Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna- Aafrikas. Käisin 29. detsembril Adamson-Ericu muuseumis vaatamas Juhan Kuusi dokumentaal- fotograafiat Lõuna-Aafrikast. Näitus algas keldris, kus tuli telekast lühifilm Juhan Kuusi kohta. Seal rääkisid tema sõbrad ja ta ise tema fotograafi tööst Lõuna-Aafrikas. Kõige rohkem sellest lühifilmist jäi mulle meelde see kuidas öeldi, et tal oli kaks poolt hea, sõbralik ja selline hullem pool, ta ei kartnud teha midagi. Nagu ta ka ise ütles, et sõi saatanaga õhtusööki lihtsalt selleks, et ta saaks nii häid pilte, muidu tal poleks neid. See mulje, mis selle põhjal jäi temast oligi selline hulljulge, tegi seda mis talle endale meeldis ja mida ta tahtis,
Paljonko kello on? (Mis kell on?) Kello on 15 yli 6. Kello on 25 yli 6. Kello on puoli 7. Kello on 10 vaillo 7. Kello on tasan 7. Numerot 0 nolla 1 yksi 11 yksitoista 21 kaksikymmentäyksi 2 kaksi 12 kaksitoista 22 kaksikymmentäkaksi 3 kolme 13 kolmetoista 23 kaksikymmentäkolme 4 neljä 14 neljätoista 30 kolmekymmentä 5 viisi 15 viisitoista 40 neljäkymmentä 6 kuusi 16 kuusitoista 50 viisikymmentä 7 seitsemän 17 seitsemäntoista 60 kuusikymmentä 8 kahdeksan 18 kahdeksantoista 70 seitsemänkymmentä 9 yhdeksän 19 yhdeksäntoista 80 kahdeksankymmentä 10 kymmenen 20 kaksikymmentä 90 yhdeksänkymmentä 100 sata 1000 tuhat
· läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind) · Koorilaulud (Laula mulle unelaulu, Vana aasta öösel) · Orkestriteosed (Mazurka, Poeme symphonique) · Esimene modernist eesti muusikas · Innustasid Noor-Eesti ideed
Mina harrastan vieraita kielia ja olen harrastunut sita kuusi vuotta. Yliopistossa opiskelen suomen kielta, mutta puhun myos englantia, ranskaa ja vahan saksaa ja venaja. Ranskan kielta mina opiskelin kaksikielisessa koulussa Varsovassa mutta vapaa-aikana pidan matkustamisesta ja opiskelemisesta kotona koska minulla on monta oppikirjaa ja sanakirjaa. Jos haluaa oppia puhumaan vierasta kielta voi kayda kursilla kielenkoulussa tai ostaa kirjeenvaihdon kurssi. Voi myos matkustaa ulkomaahan mutta valitettavasti se on kallis.
Üks neist rändas Venemaale ja hakkas kaupmeheks.Teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa 2 Leidis kana karjateelta, tedremuna tallemaalta, vareksepoja vainulta. Oli kanast kasvanud kaunis neitsi Salme,tedremunast aga teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk 3 Salmel kosjas hakkasid käima kosilased. Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta. 10 Kalevipoeg küsis nõu oma isalt Kalevil. 11 Sest Kalev oli juba surnud.
Õde anu tuleb soome ja mõtlesime teile külla tulla kiva juttu. Olette aina tervetulleita. Milloin aiotte matkustaa?- olete teretulnud, kuna hakkate sõitma? Lähden perjantaina Viroon, äidillä on syntymäipäivä. Ja maanantaiaamuna tulemme Anun kanssa laivalla Suomeen takaisin. anulla on täällä jokin biologian seminari, en tiedä tarkkaan. Se päättyy torstaina, ja silloin tulisimmekin, jos sopii. Se sopii ihan hyvin. Juna lähtee Helsingistä kello kuusi illalla ja on perillä Turussa vähän yli kahdeksan.Voitte tulla sillä, jos ehditte.-see sobib väga hästi. Rong? Läheb helsinkist kell kuus õhtul ja on Turus natuke üle kaheksa. Uskon, että ehdimme.Mutta en tiedä, missä asutte. Tulemme tietenkin asemalle vastaan. Älä siitä huolehdi.Soitellaan asiasta vielä tarkemmin ensi viikon alussa, kun Anukin on jo Suomessa.- tuleme teile kindlasti vastu Joo, varmasti soitetaan. Toivota meidän puolestamme äidillesi paljon onnea
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''
kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka neile, kes kavatsevad jtkata pinguid erialal, mille ppimisel tuleb kokku puutuda praktiliste tdega keemiast. Kursust vib soovitada koolidele, kus pitakse svendatult loodusteadusi. Kesoleva ainekava praktiliste tde juhendid (68 kB) on koostatud Henn Kuusi piku "Analtiline keemia.Kvalitatiivne anals." alusel, arvestades he konkreetse kooli vimalusi. Lhtudes oma kooli laborivarustusest ja vajadustest, vib petaja soovikohaselt muuta praktiliste tde valikut. Kesolevas kavas on arvestatud 2 tunniga ndalas, kokku seega 70 tunniga. Kuid kursust vib petada ka 35 tundi, jttes vlja keerulisemad td (niteks tahke aine analsi jms.). Igal juhul peaksid olema siiski paaristunnid, et pilased juaksid sveneda. Ka viksid tunnid olla ppepeva lpus, et
kaugustel olevaid taevakehi. Esimesed kuud avastas Galileo Galilei jaanuaris 1610. aastal. Ta kasutas oma uut teleskoopi, mis oli üldse üks esimestest, ja leidi ümber planeedi neli väikest valguspunkti. Galilei jätkas oma vaatlusi mõne öö jooksul ja talle sai selgeks, et need tiirutavad ümber Jupiteri. Galileo avastamis viis on lõpuks vananenud ja on asendunud uuega, mis rajanes arukusel ja tugevatel tõenditel. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusi lihtsate nimede Jupiteri 1, 2, 3 ja 4 all. Alates 19.sajandi keskpaigast kannavad nad siiski praegu tuntud nimesid. Need pakkus välja Galileo kaasaegne Simon Marius, kes kinnitas, et tegelikult avastas need kaaslased just tema. Nii saidki Galileo kuud nimeks Io,Europa, Ganymedes, Callisto kusjuures igalühel neist on oma iseäralikud jooned. Galileo Galilei Io Asub Jupiterile kõige lähemal. Läbimõõdult on ta 3600 kilomeetri suurune .
- üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19
- üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19. sajandiks; näljaaja hädatoit
ci = neljiietii hello uiisi = uiidelti hello kuusi = kneedelta hello seitsemiin-seitsemiiet.ci hello kahdeksan = kahdelesalta hello yhdehsiietii
Numerot Numbers 1 yksi 11 yksitoista 21 kaksikymmentäyksi 2 kaksi 12 kaksitoista 22 kaksikymmentäkaksi 3 kolme 13 kolmetoista 23 kaksikymmentäkolme 4 neljä 14 neljätoista 24 kaksikymmentäneljä 5 viisi 15 viisitoista 25 kaksikymmentäviisi 6 kuusi 16 kuusitoista 26 kaksikymmentäkuusi 7 seitsemän 17 seitsemäntoista 27 kaksikymmentäseitsemän 8 kahdeksan 18 kahdeksantoista 28 kaksikymmentäkahdeksan 9 yhdeksän 19 yhdeksäntoista 29 kaksikymmentäyhdeksän 10 kymmenen 20 kaksikymmentä 30 kolmekymmentä 31 kolmekymmentäyksi 100 sata
paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna võib see tähendada ka näiteks kinnitavat väidet (wales'i e kõmri k), tarka sõna (komi e sürja) või mõjuvat sõna (jaapani). Eesti keeles (ja näiteks iiri keeles - 'sean fhocal') on bukvaaltähenduseks vana sõna.
kuulostaa kõlada kuulua kuuluda; kuuldav olla kuuluisa kuulus kuulumisia uudised kuuma kuum kuumailmapallo kuumaõhupall kuume palavik kuumemittari kraadiklaas kuunnella kuulata kuusi (joulukuusi) kuusk (jõulukuusk) kuusi kuus kuusikymmentä kuuskümmend kuusitoista kuusteist kuutonen number kuus kuva pilt kyllä jah kylmetä külmeneda, külmemaks muutuda kylmyys külmus
tölpsabahaugki. I. Paulson märgib: «Kalastusest elatuvad algsed loodusrahvad on aga mõnda suurt kala või kalaliiki kõigi selle üksikute esindajatega pidanud jõevaimu või kalajumaluse konkreetseks kehastuseks, näit havi mitmel pool PõhjaEuraasias. Ka Eestis on kalurid omistanud havile eriti tugeva väe». Seda, et soomlastel ja Volgaäärsete soomeugri rahvaste usundis on haug kalahaldja kehastus ehk koguni kosmoloogilise müüdi maailmakandja, märgib Matti Kuusi. Eesti usundis on haug ennem kaitsealune kui kaitsev vaimolend, vähemasti võib seda väita olemasoleva arhiivimaterjali põhjal. Ka on O. Loorits märganud niisugust erinevust ja pidanud seda germaanimõjuliseks. Meil on haugi või hiidkala patroneerivat vaimolendit nimetatud mitmeti: vetevaim, jõehaldjas, järvehoidja, kalaisa, kalakuningas jne. Nappidest kirjeldustest või kontekstist
.............................8 Teema ja idee.........................................................................................................................8 Lõpphinnang teosele kui tervikule.........................................................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadiks Kerttu Rakke- ehk kodanikunimega Kadi Kuusi raamatu ``Iluasjake``, sest mind huvitas, millist kirjandust kirjutab üks tänapäeva Eesti populaarsemaid ja tuntumaid proosakirjanikke. Ta kirjutised on lugejale lihtsad, reaalsed, elupõhised ning arusaadavad, haarates kaasa igasse momenti. Bulgakov'i või Salinger'i suguste klassikutega teda just võrrelda ei saa, ent lugemisrõõmu pakub Kerttu küll ning ausalt öeldes suudab ta oma lihtsa, kuid haarava tekstiga asetada lugeja situatsiooni, kus raamatut on tõesti raske käest ära panna
..flunssaan. ...gripi vastu. ...nuhaan. ...nohu vastu. ...vilustumiseen. ...külmetuse vastu. ...vatsakipuun. ...kõhuvalu vastu. ...ripuliin. ...kõhulahtisuse vastu. 1 ...ummetukseen. ...kõhukinnisuse vastu. ...krapulaan. ...pohmeluse vastu. 13 Haluaisin laastarin. Ma sooviksin palun plaastrit. ...sidettä. ...sidet. ...käsivoidetta. ...kätekreemi. Luvut Montako? Kui palju? nolla 0 null yksi 1 üks kaksi 2 kaks kolme 3 kolm neljä 4 neli viisi 5 viis kuusi 6 kuus seitsemän 7 seitse kahdeksan 8 kaheksa yhdeksän 9 üheksa kymmenen 10 kümme yksitoista 11 üksteist kaksitoista 12 kaksteist kolmetoista 13 kolmteist neljätoista 14 neliteist viisitoista 15 viisteist kuusitoista 16 kuusteist seitsemäntoista 17 seitseteist kahdeksantoista 18 kaheksateist yhdeksäntoista 19 üheksateist kaksikymmentä 20 kakskümmend kaksikymmentäyksi 21 kakskümmend üks kolmekymmentä 30 kolmkümmend kahdeksankymmentä 80 kaheksakümmend
hiiuks(noorena väga tugev);kajastub vaen kahe klanni vahel. 48. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi/süzeed eeposes "Kalevala". Väinamöinen kui saaman, mitte mõõgakangelane.Arktilise samanismi substraat soome ja karjala pärimuses. N Väinamöise ja Joukahaise võistlualumine(samaanide duell);Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek 'proto-samaani'' Antero Vipuse sisse.Lemminkäise retk allmaailma.Lemminkäise surm ja elluäratamine. 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus=jämejalg,türann.Jämejälg on ilmselt sünonüüm või eufemism. 51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest? 52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J. Kristeva
võsastunud maid. Metsad hõlmavad praegu 28% kõrgustiku pindalast, s. o. vähem kui vabariigis keskmiselt (32%). Valdavad on liigivaesed kuusikud ja kuuse-männimetsad (kõrgustiku keskosas üle 60%, ääreosades 15--30% metsade kogupindalast). Selliste metsade suure suhtelise tähtsuse poolest paistab kõrgustik silma kogu Eesti ulatuses. Neile metsadele järgnevad levikult nõmmemännikud (keskosas 10--20%, ääreosades, eriti kagus 30--40% sealsete metsade pindalast). Liigirikkaid (salu-) kuusi- kuid on kõrgustiku keskosas 5--10%, kagu- ja lõunapoolsetel äärealadel 3--5% kõrgustiku nende osade metsade pindalast. Niitusid on üldiselt vähem kui vabariigi teistes piirkondades. Suures ülekaalus on soostunud ja madalsooniidud, mis paiknevad raskesti kuivendatavates nõgudes ja jõe- orgudes. Suur osa kõrgustiku soostunud maadest ja soodest ongi niitude all. Aruniitusid on vähe, sest vähegi sobivaid kuivemaid maid kasutatakse põlluga.
• usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli • *viite viisi viis viiś • *kuute kuusi kuus kuuś • *seitsemä seitsemän seitse säidse • *kakt-e-k-sa-n kahdeksan kaheksa katõssa • *ükt-e-k-sä(-n) yhdeksän üheksa ütessä • *kümmen(e) kymmenen kümme kümme Eesti keele morfoloogiline tüüp Aglutinatiivne vormimoodustus: kala+le aasta+ks KOKKUVÕTTES: Fusioon: tänapäeva eesti keelt kalu peetakse üldjuhul kala+sid aglutineerivaks- Fleksioon: flekteerivaks
Kolm folkloori põhivormi: Vanasõnad Kõnekäänud Mõistatused. Distsipliin, mis tegeleb: Vanasõnade uurimisega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändude), on parömioloogia (ütlus, vanasõna, õpetussõna). Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna lühivormide töörühm Tegeleb eesti ja teiste rahvaste folkloori lühižanritde korraldamise, uurimise ja publitseerimisega, sh tänapäeva ainese kogumisega. 1964 – Soome folklorist Matti Kuusi eestvedamisel käivitus rahvusvaheline koostööprojekt, eesmärgiga publitseerida läänemeresoome (ja hiljem kogu Põhja- Euroopa) Rahvausund Kõrgreligioonid on maailma religioonid. Kõrgreligioonile omased tunnused: Keskenduvad ajalooliste isikute õpetustele (Jeesus Kristus, Muhameed) Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus (dogmad, pühakiri) Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond
piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI ,,Rolandi sammas"
eesti kuusk nulg lehis jalakas ja Kesk-Euroopa sega mänd ga on suur käänete hulk. Tabelis 2 on esitatud uurali keelte põhja-saami 7 metsade piir. soome kuusi salava Geobotaanilised uurin käänete arv; kõige käänderikkamad on ungari, udmurdi, mokša 11 mokša cялu gud on näidanud, et ersa 11 komi, soome ja eesti keel, kõige käändevaesem keel aga
Arktilise (saami) šamanismi substraat soome ja karjala pärimuses), nt Väinämöise ja Joukahaise võistlualulmine (vrd šamaanide duell) Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek “proto‐šamaani” Antero Vipuse sisse Lemminkäise retk allmaailma (seal sooritatavad ülesanded: Hiie hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine) Lemminkäise surm ja elluäratamine (keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine) 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Nt Jacob Grimmi seletus Sampo on uhmer: Kui tegemist metallist uhmriga siis saaks seletada sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti selle purunemist. Vähemselgematest järeldustest on sampol kaas ja sang ning ta jahvatab. Aga sampo on suguluses sõnaga sammas, paralleelsõna on kirjokansi, mis on taeva paralleelsõna.
43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala: Väinamöise valdus. Pohjola: Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga. Tuonela: Allmaailm, eraldatud muust maailmast Toonela jõega. 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Lemminkäise surm ja elluäratamine. Lemminkäise retk allmaailma. Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks. 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampol on olnud väga palju erinevaid tõlgendusi. Soome mütoloogias on see väärtuslik ja õnnetoov ese. On erinevaid arvamusi sellest, mis see on. On arvatud, et see on Päike, metallkilp, uhmer või veski, talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46
Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) – mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko – Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud
1989 ,, Lugusid vanalt Läänemaalt" Holger Pukk 1953 ,,Kaks punast kaelarätti" 1955 ,,Salga au" 1956"Lugu ühest meeskonnast" Kolm esimest silmas pidades nõukogulikku ideloogiat 1960 ,,Rohelised maskid" Mahukas osa juttudel ja jutustustel, kus kuritegelikule teele on sattunud teismelised 1961 ,,Jüri" jutustus 1968 ,,Rikas suvi" jutustus 1968 ,, Kes tulistas?" jutustus 1978" Rein ja Riina" jutustus 1975 ,,Mure" jutukogu 1970 ,,Öine lahing" 1976 ,,Tarkusetera ja teised lood" Mjkogu Elari Kuusi 1938 ,,Jänesepoeg, kes luuletas" 1936 ,,Lugu pöialpoisist, kotkast, sitikast" MJ 1978 ,,Memme musi" 1937 ,,Kodukäijad seiklevad" 1975 ,,Seiklusi noorusmaalt" 1978 ,,Välek Vibulane" 1980 ,,Nupumees Ati" Aino Pervik 1961 ,,Kersti sõber Miina" tüdrukute jutt 1962 ,,Rein karuradadel" 1969"Õhupall" noorsooromaan 1971 ,, kaarist on kasu" 1972 ,,Väikesed vigurjutud" 1973 ,,Kunksmoor" 1975 ,, Kunksmoor ja kapten Trumm" 1982 ,,Arabella, mereröövli tütar" 1986 ,,Sookoll ja sisalik" MJ
eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000 8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse kooslustesse ja männikutesse (v.a
o Väinämöise ja Joukahaise võistulaulmine (samaanide duell) o Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek ,,proto-samaani" Antero Vipuse sisse o Lemminkäise retk allmaailma, seal sooritatavad ülesanded: Hiire hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine o Lemmikäise surm ja elluäratamine, keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854);
alistab oma laulu või oskusliku kandlemänguga. laulis võistu Joukahaisega, tegi retke allilma, et teadmisi saada ning läks teise šamaani Antero Vipuse sisse selleks. Lemminkäine tegi samuti retke allilma, et täita sealsed ülesanded, et saada naine, kelle ta pidi saama kui täidab talle esitatud ülesanded. Lemminkäise surm on samuti šamanistlik. Tema jäänused rehitseti kokku ja pandi uuesti kokku (elluäratamine) 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo võib olla ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub põhjanaela külge. Sampot võib näha ka rahategemise masinana. sampo on hea ja toob omanikule rikkust ning õnne. Sampo kui taevas. Sampo on seotud põhjalaga ja müütilse Põhja emanda tütre kosimisega. Sampo tagumisest räägitakse kui kosmiliste loomistööde
44. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. • Väinamöinen esitatud kui šamaani/teadjana, mitte mõõgamehena. • Väinamöise ja Joukahaise võistulaulmine võrreldav šamaanide duelliga • Väinamöise retk allilma teadmiste saamiseks • Lämminkäise surm ja elluäratamine – keha kokku rehitsemine ja kokkupanemine • Lämminkäise retk allilma ja seal sooritatavad ülesanded 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampot võrreldakse nii samba, veski kui ka rahalöömismasinaga. Sampo pidamine sambaks on loogiline arvestades sõnade sarnasust ning lugusid Sampo otsa ronimisest. Ka sambana on tal erinevaid kujusid – maailmasammas, mille ümber maailm tiirleb ja mis tipneb Põhjanaelaga; „Rolandi sammas“
traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig – üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks maagilisteks ja šamaanilisteks seikluslauludeks fantastilisteks lauludeks kiristlikeke legendideks ballaadideks narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori “esimesele” ja “teisele elule”
veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks · fantastilisteks lauludeks · kiristlikeke legendideks · ballaadideks · narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks · ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko)
Viiu=Peetri naine, lahke, hooliv, tore ning muidu meeldib isik. Peeter=Jürka naabrimees, kärsitu, rahulolematu, ratsionaalne ja muidu tavaline. Noor-Jürka= Joosu kasikevned, agresiivsem ja enda eest väljaseisev, tugev ja veidi juhm. 7. Põhisündmused, süzee PROLOOG Vanapagan läheb hingi saama oma põrgu jaoks. Peetrus kes alguses ei taha arutada ja soosib Jürkal minema lõpuks tuleb välja peale Vanapagan lubadusi passida siin nii kauka kui võtab, nädalaid, kuusi või aastaid. Istudes taevavärava esise treppile pajatab Peetrus kuidas on nii, et jumal on hakkanud kahtlema oma loomingus ja ei ole enam kindle kas inimesel on reaalselt ültse võimalik õndsaks saada. Seni kaua kuni ei ole leitud kedagi kes läheks proovima lõppeb hinged jagamine põrgule. Vanapagan saab teada, et võib minna ükskõik kellena ning eide kaasavõtta ja peale seda on tal õigus igavesti hinged järele, muidu jääb põrgu hingedetühjaks. Peetrus soovitab minna
annaabi.ee 
