/cm3 CAS: 123-51-3 Keemistemp=130 0 C
Viimaseid kiirendatakse elektriväljas kuni nad põrkuvad järgmise dünoodiga. 10.Molekulaarse absorptsiooni spektroskoopia põhimõte Põhineb ultraviolett või nähtava elektromagnetkiirguse intensiivsuse muutumisel, kui ta läbib lahust, mis on asetatud läbipaistvasse küvetti. 11.Bouguer-Lambert- Beer´i seadus On seotud omavahel läbilaskvus ja lahuse kontsentratsioon. A= -logT - optiline tihedus või neelduvus T - läbilaskvus P0 ja P - kiirguse intensiivsus enne ja pärast küveti läbimist b - kihi paksus või optiline teepikkus Cm - lahuse molaarne kontsentratsioon - neelduvustegur Monokromaatne valgus lainepikkusega läbib uuritava lahuse küvetti; kui uuritav lahus neelab selle lainepikkusega valgust, siis proovi läbinud valguse intensiivsus on madalam kui esialgne valguse intensiivsus; valguse neeldumine kihis on võrdeline esialgse valguse intensiivsusega P0 ja kiirgust neelavate osakeste kontsentratsiooniga. 12.UV-Vis spektromeetri ehitus
Piirväärtused 0 ja 1. Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin 8. Mida mõistetakse neelduvuse ehk optilise tiheduse (A ehk D) all? Optiline tihedus näitab lahuse kontsentratsiooni, sest võrdleb proovile suunatava valguse intensiivust proovi läbiva valguse intensiivsusega. Mida kontsentreeritum on uuritav lahus, seda enam valgus seal neeldub. 9. Millistest teguritest sõltub teatava lainepikkuse juures mõõdetud optilise tiheduse väärtus (avaldis vastavalt Beer'i seadusele)? A = l c (küveti pikkus, lahuse kontsentratsioon, uuritava aine ekstinktsioonitegur antud lainepikkusel) 10. Mis on kromatogramm ja millist informatsiooni see annab uuritava segu koostisekohta? Kromatogramm on aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vaheline graafiline sõltuvus. Sealt on näha iga aine elueerimismahud ning ainete kontsentratsiooniline jaotus lahuses. 1. Millistesse gruppidesse võib karotenoidid jaotada ja mille poolest need grupid erinevad?
30 6 10 - - 0,917 0,941 40 6 10 - - 0,939 0,941 KITS - kaaliumindieotrisulfonaat 6. Arvutused 6.1 Osooni kontsentratsiooni arvutamine Osooni kontsentratsiooni leiame valemist: 10 * ABS * n Co3= 0.42 * L * V mgO3/l proov 10 - süstla maht, ml. ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0.42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Kuna me ei teinud lahjendust n=1 L=1,002 cm 4 Vproov =4 ml Saame osooni kontsentratsiooni 10 * (0,941 - 0,546) Co30 = = 2,34 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,620) Co31 = = 1,91 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,715)
sirget asuvad punktid mõjutavad trendijoont ning selle pealt arvutatud kontsentratsioon ei pruugi olla korrektne. 3.2.3 K2Cr2O7 ja KMnO4 kontsentratsiooni leidmine kontroll-lahuses kasutades neeldumiskoefitsiente. Kontsentratsiooni arvutamine: 1 mmol 1000 mL (töölahus) X mmol 6 mL X = (1 mmol ∙ 6 mL) / 1000 mL = 0.006 mmol = 0.000006 mol CM = (0.000006 mol / 0.5 L) = 0.00012 M ε arvutamine: ε = A / (CM ∙ l) CM = 0.00012 M A = 0.203 l = 1 cm (küveti paksus) ε = 0.203 / (0.00012 ∙ 1) = 1691.(6) M-1cm-1 Standardhälve: SD=√ ¿ ¿ ¿ ¿ Suhteline standardhälve: RSD = 100SD / έ [%] St K2Cr2O7 525 nm 350 nm konts (M) A ε A ε 1 0.00012 0.203 1691.67 0.626 5216.67 2 0.00016 0.200 1250 0.699 4368.75 3 0.00020 0
● neelatud kiirgus (AAS) ● emiteeritud kiirgus (AES) ● fluorestsents kiirgus (AFS) Kasutatakse elementide määramiseks (62 elementi). Mittemetallide määramiseks ei sobi! Ei reageeri aatomi erinevatele oksüdatsiooniastmetele. Eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Väga tundlik (ppb). 21.Seadme ehitus AAS-s Analoogne spektrofotomeetriga, mis mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks spetsiaalne lamp ja küveti asemel leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 22.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Katoodlamp koosneb volframist anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katoodi materjal peab olema sama, mis määratav aine!! Lamp on täidetud inertgaasiga (Ne/Ar).Anoodi ja inertgaasi kokkupuutepinnal inertgaasi molekulid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel
kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) =-logT=-log(I/I0) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus)
kuna teine osa proovist lendus teisel temperatuuril vastavalt kloriididele. Paljud kloriidid on küllaltki lenduvad ja võivad lenduda tuhastamise protsessis ning seega kaduma minna. /24/26/ Seoses grafiitküvetitüüpide arenguga, näiteks L'vov platvormküveti puhul, proov aurustatakse pigem kiirgusega, kui konvektsiooniga viies aeglasemale ja rohkem kontrollitavale aatomite vabanemisele. Aatomid aurustatakse mitte küveti seintelt, vaid platvormilt. Aeglase vabanemise tulemusena atomiseeritakse proov protsessi mõõtmisfaasis ja erinevate soolade (nitraadid, kloriidid) mõju väheneb. Lisaks on ka keemiline segamine (nt. aatomite taasühinemine) väiksem tänu temperatuurile, mis on platvormiga küveti puhul proovi aurustamise ajal kõrgem. /1/5/4. 18 4.4 Avastamispiir (ka detekteerimispiir),(LoD)
I proovi läbinud valguse intensiivsus, Io langeva valguse intensiivsus. Selle võrrandi teisendamise ja logaritmimise teel on saadud Lambert-Beer'i võrrand üldtuntud kujul: A = log Io / I = l c , kus A absorbtsioon, dimensioonita suurus NB! Nimetatakse ka optiline tihedus (tähis D või OD), kuid soovitatav on kasutada terminit absorbtsioon. l - uuritava aine lahuse kihi paksus ehk optilise tee pikkus (küveti paksus), cm c - aine kontsentratsioon lahuses, M - uuritava aine ekstinktsioonitegur lainepikkusel . NB! Tähistatakse ka 1cm. Ekstinktsiooniteguri (või 1cm) dimensioon sõltub aine kontsentratsiooni väljendamisel kasutatavast ühikust. Molaarse kontsentratsiooni (M) ja 1 cm lahuse kihi (küveti paksuse) korral on ühikuks M-1cm-1 ja tegurit nimetatakse molaarseks ekstinktsiooniteguriks e molaarseks ekstinktsioonikoefitsiendiks.
(Valgusfilter) (Kiirguse vahemik paarkümmend nm; Valmistatakse nt värvilisest klaasist; Ei võimalda registreerida aine spektrit!); Spektrofotomeeter (Monokromaator) (Kitsa lainepikkuse vahemiku selekteerimine; Enamasti difraktsioonvõre baasil; Võimaldab lainepikkust sujuvalt muuta st registreerida spektreid). Mõõtmised viiakse läbi küvettides. I don't want to know the answers, I don't need to understand Küveti materjal: Kvarts (sobib alates 190 nm); Klaas (sobib alates ca 300 nm); Plastik (nähtavas alas). Küveti optilised tahud peavad olema puhtad (ei tohi olla purusid, tilku, ...). Lahus ei tohi sisaldada hägu. Tulenevalt neelduvuse definitsioonavaldisest on vaja mõõta proovile pealelangevat (I0) ja proovi läbinud kiirgust (I). UV-Vis fotomeetreid on ühekiirelisi (Sel juhul mõõdetakse I0 eelnevalt nullimise käigus); kahekiirelisi (Sel juhul
valgust neelab. Tüüpiline orgaanika E10 4 1/Mcm. Valgud neelavad 280 juures, valk E 280100 000 1/Mcm. Teades seda numbrit, saab määrata puhta valgu kontsentratsiooni. Valkude puhul neelab põhiliselt trüptofaan, seega trüptofaanide hulgast sõltuv. Hea mõõtmispiirkond on A 0,5-1,0, sest kui A=2, siis 1% valgusest tuleb läbi ja 99% neelatakse ära, määramine ja number lähevad ebatäpseks. Alampiir on määratud taustaneeldumisega, sest see pole kunagi 0 küveti seinad neelavad, puhvri komponendid neelavad jne. Ainest põhjustatud neeldumine võiks taustaneeldumisest olla kaks korda kõrgem. Mõõdame neeldumist kõrgel taustal ehk läbilastava valguse taustal. Mõõdame väikest muutust suurel taustal. On vähem tundlik, aga lollikindlam. Eeliseks on see, et kui teame mingi aine ekstensioonikoefitsienti (kirjandusest jne), siis saab laboris kasutada.
annaabi.ee 
