Täna näen mina Eestimaad Täna nägin ma Eestimaad nägin kurbi inimesi. Inimesi, kes rääkida ei taha, neidki, kel meel lihtsalt paha. Nägin mahajäetud talukohti, küll kunagi seal elu õitses ja nägin palju suurlinnu, kus õhk oli gaasist paks. Kui aga sõidad linnast välja näed Eesti talvevõlumaad kuuskedel on lumised palitud, aeg-ajalt kukub mõni alla ka. Kui aga talvehommikul üles ärkad, näed, öösel sadanud paksu pehmet lund. Lumelabida võtad ja õue lähed, siis, kui kass magab ahjul mõnusalt und.
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad
punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esimest kuud toitub ta vaid emapiimast ja pesast välja ei tule.Sigima hakkab ta tavaliselt aastavanuselt. Orava pesa Orava pesa asub metsas enamasti kuuseokste vahel.Pesa toetub tavaliselt puu ligidale okstele
Eesmärk saavutatakse teiste antud biotoobis looduslikult levinud organismide rohkust ajutiselt suurendades. Biopreparaati moodustava seene metaboliidid lagunevad looduses kergesti, seega on biotõrje ökoloogilinerisk tunduvalt väiksem kui näiteks keemilise tõrje puhul. Bioregulatsiooni mõju kestab kauem. Biotõrje rakendused Seene tõrje seenega: Näiteks juurepess, mis on parasvöötme okasmetsades üks peamisi kahjustajaid. Tekitab kuuskedel ja ka mändidel südamemädanikku. Levib eostega värskelt raiutud kändudel ning juurekontaktide kaudu levib mütseel lähedal kasvavatele puudele. Juurepessu vastu on biotõrje vahend, mis sisaldab surnud puitu lagundava seene- suure koibiku eeoseid. See preparaat nakatab ja lagundab kännupuitu ning seetõttu takistab juurepessu levimise juurtesse. Biotõrje rakendused Feromoon tõrje: Näiteks kahjurputukate meelitamine feromoon- püünisesse
putukaid ürask(mardikas).Laanemetsas elab ka siuke loom nagu orav.Orav liigub parema meelega puu otsas, kui maa peal.Siit leiab ta ka toitu ning varju.Orava eelistatuim talvine toit on kuuse-ja männiseemned.Nendel aastatel , kui kuuskedel on hea käbisaak,võib ühel oravaperel olla pesas ühe poja asemel 3- 4 või rohkemgi.Oravat ohustavad metsas kullid, rebased ja metsnugised. 3. Linnud
võrastik takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Mets uueneb väikestel raiesmikel ja vana metsa läheduses paremini, sest kui raiesmiku või häilu läbimõõt on väiksem kui metsa kahekordne kõrgus ja metsaserv ei ole tihe, sarnanevad temperatuurid raiesmikel tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus Vana metsa turbe all kasvavatel kuuskedel esineb hiliskülmakahjustusi harvem, kui raiesmikel kasvavatel kuuskedel, sest kuusiku puistus on temperatuur stabiilsem ning seega kevadel on temperatuur ka kõrgem. Eestis on hiliskülmakartlikeks liikideks kuusk, tamm ja saar. Hiliskülmakahjustusi ei esine lehistel, arukasel, männil ja haaval. Ülesanne 5. Tabelis on kolme puistu andmed aastase võrastiku poolt kinni peetud sademete hulga kohta. Aastane sademete hulk nimetatu piirkonnas oli 543 mm/a. Antud
Kahanevad populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib. 10. Miks tekivad populatsioonilained? Sellepärast, et populatsiooni suurenemine viib elatusvahendite kiiremale ärakasutamisele ja tingimuste halvenemisele. Järglaste arv väheneb, arvukus langeb. Tarbimise vähenemisel ressursid jällegi taastuvad ja populatsiooni arvukus hakkab tõusma. Eriti on sellised protsessid iseloomulikud tundraloomadel. Samuti võib populatsioonilained esineda taimedel. Näiteks kuuskedel on iga 5-7 aasta tagajärjel seemneaastad. Siis on kuuskedel nii palju seemneid, et vaatamata oravatele ja käbi lindudele jääb seemneid ülegi, mis võivad soodsates tingimustes idaneda ning anda rohkem järelkasvu. 11. Kuidas on inimene rikkunud populatsiooni tasakaalu? Näide. Näiteks Eestisse sissetoodud ameerika naarits hõlvab euroopa naaritsa elualad, sest isasloomad viljastavad euroopa naaritsa emasloomad varem, kui seda teeb euroopa naarits. Nende pojad pole aga eluvõimelised
Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) võrse tipus hele ümar pahk, mis Pungade ja võrsete kahjurid (enamasti pisiliblikate röövikuid, üldiselt nende avaneb sügisel. kahjustused väheolulised, kuuskedel kahjustus tühine mändidel kahjustab eelkõige kahjustab noori puid) : Männi-vaigumähkur (Petrova resinella, vaigupahk okstel), Kadakas: Kadakavaablane (Monoctenus juniperi) vastsed söövad okkaid. Männi-pungamähkur (Blastesthia turionella), Männi-ladvamähkur (Rhyacionia
temperatuuri mõjule aasta lõikes (vt.ülesanne 3 vastus a). b) Miks uueneb mets väikestel raiesmikel ja vana metsa läheduses paremini? Mets uueneb väikestel raiesmikel ja vana metsa läheduses paremini, kuna sellisel juhul on metsapiir lähedal ning seetõttu levivad seemned kiiremini (tuule mõjul näiteks). Lisaks generatiivsele paljunemisele levivad osad puud ka vegetatiivsel teel (näiteks juurevõsust). c) Miks esineb vana metsa turbe all kasvavatel kuuskedel hiliskülmakahjustusi harvem, kui raiesmikul kasvavatel kuuskedel? Põhjus on see, et mets stabiliseerib ööpäevast (ja ka aastast) temperatuuri käiku, mistõttu vana metsa turbe all kasvavad kuused ei saa tunda nii madalat temperatuuri kui näiteks lagendikul kasvavad kuused. d) Millised metsapuuliigid on Eestis hiliskülmakartlikud? Kannatada saavad enamasti harilik kuusk, harilik tamm, harilik saar, harvem sanglepp.
Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes(eelmise küsimuse1 ja 3) võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuma kuusk on vastuvõtlik hiliskülmadele, kasvatatakse kuuske kase turbe all. Võib rajada männi kuuse segakultuure seaduga 1x1,5m, istutades iga 2 männirea järel kuuske. Alla 30 cm turbaga kruusasel pinnasel hästi kuivendatud soos võib kasvatada euroopa, kuriili, jaapani lehist segus hariliku kuusega- 1rida lehist, 1 rida kuuske. Kuuskedel taimede vahe 1,5m ning lehisel 3m, reavahed 2m. Rohtumata üle 50 cm turbakihiga jääksoodes, kus maapinda ette ei valmistata külvatakse mändi 1-1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.
kultuuride ja rahvuste vahel konflikte ja sõdu. Nõrga soojatalumisvõimega inimeste nagu imikute ja eriti vanemate inimeste suremus suureneb, suureneb südamehaiguste esinemine. Kindlasti ka globaalne soojenemine (maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.). Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuuritõusu põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus. Tekivad happevihmad, mis rikuvad loodust– puude lehed lähevad laiguliseks, kuuskedel kukuvad okkad ära jne. Kõik inimsed saavad aidata kaasa õhureostuse vähendamisele. Lihtsad asjad, nagu näiteks: auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liiklemine, prügi sorteerimine ja toidujäätmete komposteerimine, vähempakendatud ja –töödeldud toodete eelistamine, kilekottide asemel paberist või riidest kottide kasutamine ning vastupidavate ja kvaliteetsete toodete eelistamine annavad kindlasti panuse õhureostuse vähendamisse. OSOONIKIHI HÕRENEMINE
Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja pojad. Talveks varub ta puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid, seeni. Nendel aastatel, kui kuuskedel on hea käbisaak, võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 või rohkemgi järglast. Orav poegib kaks korda aastas. Esimest korda märtsis- aprillis, teist korda suvel. Vastsündinud oravapoeg on tikutopsi suurune. Orava pesa asub metsas tihti kuuse okste vahel. See on poolemeetrise läbimõõduga raagudest punutud kerakujuline ehits. Orav võib pesa teha ka puuõõnsusesse või linnu pesakasti. Oravat ohustavad metsas peamiselt kullid, rebane ja metsnugis
Noorelt aeglane Lehtpuud kasvavad üle II rinne Looduslikult ainult segapuistutes Külmahell Tormihell Põuakartlik Kuuse eripärad Mädanikud ja murdumine Iga vigastus mädanik Murdub hiljemalt paarikümne aasta pärast Põder esimesed 10 aastat ei ohusta, kits küll Valgustusraie kuusikus Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada. Valgustusraie kuusikus Nõuab noorest peast palju hooldust. Esimesed 10 aastat võib lehtpuu välja raiuda. Puhtkuusikus tehakse valgustusraiet vaid siis, kui noorendik on väga tihe (üle 10 000 tk/ha). Valgustusraie kuusikus Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks
lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada. Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda.
kasekäsn. Lagundatud puidu välimus ja omadused on seega tingitud pigem seene- kui puuliigist. Näiteks kännupess tekitab pruunmädanikku, mis on ikka ühesugune, olgu peremeespuuks kuusk, mänd, kask, lepp. Mädanikutüüp on seeneperekonnale iseloomulik tunnus: igas torikseente perekonnas on kas ainult valge- või pruunmädanikku tekitavad liigid. Metsa- ja pargipuude kõdunemisprobleemid Juurepessud on meie kõige ohtlikumad metsapuude mädandajad. Kuuse-juurepess põhjustab kuuskedel südamemädanikku peamiselt õhukese viljaka mullaga aladel kasvavates kuusikutes. Männi-juurepessu kahjustusalad laienevad üha aastakümnete jooksul. Nimest hoolimata ei nakata juurepessud vaid kuuske ja mändi: haigestunud kuusikutes võivad kuuse-juurepessuga nakatuda ka kõrvalpuuliigid mänd ja lehtpuud, ning männi-juurepess levib kergesti paljudele puu- ja põõsaliikidele ning isegi puhmastaimedele. Kui mets on juurepessust nakatunud, on seenest raske lahti saada
püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja- Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude
Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks. Diagnoosimine: ▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav.
rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus kiratsema või hukkuvad. Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda. Kevadel ja sügisel ning soojematel talvedel sööb põder ka kuusekoort. Ta koorib peamiselt 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10- 15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel. Mädanik levib tüves kahjustuskoldest üles- ja allapoole ja juba 5-6 aasta pärast mõned puud murduvad tugeva tuulega haavandi kohalt. Puidu kvaliteet halveneb ka püstijäävatel puudel. Kuuskede koorimine on intensiivsem peale
sageli pärast pungade puhkemist. Eriti ohtlikud on hiliskülmad noortele puudele. Külmakahjustusi esineb kõige rohkem madalates kasvukohtades. Kahjustunud okkad tõmbuvad hiliskevadel pruuniks või mustaks. Metsaservadel või pärast raiet võivad lõunasuunalistel külgedel kasvavad kuused jääda õhukese koore tõttu päikesepõletusest tingitud koorepõletikku, mis põhjustab koore kuivamist ja eraldumist. Väga hea varjutaluvus võimaldab väikestel kuuskedel suuremate puude varjus kasvada, mis omakorda aitab külma- ja kuumakahjustusi vältida. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja
Ränne Rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna- Euroopas, Põhja-Aafrikas, Väike- ja Ees-Aasias. Eesist lahkub sügisel oktoobri teisel poolel, kevadel saabub märtsi lõpul või aprilli alguses. Toitumine Toitu hangib maapinnalt või nopib rohurindest, harvem puudelt ja põõsastelt. Kevadel ja suvel söövad selgrootuid: vihmaussid, hulkjalgsed jt, pärast marjade valmimist aga peamiselt marju, ka seemneid. Pesitsemine Tihedate kuuskede tihnikuis, ka üksikutel kuuskedel ja kadakatel, sageli ka teistel okaspuudel, harvem puupindudel, oksahunnikul. Valdavalt 1...3 meetri kõrgusel. Pesa ehitab kuuseokstest, heinast, samblast ja samblikust, kasutades lähiümbruses leiduvaid taimi, sisemus nagu puitmassist välja treitud: kaussümmargune, tihe ja sile, tehtud kõdupuust. Pesa läbimõõt 8...30 cm. Ehitamine algab 10...15 päeva pärast saabumist, kestab paar päeva. Mune esimeses kurnas 5...6, teises 4...5, inkubatsiooniaeg 11...14 päeva. Harilikult kaks kurna
e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade. · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid) · Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini) · Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s ilmi · Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu · Hau: havi: haugi/ haug: haugi: haugi/ havi: havi: havi · Roe:rooja: rooja ja soe: sooja: sooja. Saajad: saajade: saajasid e saaju · Järg: järi: järgi/ järi: järi: järi
Lehetäid on ovipaarid, ovovivipaarid või vivipaarid. Sageli toimub areng partenogeneesi teel või toimub komplitseeritud põlvkondade vaheldus. Osa lehetäidest tekitavad pahkasid. Nad on suure majandusliku tähtsusega taimekahjurid. Eritavad magusaid nõresid. Eestis on tavalisemad sinakas oatäi Aphis fabae ja õunapuu-lehetäi A. pomi. Jalaka lehtedel elavate jalaka- kublatäide elutegevuse tulemusena moonduvad jalaka lehed. Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Tarmo Tiido 2001. "Lehetäid (Aphidodea) ja nende toidutaimed Eestis". Magistritöö. Tartu Ülikool V Rühm: Kilptäilised Coccoidea Liikide määramine toimub täiskasvanud emaste järgi. Väga omapärase välimusega putukad. Esineb tugev suguline dimorfism. Isastel on säilinud üks lihtsa soonestusega tiivapaar
Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja puude kasvufaasist külma esinemise ajal. Teistest külmakindlamad on paljud valgusenõudlikud liigid, sest nad on enam kohanenud tingimustega lagedal. Eesti metsapuudest esineb hiliskülmakahjustusi peamiselt noortel kuuskedel, tammedel ja saartel, põhjustades noorte võrsete ärakülmumist. Varakülmad e. sügiskülmad on praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab pigem võõrpuuliike. Kahjustused on suuremad kui külmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad
Langetuslabidas või kiil tuleb saeteesse asetada, kui põhilõikest on sooritatud üle poole. Ettevaatust, et liikuv saekett ei puutuks kiilu ega labidat! Kiil või labidas tuleb oma kohale asetada õigeaegselt, efektiivsem on, kui kiil või labidas asetada põhilõike keskele (etteraie vastasküljele). Liiga pideriba lähedale asetatud kiil või labidas ei täida oma eesmärki. Kui puudel on suured tüvekurmud (meil sageli niiskete alade, mida on kuivendatud, kuuskedel), tuleb need enne langetuslõigete tegemist ära lõigata. Langetuslõigete kohalt tüvelt tuleks eemaldada ka tööd segav paks korp. Puu langema hakkamisel tuleb temast taganeda 45º-se nurga all eemale 4...5 meetrit (langevast puust eemaldumise tee tuleb rajada enne langetamise alustamist). Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui langeva puu alla peaks jääma kive, kände või muid tüvesid kõrvale paiskavaid esemeid.
S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi Hiljem leidsid Soome metsateadlased, et tegemist on siiski geneetiliselt väga erinevate organismidega ja õigem oleks neid käsitleda erinevate liikidena. Maailmas ja muidugi ka Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m änni juurepess Heterobasidion parviporum – kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Vanematel kuuskedel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Puudel esineb tüvedel vaigujooksu ning võra hõreneb. Mädaniku algfaasis muutub puit tumedaks, kohati pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub
püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu
Raiutud Heterobasidion annosum männi juurepess levib pisut aeglasemalt. materjal tuleb metsast välja viia hiljemalt 1. maiks, Heterobasidion parviporum kuuse juurepess Mittemädanikulised tüvehaigused kui see pole võimalik siis Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Männi-koorepõletik (Peridermium pini). materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende Noorematel kuuskedel on haigestumise tunnusteks Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast asustamine üraskite poolt. tüve alumises osas esinevad väikesed piklikud alates 4-7-nda männase piirkonnas. Männikärsakad Hylobius spp. valged laigud. Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad.
pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusreziim enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Tänapäeval eristatakse juurepessul 3 erinevat vormi: P- vorm männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis olulist metsakaitselist tähtsust ei oma) Noorematel kuuskedel on haigestumise tunnusteks tüve alumises osas esinevad väikesed piklikud valged laigud. Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Mänd mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni,
Mahuküpsuse kohta kehtivad järgmised põhimõtted: Mahuküpsus määratakse jooksva ja keskmise juurdekasvu kõverate lõikepunkti järgi (vt joonis 5.1.). Puistu keskmise juurdekasvu kulmineerumist ei ole õige otsustada üksiku puu keskmise juurdekasvu kulmineerumise järgi (puistul kulmineerub see varem). Valitseva rinde parematel puudel püsib jooksev juurdekasv kaua kõrge ja kulmineerub alles kõrges vanuses. Näiteks kuuskedel on veel mitmesaja aastastel puudel jooksev juurdekasv suurem kui keskmine juurdekasv. Kännu- ja juurevõsudest tärganud puistute küpsusvanus on madalam kui seemnest kasvanud puudel, olles sageli ainult 10-20 aastat. Intensiivsed hooldusraied suurendavad küpsusvanust. Halvematel kasvukohtadel on puistu mahuküpsus suurem kui parematel kasvukohtadel. Varjutaluvatel puuliikidel on puistu mahuküpsus suurem kui valgusnõudlikel puuliikidel Tabelis 5.1
seedekulglas elavad tselluloosi lagundavad mikro-organismid; joguritites laktobatsillid ja streptokokid. Kommensalism- käsnades elutsevad väikesed vähid; hai ja imikala (imikala saab transpordivariandi ja kaitse); teatud mardikaliigid sipelga pesakäikudes (siiski vb pole, sest sipelgad kasutavad narksi saamiseks). Epifüütsed (puukoorel) kasvavad vetikad. Ammensalism- raiesmike kinnikasvamine (kõigepealt lehtpuud ja mõniaeg hiljem lehtpuu alla kuused, kuuskedel on neutraalne, lehtpuudele mingi hetk hakkab muutuma kahjulikuks, sest kuusk hakkab varjutama). Riigieksamiküsimused: On antud populatsiooni mõiste, õpilased peavad tooma näiteid Eesti taime- ja loomapopulatsioonidest. Tuleb tuua kodukoha eripäradest populatsiooni näiteid. Graafiliselt kiskja saaklooma suhte kujutamine. Antakse kaks graafikut ja küsitakse millise ökoloogilise suhtega on tegemist. Ökosüsteem
Indikaatortaim on taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingeile pinnase eriomadustele. 70 Isetolmlemine tolmlemine toimub sama õie piires. Isetolmlemine laiemas mõttes on tolmlemine sama taime erinevate õite piires. Juurepess (puu seen) on mitmeaastase viljakehaga torikuline, mis põhjustab kuuskedel ja mändidel tüve alumise osa mädanikku. Kahekojaline taim on taim, millel isas- ja emasõied arenevad sama liigi eri taimedel, nt. harilik kanep, astelpaju, harilik kadakas. Kaenlasisene õis õis, mis asub lehekaenlas lehe ja varre vahel. Kalgendumine tardumine, piim happnemisel ja munavalge keetmisel kalgenduvad. Kamardumine huumusakumulatiivne protsess, muldi kujundav huumuse ja orgaanilis-
Kuuse- juurepess kahjustab peaasjalikult kuuske, aga ka noori mände, lehist ja teisi võõrliike. Männil kahjustab juurepess tavaliselt juuri, mädanik tüvesse üldjuhul ei levi. Haigestunud puud hukkuvad. Kuuse-juurepess võib esineda puul aastaid, puud ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik on levinud mitme meetri kõrgusele juurekaelast. Puu võib muutuda seest õõnsaks. Väliselt on kahjustuspilt aimatav tüve tüükaosa paksenemise näol. Kuuskedel leitakse enamasti viljakehasid kändudelt. Mändidel asetsevad viljakehad puude juurekaelale ja maapinnalähedastele juurtele. Juurepessu seeneosed levivad õhu kaudu, kuid neid kannavad edasi ka putukad (juureüraskid, männikärsakad). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Juurepessust nõrgestatud puid asustavad tüvekahjurid - kuuske kooreüraskid, mändi säsiüraskid ja latipihklane. Looduses esineb põlistel
annaabi.ee 
