1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias. 3 Pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias kasutatavate uurimismeetodite tundmine on vajalik pedagoogilise psühholoogia kursuses tutvustatavate uurimustulemuste paremaks mõistmiseks. Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega jaotuvad pedagoogilise psühholoogia uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste üksikjuhtumite ja nähtuste interpreteerimisele. Pedagoogilisse protsessi vähe sekkuvateks andmekogumismeetoditeks on pedagoogilises psühholoogias dokumentide analüüs, õpilaste ja õpetajate usutlemine ja vaatlus. Nii saadud
veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist.
5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev. Informatiivsuse poolest on nominaalskaala kõige madalam ja intervallskaala kõige kõrgem. Nominaaltunnuseid ja järjestustunnuseid nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks. Intervallskaalal mõõdetud tunnuseid nimetatakse kvantitatiivsteks ehk lihtsalt arvtunnusteks. Arvtunnuse võib teisendada järjestustunnuseks või nominaaltunnuseks. Vastupidine teisendus ei ole üldiselt võimalik. Madalama taseme skaala korral kasutatavad meetodeid võib kasutada ka kõrgema taseme skaala korral. Vastupidine pole võimalik. 6 2 ANDMEKOGUMIT KIRJELDAVAD PARAMEETRID 2.1 Statistilised keskmised
Edukas juht on enesekindel ja suudab tagada organisatsiooni hea käekäigu ja peab oluliseks isiklikku arengut ja heaolu. Edukas juht on valdavalt kõrgharidusega, selle tunnuse esinemise protsentuaalne sagedus on 82,6%, mida saab pidada kõrgeks näitajaks. Varajase karjääri arengu staadiumis on kakskümmend neli edukat juhti ehk 52,2%. Nimetatud karjääri staadiumis olevad isikud on vanuses 25- 40 aastat. Isikuomadustest on edukatel juhtidel valdavateks kvalitatiivseteks tunnusteks mõjukus (100%), sotsiaalsus (58%) ja seltsivus (52%). Mittevaldavateks isikuomadusteks osutusid vastuvõtlikkus (43%), analüütiline intelligentsus (43%), emotsionaalne intelligentsus (17%) ja usaldusväärsus (28%), Isiklikest oskustest osutusid valdavateks tunnusteks isiklik tõhusus (100%), saavutusvajadus (65%) ja enesekindlus (65%).(Marko Leisner 12.02.2008) Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused
Seda protsessi nimetatakse ristsiirdeks ehk krossingoveriks. Selle tagajärjeks ongi intrakromosoomne rekombinatsioon alleelsete geenide vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. 25. Tunnuse mõiste. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, vara- valmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne, st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm.
sellele, kas isendil on üks või mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXYisendid on alati isased). 15.Tunnuse mõiste.Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm.
Selle kohta öeldakse, et valim peab olema esinduslik üldkogumi suhtes. Üldkogum on kõik need inimesed, kelle kohta uuringu tulemusi üldistatakse. Kui me tahame teada valijaskonna eelistusi, ei saa me küsitleda ainult 30-aastaseid kontoris töötavaid mehi. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine on oluline selleks, et soovi korral saaks teostada kordusuuringuid. 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Sotsioloogilised uuringud jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvantitatiivsed meetodid on arvulistele andmetele tuginevad. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt sõnalisel kirjeldamisel, mitte arvudel. Sageli on kvantitatiivseid meetodeid peetud ,,kõvemateks" ja tõsisemaks, teaduslikemaks, kuna need meetodid võimaldavad kirjeldada matemaatiliselt välja arvutatud statistilisi seoseid, tõenäosuseid jne. Tegelikkuses valitakse uurimismeetodid eelkõige lähtuvalt uurija küsimusest, millele ta soovib vastust saada.
põllumajandusega tegelevad inimesed, reisihuvilised ja suur osa ülejäänud rahvastikust. Kui ilm ei muutuks igapäevaselt, siis ei oleks arvatavasti ka vajadust seda ette prognoosida. Just ilma muutlikkus muudab ilmaennustuste koostamise vajalikuks. Prognoosimist on võimalik jagada järgnevate kriteeriumide järgi: esitamise vormi järgi võib prognoosid jagada kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks, kus esimesel juhul on aluseks matemaatilised ja statistilised protseduurid ning teisel juhul prognoosija kogemused, teadmised ja intuitsioon; perioodi järgi jagatakse prognoosid lühiajalisteks (kuni 1 aasta), keskmisteks (2-5 aastat) ja pikaajalisteks (üle 5 aasta); ulatuse järgi eristatakse üldisi (nt. prognoos majanduse arengu kohta) ja osalisi (nt. prognoos mõne majandusharu näitajate kohta) prognoose.
võidakse mingil määral kasutada (nt protsente) (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 179-180) Turismiettevõtetes on tagasiside saamiseks kasutusele võetud mitmesuguseid kvalitatiivseid meetodeid. Peamisteks klientide uurimise kvalitatiivseteks meetoditeks on: -vaatlus; -personaalne vestlus; -grupivestlus (fookusgrupp); -süvaintervjuu; -teenindusjuhtumite analüüs (case study method). Praktikas võib kohata veel paljusid teisi viise kvalitatiivse tagasiside kogumiseks klientidelt –
X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimene on teadvuse kaotanud.
üldised suundumused ja eesmärgid, mida tahetakse saavutada. Eesmärgid peaksid tulenema firma tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Mida täpsemalt on sõnastatud firma eesmärk mahu, koha ja aja suhtes, seda lihtsam on püstitada ka turunduseesmärke. Organisatsioon võib enda jaoks seada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid turunduseesmärke. Kvantitatiivseteks eesmärkideks võivad olla näiteks käive, kasum, kasv, turuosa, kulud jmt; kvalitatiivseteks aga tuntus, maine, kvaliteet, klientide rahulolu jmt. Võidakse püstitada ka mitu turunduseesmärki nii tooteid, hindu, turustust kui tarbimist puudutavaid ja seda igale allüksusele. Jälgida tuleb siinjuures aga kindlasti seda, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega, ning et lühiajalised turunduseesmärgid tuleneksid juba varem püstitatud pikaajalistest eesmärkidest.
Mida täpsemalt on sõnastatud firma eesmärk mahu, koha ja aja suhtes, seda lihtsam on püstitada ka turunduseesmärke. 23 Organisatsioon võib enda jaoks seada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid turunduseesmärke. Kvantitatiivseteks eesmärkideks võivad olla näiteks käive, kasum, kasv, turuosa, kulud jmt; kvalitatiivseteks aga tuntus, maine, kvaliteet, klientide rahulolu jmt. Võidakse püstitada ka mitu turunduseesmärki nii tooteid, hindu, turustust kui tarbimist puudutavaid ja seda igale allüksusele. Jälgida tuleb siinjuures aga kindlasti seda, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega, ning et lühiajalised turunduseesmärgid tuleneksid juba varem püstitatud pikaajalistest eesmärkidest.
paberkandjal või digitaalse salvestusena. Meediaülevaateid kasutatakse väiksemat operatiivsust nõudvate ja reeglina tagasiulatavate monitooringute korral, et fikseerida juba toimunud meediasündmuste kronoloogia. Meediakajastuste analüüs Tervikliku monitooringusüsteemi osa ja nende eesmärk on aidata kaasa strateegilisele kommunikatsioonijuhgtimise protsessile. Analüüsid jagunevad üldiselt kavantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Meediakajastuste kvantitatiivne analüüs · Keskendub teatud nähtuste, ettevõtete, isikute jms. esinemissagedusele ja tingimustele meediakanalites. · Kvantitatiivse analüüsi puhul tehakse suurema hulga informatsiooni põhjal üldistusi mingi perioodi jooksul toimunud muutustest ning tulemused on arvuliselt mõõdetavad ja võrreldavad. · Analüüsi aruanded koostatakse reeglina arvandmete võrdlustena tabelite ja graafikute kujul
varieerub ja selle varieerumisel on omad seosed keelekasutajate sotsiaalsete omaduste ja situatsioonidega, milles keelt kasutatakse. Teise poole sotsiolingvistikast moodustab keele ja ühiskonna suhete analüüs (mõnikord nimetatud ka keelesotsioloogikas), mis tegeleb keelekorraldusteooria, kakskeelsuse ja keelekontaktide, keeleliste arvamuste jms. Uurimisteemadeks on verbaalse keele kasutuse ja ühiskonna suhted. Meetodid kuidas neid uuritakse jagatakse kvalitatiivseteks (keele kasutuse ja situatsiooni suhtega) ja kvantitatiivseks( keelekasutaja ka keele suhe). Sotsiosemiootika · Multimodaalsus-idee, et kujutamine ja kommunikatsioon koosnevad hulgast semiootilistest moodustest. sotsiosemiootika püüab vaadata kuidas modaalsused väljenduvad (pilt, kirjutus, kuulmismälu). · Märgi arbitraarsus ja motiveeritus ning igasugune märgiloome motiveerutse võimalus. · Vajadus konteksti mõista ümbermõtestamiseks.
Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad: Somatosensoorine koor somatosensoorsed aistingud, nt valu, temp, puutetundlikkus. Ajukoore kuklasagar nägemistaju ja -mälu. Temporaalsagar Kuulmistaju Tajumise vormilised häired (anesteesia, hüposteesia, hüperesteesia) Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired). Hüperesteesia sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral; ajutraumad) Hüpesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise nõrgenemine (nt kergemate teadvushäirete korral) Anesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise katkenemine (nt kooma e. teadvusetuse korral) Tajumise kvalitatiivsed häired
vaadeldavaid objekte või inimesi. Samuti ka visuaalseid hallutsinatsioone, mis jagunevad oktsipitaalseteks (formeerumata, mustrid, sakid, sähvatused), temporaalseteks (formeerunud, komplekssed, täidavad vaateväljad) ja illusioonideks (mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Kortikaalne pimedus: pupillide reaktsioon valgusele normis, teadlik nägemine aga puudub. 3. TEADVUSEHÄIRED; DEMENTSUS Teadvuse selguse häired Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed teadvuse selguse häired on: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimne on teadvuse kaotanud.
· Feodaalne · Kapitalistlik · Kommunistlik ideaal. Selle eelastmeks oli sotsialistlik ühiskond. Tegelikkuses maailma arengu ajalugu on läbinud neli formatsiooni ja viienda kommunismi eelaste sotsialism. Liikumine ühelt formatsioonilt teisele ei toimu juhuslikult vaid on olemas kindlad seaduspärasused, mille järgi ühiskond areneb. On olemas seadused, mille järgi ühiskond areneb: · Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus · Kvantitatiivsete muutuste kvalitatiivseteks muutusteks ja vastupidi ülemineku seadus · Eituse eitamise seadud Kõigis nähtustes alates kõikvõimalikest elututest objektidest peituvad sisemised vastuolud, mis viivad nähtuse pidevale muutumisele, teisenemisele ja arenemisele. Hegeli triaad (tees, antitees, süntees) - mingid väikesed muutused viivad nähtuse kvaliteedi täielikule uuenemisele. Ühiskonna areng iga järgnev formatsioon on eelmisest parem.
Siia kuulub ka küsimus analüüsi kohta (D). 36 Kui puudub adekvaatse töötluse võimalus, siis võib ka kõige parem materjal jääda kasutuks. Küsimus E- uuringu eetilisus. 2.5Tunnuste tüübid Tunnuste all mõistame elemente kirjeldavaid erinevaid väärtusi ehk omadusi. Igal üksikul elemendil esineb tunnus erineval määral, seda nimetatakse tunnuse varieeruvuseks. Tunnused jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks, mis omakorda jagunevad kaheks. Kvalitatiivsed (e kategoriaalsed) tunnused jagunevad: · Nominaalsed (nt haridus, hobid jm); · Alternatiivsed - kaht teineteist välistavat väärtust omavad tunnused (mees, naine) · Järjestus- e ordinaalsed tunnused, mida saab järjestada parem, kiirem, hoiakud jms. Järjestustunnuste hindamiseks koostatakse mõõtmisskaalasid. Kvantitatiivsed tunnused jagunevad:
a ema viljakus), kuid ei võta osa järglaste saamise sugulisest protsessist ja nendele geneetilise info edasiandmisest. 20 TUNNUSE MUUTLIKKUS. MUTATSIOONITEOORIA. Tunnuse muutlikkus Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus- teks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm.
väärtuse poolest. See, kuidas me aga erinevaid jalgrattaid nende tunnuste põjal hindame, sõltub tunnuse tüübist. Tunnusega "jalgratta tüüp" jagame me pakutavad jalgrattad kategooriatesse kasutades lihtsalt nende nime, N. naisterattad, lasterattad, meesterattad jne. Kõiki selliseid tunnuseid, mis liigitavad üksikud objektid mingitesse klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu, nimetataksegi KATEGORIAALSETEKS e KVALITATIIVSETEKS TUNNUSTEKS. Millised tunnused ülaltoodutest on sinu arvates veel kategoriaalsed? *** Täpselt! 'Valmistaja riik' ja 'värvus' on kategoriaalsed tunnused. Esimese puhul nendest on kategooriateks erinevad riigid N. Venemaa, Soome, Saksa jne. ning teise puhul jagatakse rattad klassidesse nende värvi põhjal. Selliseid tunnuseid nimetatakse tihti ka NOMINAALSETEKS TUNNUSTEKS (ladina k. nominalis = nimi). Kuid samuti on tunnus "seisukord" kategoriaalne, sest ta jagab jalgrattad
mingi näidu leidmine dokumendist jmt. Mõõtmise protsessis omistatakse igale mõõdetavale objektile mõõdetava tunnuse väärtus. Üldiselt eeldatakse, et tunnuse väärtus ei ole üldkogumis konstantne, st et üldkogumis leidub objekte, mille puhul tunnuse väärtused on erinevad. Tunnuse võimalike väärtuste hulka nimetatakse tunnuse väärtusvaruks. Sõltuvalt tunnuse väärtuse iseloomust jaotuvad tunnused: o arvulisteks ehk kvantitatiivseteks ja o mittearvulisteks ehk kvalitatiivseteks. Kvantitatiivne tunnus numbriliselt väljendatud tulemus. Näiteks on kvantitatiivsed tunnused inimese pikkus, kehakaal, tema keskmine palk, elanike arv riigis jpt numbriliselt mõõdetud tunnused. Arvulised tunnused jaotatakse omakorda pidevateks või diskreetseteks. Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev
Eelised: professionaalne lähenemine metoodilistele aspektidele; Läbiviimise stabiilsus ja tulevikus võrreldavus; Abistamine uuringuprobleemi täpsemal määratlemisel; Professionaalsed analüüsitehinikad jms; Tõenäoline ajasääst Puudused: Kõrgem maksumus; Uuringufirma ei taju uuringu problemaatikat niivõrd hästi, kui töötajad ise (info müda jms) KVANTITATIIVSED UURINGUD Peamised uuringumeetodid Teabekogumise meetodid jagunevad kaheks: kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Uuringuprobleemi iseloom määrab, kumba meetodit kasutatakse. Kvantitatiivsete andmekogumismeetoditega otsitakse vastust küsimustele kui palju? mitu? Vastajate hulk on suur ja tulemusi analüüsitakse statistiliselt. Kvalitatiivsete andmekogumismeetoditega üritatakse koguda võimalikult põhjalikke andmeid väiksemalt vastajaskonnalt ja tulemusi ei analüüsita statistiliste meetodite, vaid teksti sisu (tähenduse) kaudu. Kvalitatiivsete meetoditega otsitakse vastuseid küsimustele miks
seaduspäraselt. · Esmatähtis on materiaalne. · Dialektiline materiaalne ajalookäsitlus - ühiskond on pidevas arengus, nagu ka kõik materiaalsed esemed. Dialektika seadused arenguseadused on võimalik sõnaselgelt välja öelda: · Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus vastandite olemasolu kutsub esile arengu. · Kvantitatiivsete nähtuste kvalitatiivseteks ja vastupidi ülemineku seadus vastuolude akumuleerimise tulemusena tekib kvalitatiivselt parem nähtus (suure plahvatuse tagajärjel). · Eituse eitamise seadus iga nähtus elab aja ära, aga vastuolud, mis muutusteni viivad, pesitsevad nähtuse enda sees. Karl Marx on tegelikult majandusteadlane. Tema sotsiaalse konflikti kirjeldus on majandusterminitega seotud. Tema idee
aastakümnetel. Sotsiaaltöö kontekstis on vajalik vaadelda inimese arengut kui tervikut, s.t. et iga eluetapp mõjutab järgnevaid etappe. Nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka isiksuslikud mõjurid omavad paljude uurijate arvates võrdset tähtsust inimese arengule. Inimese arengut on võimalik jaotada mitmeti. Üks viis on jagada muutused kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvantitatiivsed muutused on muutused, mida saab mõõta mingites ühikutest või 8 kogustes (pikkust, raskust ja suurust väljendavate ühikutega kirjeldatavad). Kvalitatiivsed muutused on muutused sisus, struktuuris ja organisatsioonis, need on muutused isiku intellektis või mõtlemise toimemehhanismides. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete
annaabi.ee 
