Kuid erinevalt tänapäevast oli keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi. Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat perioodi absolutismi ajajärguks.
Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad 000km2) muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku Tartu piiskopkond (9600 km2) 1315 pärandatavad läänid, pojale. 1329, tütrele. gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, Valdused killustatud - Saare-Lääne piiskopkond Teistel hiljem. Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524. ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja (7600 km2) Maaisanda õigused nt kohtuvõim talupoegade üle linnad. Arutati tähtsamaid välis- ja
ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja Struktuur: 10 sugukonda talupojad kuulusid leegionitesse. üksikisikutele kui ka tervete madalad(maksumaksjad). Need moodustasid kuuria.10 kuuriat linnadele. Kodakondsus anti omakorda jagunesid paljudeks moodustas hõimu e triibuse. 3 kõigile vabadele meestele. alamseisusteks, millest kõige hõimu e triibust moodustas Sellega kadusid kõik kõrgem senaatoriseisus Rooma rahva
piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu. Idas piirnesid saksa ordu ja tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. 14.saj
Seisused ja maapäevad-14.saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Seisuste tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Et oma taotlustele laiemat toetust leida, otsis Saksa ordu liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade sest. 1420. a hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi.Seal oli esindatud neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas. Suhted välisnaabritega-Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Kui Liivimaa ja Preisimaa olid alistatud, pöörasid ordurüütlid mõõgad Leedu vastu. Peagi takistasid sõjakad leedulased maismaaühendust Liivimaa ja Preisimaa vahel. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnavabariigiga. 4.asustus ja rahvastik-Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku
Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 3 2. Riigikorraldus Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks. o Sugukonnas oli umbes 300 liiget. o 10 sugukonda = kuuria. o 10 kuuriat = hõim e triibus. o 3 triibust = Rooma rahvas Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi, sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi. 2.1 Seisused kuningate ajal: o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul
Vatikani Linnriik Vatikani Linnriigis on käibel kolm erinevat seeriat münte. 16 Vatikani Linnriigis tuli esimene seeria münte käibele 2002–2005 ja sellel kujutatakse Johannes Paulus II portreed. Tegemist on siis ainsa slaavipäritolu paavstiga. Paulus II on külastanud ka Eestit. Alates 2005. on käibel teine seeria münte, millel on Vatikani Linnriigi ajutine juhatus – kardinalide nõukogu – vapp. Viimase kohal on kujutatud paavsti kuuriat. (Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist). Mündi ülalosas asuvad poolkaares sõnad “SEDE VACANTE” ja rooma numbritega tähistatud müntimise aasta. Vapi ja valmistamise aasta vahel asub rahapaja tunnus, milleks on “R”. Mündi alumises osas paiknevad sõnad „CITTÀ DEL VATICANO”. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst
ka väga head tee ehitajad. Aatrium. Rooma linna tekke kohta on 2 teooriat: 1)pärimuslik teooria – selle alusel pandi Rooma linnale alus 753 a eKr 2)arheoloogia andmed – kõige varasemad andmed 10.-8.saj eKr olid sinna tekkinud juba erinevad latiinide asundused. 753 eKr sai Rooma ajaloos alguse selline ajajärk, mida tuntakse Kunigate ajana. See kestis kuni 510 eKr. Rooma ühiskonna korralduse aluseks oli suguvõsa. Neid oli 300. 10 suguvõsa moodustasid kokku ühe kuuria(30). 10 kuuriat moodustasid kokku ühe hõimu(3) ning need 3 hõimu moodustasid omakorda populus Romanus ehk rooma rahvas. Eesnimesid oli meeste puhul umbes 20. Oluline oli sugukonnanimi. Lisaks oli veel lisanimi. Nt: Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius ning lisanimi Caesar. Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem. Kujunes välja 2 seisust: 1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest 2)plebeid – ei pärinenud
Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410. aastal kaotus Grünwaldi lahingud Poola-Leedu vägedele. 14. sajandi jooksul tõusis järjest linnade ja vasallide tähtsus. 1421. hakati pidama Liivimaa maapäevi, mis toimusid igal aastal Valgas või Volamris. Kooskõlastati välispoliitikat, lahendati talurahvaga seotud probleeme ja püüti lahendada omavahelisi tüliküsimusi. 1435 hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat: 1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad 2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni
ta võimult kukutavad. · Vool uhtus vennad kaldale, emahund kasvatas nad üles. Ettekuulutus täitus. · Romulus tappis Remuse, linna nimi tema järgi Rooma. · Ülioliuline legend roomlastele. Riigikorraldus: · Arenes sugukonna lagunemisel. · Partiarhaalne talupojaühiskond. · Sugukond, mis jagunes perekondateks. Sugukonnas 300 liiget. · 10 sugukonda = kuuria. 10 kuuriat = hõim e triibus. 3 triibust = Rooma rahvas · Omapära: NIMEDE TRADITSIOON Reeglina 3 nime: eesnimi Gaius sugukonna nimi Julius lisanimi- Caesar Märkis eripära, omadust. Pärandati. Sageli adopteeriti poegi. Said kasuisa 3 nime +oma sugukonna nimi +liide anus. Nt. Gaius Julius Caesar Octavianus Seisused kuningate ajal: · Patriitsid auväärsed kodanikud. Plebeid lihtrahvas.
Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a
valitseda aitas suufeodaalide nõukogu, kes pidasid kohut ja ka rahaasju (sekretärideks olid vaimulikud) kuningas sõltus vasallide toetusest Võitlesid võimutäiuse eest (erand Pr kuningaga ja Poola kodadega) 14.-17.saj Esinduskoda: seisuslik saadikute kogu vaimulikud, suurfeodaalid, linnategelased, maaisandad otsustati konsensuse abil vormid: kaks koda (Inglismaa) või kolm kuuriat (Saksamaa maapäevad) Vaimulik palvetab | aadel sõdib või peab kohut | talupoeg toidab rahvast Aadel kõrgaadel (lord, grand, Herr, baron) ja alamaadel (gentry, hidalgo, Ritter, chevalier) otsesed kuninga teenrid ministeriaalid aadlilinnused olid algselt väikesed puutornid, kus aadel sai süüa, magada ja vastupanu osutada; hiljem muutused need tänapäevasteks lossideks
maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), Liivimaa ordu (Liivi ordu maameister ja olulisemad käsknikud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste rüütelkondade esindajad) ja linnad (enamasti ainult suurte linnade: Tallinna, Tartu ja Riia esindajad). Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16
saj. eKr (Villanova kultuur), linn seitsmel künkal Palatium, Kapitoolium, Quirinalis, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. o · Kuningate aeg 753-510 eKr - 7 kuningat - Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus, Marcius, Tarquinius Priscus, Servius Tullius ja Tarquinius Superbus, viimased kolm neist etruskid - Rooma etruskide mõju all, rahvas - latiinid + sabiinid, ühiskond - populus Romanus -> 3 triibust -> 3 x 10 kuuriat -> 30 x 10 genus't (sugukonda), seisused - patriitsid ja plebeid, kliendid ja patroonid, valitsemine kuningas, senat (=sugukondade vanemad), rahvakoosolek (komiits) · Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju
Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Rooma linna valitsemine ja ühiskond kuningate ajal: Roomat on valitsenud kokku seitse kuningat ning (väljaarvatud Romulus) on nad kõik ajaloolised isikud. Kolm viimast kuningat olid etruskid. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul (=komiits) kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kodanikkond = Populus Romanus 3 triibust 3x10 kuuriat 30x10 genus't (sugukonda) perekond. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Seisused olid patriitsid kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse ja pääseda senatisse, ja plebeid kodanike seisus, kuhu ei kuulu patriitsid, neil oli õigus osaleda ainult rahvakoosolekul. Ühiskondlikud suhted jagunesid klientideks ja patroonideks. Kliendid olid patroonide (rikas ja mõjukas kaaskodanik) kaitse alla.
* Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse, koormised ja rahavakooolekul hääletas nii nagu patroon tahtis. * Rooma seisis kolmel sambal, milleks olid rahvakoosolek/komiitsid, senat ja ametnikud/magistraadid. * Kuriaatsed komiitsid päritolu järgi, hääletati kuuriate kaupa. (tegelesid sõjaväe küsimustega) -) Roomas oli kõige tähtsam üksus suguvõsa, mida oli Roomas kokku 300, mis koosnesid perekondadest. 10 suguvõsa moodustasid kokku kuuria (30 kuuriat). Nende järgi käisidki koos kuriaatsed komiitsid. 10 kuuriat moodustasid triibuse, ehk hõimu (3 triibust). * Roomlastel olid eesnimed, aga nende valik oli piiratud, sest neid oli kas 19 või 20. -) Pärast eesnime oli suguvõsanimi. -) Lisandus veel lisanimi. * Naised said nimeks suguvõsa nime, kus lõpus oli a täht ning pandi veel lisa nimi (mõnikord lihtsalt nummerdati) * Tsenturiaatsed komiitisid varanduse järgi. (kõrgeme astme ametnike valimine)
· Vormiliselt riigi esiotsas Habsburgide soost keiser, kelle tegelik võim piirdus oma valdustega (Austrias, Ungaris, Tsehhis) · Keiser valiti eluks ajaks kuurvürstide poolt · Keisrivõimu nõrkuseks suutmatus luua valitsusasutusi ja kaitsta riiki välisvaenlaste eest. b) Riigipäeva nõrkus: · Esindusorgan, mida ei valitud ja mis ei esindanud kõiki seisusi (nt. vaimulikud) · Seal oli esindatud 3 kuuriat: kuurvürstid (8-9), vürstid (vürstkonnad) ja linnad. · Riigipäeva tähtsust vähendas see, et Vestfaali rahuga (1648) tunnistati Saksa riikide suveräänsust (iseseisev välispoliitika ja sõjavägi) 2. Preisi esiletõus a) Brandenburgi kuurvürstiriik: · Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin. · Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640-
Pärisorjade olukord Katariina II ajal halvenes. Rahvas lootis, et Peeter III on siiski elus ning esile kerkisid viis Vale-Peetrit. Neist viimase-Jemeljan Pugatsovi eestvedamisel toimus 1773-1775 suur rahvaülestõus. Peale ülestõusu püüti kindlustada riigivõimu. Venemaa jagati 50ks enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks. Kõikides kubermangudes olid omad kubernerid ja aadlikogud. Saksamaa absolutism Saksamaal süvenes killustatus. Keisri valisid 3 kuuriat, mis moodustasid riigipäeva- vürstide kuuria(koosnes üksikute saksa riikide esindajatest), kuurvürstide kuuria(Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellele oli antud õigus valida keisrit) ja linnade kuuria(51 vaba ja riigilinna esindajad, mis ei olnud ühegi saksa riigi alluvuses). Riigipäev ei olnud valitud parlament. 1663 aastast istus koos alaline riigipäev, kus olid kohal võimukandjate saadikud. Vestfaali rahu vähendas riigipäeva tähtsust, sest sellega
Ta soovis ka Avignoni naasta aga suri. Itaallased nõudsid, et paavst valitaks Roomast või vähemalt Itaaliast. 1378 valiti Urbanus VI nende kardinalide poolt, kes olid tol ajal Roomas või tulid paavstiga kaasa. Urvanus VI oli Itaalia natsionalist ja kahjustas Prantsuse karidinalide huve, valimised kuulutati kehtetuks ja valiti uus paavst Clemens VII, kes asus Avignoni. Tekkis Õhtumaa skisma, kaks paavsti - üks Avignoni ja teine Roomas. Veel kehvemad rahaasjad, kahte kuuriat tuli ülal pidada. Maksukoormus ja vajadus raha hankida kasvasid. Idee, et paavst ei peaks olema pea vaid kirikukogude otsuste täideviija (võim kontsiilidele, täideviiv võim paavstile) kontsiliarism. Kontsiil kirikukogu. 1409 kutsuti Pisasse kontsiil paavsti vaidluse laghendamiseks, kumbki paavst ei tunnistanud kontsiili otsust. Kontsiil tagandas mõlemad paavstid (paavst pole tagandatav Gregorianuse bulla järgi). Kontsiil
Suuremad pangad tekkisid Põhja-Itaalias ja neid juhtis tavaliselt üks perekond. Suuri laene võtsid tavaliselt valitsejad, teistel polnud nii palju raha vaja. See oli pankadele tulus, sest nad tasusid lisaks rahale ka privileegides, samas riskantne, sest valitseja võis lihtsalt keelduda raha tagasi maksmast. Võimalik ka, et valitsejad lihtsalt võtsid pankuritelt nende raha ära. 15. saj olid majanduslikult võimsaimad Medicid Firenzes. Oluline oli majanduslikult teenida ka paavsti kuuriat. Paavsti juures olid paljude riikide diplomaatilised esindajad, kellele tuli raha toimetada see oli aga võimalik ainult pankade vahendusel. 15. saj lõpul liikus majanduskeskus Itaaliast Lõuna-Saksamaale, kus selle võttis suuresti üles Fuggerite suguvõsa, kellest said kõige rikkamad inimesed maailmas. "Fugger", vahel ka kirjapildina "fucker" muutus lõunasaksa kaupmeeste üldnimetuseks. Enamus laenusid anti ühelt inimeselt teisele ja need olid lühiajalised. Kirik suhtus
ja sõjaretki tegi tema jaoks. · Patroonid olid patriitsid ja kliendid olid proletaarid. Rooma püsis kolmel sambal: 1. Rahvakoosolek(komiitsid) Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Kõige varasem rahvakoosolek kandis nime kuriaatsed komiitsid( rahvakoosolek päritolu järgi). *Suguvõsa(300) - 10 suguvõsa muudustasid kokku kuuria, kuriaatsed komiitsid käisidki koos suguvõsade kaupa. *10 kuuriat moodustasid ühe hõimu ehk triibuse(3) *3 triibust olid kogu Rooma rahvast eesnimi Gaius suguvõsa nimi Julius eesnimi Caesar · naistele pandi lihtsalt suguvõsa nimele a lõppu: nt Julius Julia tsenturiaatsed komiitsid varanduse järgi tribuutsed komiitsid käisid koos elukoha järgi Igaüks nendest rahvakoosolekutest tegelesid erinevate asjadega: · tribuutsed komiitsid valisid madalama astme ametnikke
Rooma linnades olid basiilikad koosoleku-, kohtu ja turuhooneteks. · Saturnus (lk 314) rooma põllutööjumal, kelle tema poeg Jupiter taevast välja ajas ja kes asus Apenniini poolsaarele, kus õpetas inimestele põllutööd. Saturnuse auks peetud pühad olid saturnaalid (Saturnalia). · Kuuria (lk 316) kuningate ajastust peale jagunesid Roomas kõik patriitsid kuuriaisse; iga kümme sugukonda moodustasid kuuria. Kokku oli kolmkümmend kuuriat. Kuuriate viisi hääletasid kodanikud rahvakoosolekui; iga kuuria andis sõjaväele teatava arvu jalaväelasid ja ratsanikke. Kuuriaks nimetati samuti hoonet, kus toimusid senati koosolekud. XVIII peatükk Konsulid sõjas. Camerinumi lahing. Enomaiose surm Pärast kümnepäevast rännakut pelignide maale jõudes sai traaklane teada, et konsul Lentulus Clodianus kogub Umbrias umbes kolmekümmne tuhande mehelist sõjaväge, et panna tal kinni tee Paduse juurde
ülempreester. VANA ROOMA ÜHISKONNAS, PEREKOND OLI FAMILIA NING PEREISA NIMETATI PATER FAMILIAK'S, TEMAL OLI ABSOLUUTNE SÕNAVÕIM NING VÕIM OTSUSTADA ELU JA SURMA ÜLE. SUGUKONNA VANEMAKS VALITI VANIM JA VÄÄRIKAIM ISIK, SUGUKONNA VANEMATEST MOODUSTUS SENAT, KES VALIS KUNINGA. SUGUKONNAD OLID ERINEVA SUURUSEGA NING NENDE LIIKMETE ARV OLI PAARIST SAJAST 5-6 TUHANDENI. KUURIA ON ADMINISTRATIIVNE ÜKSUS, MIS KOOSNEB 10ST SUGUKONNAST, 10 KUURIAT MOODUSTASID TRIIBUSE. KÕIGE OLULISEMAID KÜSIMUSI OTSUSTATI RAHVAKOOSOLEKUL AGA KOOS KÄISID KA VÄIKSEMAD KOOSOLEKUD. KUURIATE KOOSOLEKUID NIMETATAKSE KOMIITSIDEKS. KOMIITSIDES OSALESID SAMUTI KÕIK TÄISKASVANUD VABAD MEHED. ORJE OLI VARASES ROOMAS VÄHE NING NEID KÄSITLETI TEATUD MÕTTES PERELIIKMETENA. ORJADEKS OLID SÕJAVANGID. JUBA KUNINGATE AJAJÄRGUL OLI ROOMA ÜHISKOND KIHISTUNUD. Patriitsideks olid kohalikud ning plebeideks vallutatud alade elanikud
7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu. Klienteelsuhe- Vaene isik andis end rikka kaitse alla kliendiks, saades temalt maaala kuid pidades ise käima sõdades jne. Ühiskonna struktuur Rooma rahvas (Populus Romanus) 3 Triibust (hõim) 10 Kuuriat (lähedane sugukond ) Gens (sugukond) Familia (perekond) 7. Rooma Vabariigi aeg; õp. lk 163-170 510. aastal eKr kehtestati Roomas vabariik- 30 eKr- valitses senat ja ametnikud (2 konsulit) 387. gallide sissetung (keldi hõimud), vallutasid Rooma, roomlased maksid lunaraha ning said neist lahti. Kesk-Itaalia mägismaal – hõimurühm samniidid (3 sõda). 265. eKr- kog Itaalia Rooma võimu all. 280
7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu. Klienteelsuhe- Vaene isik andis end rikka kaitse alla kliendiks, saades temalt maaala kuid pidades ise käima sõdades jne. Ühiskonna struktuur Rooma rahvas (Populus Romanus) 3 Triibust (hõim) 10 Kuuriat (lähedane sugukond ) Gens (sugukond) Familia (perekond) 7. Rooma Vabariigi aeg; õp. lk 163-170 510. aastal eKr kehtestati Roomas vabariik- 30 eKr- valitses senat ja ametnikud (2 konsulit) 387. gallide sissetung (keldi hõimud), vallutasid Rooma, roomlased maksid lunaraha ning said neist lahti. Kesk-Itaalia mägismaal hõimurühm samniidid (3 sõda). 265. eKr- kog Itaalia Rooma võimu all. 280
võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 2. Riigikorraldus Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks. o Sugukonnas oli umbes 300 liiget. o 10 sugukonda = kuuria. o 10 kuuriat = hõim e triibus. o 3 triibust = Rooma rahvas Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi, sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi. 2.1 Seisused kuningate ajal: o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas
MK struktuurid: Rahvakogu- otsustas: sõja ja rahu üle; maksupoliitika; kohtuvõimu teostamine; administratiivüksused. Vanematekogu (täitevorgan)- sõjaväe juhtimine; maakogu otsuste täitmine; rahulepingu allkirjastamine; vastutus kohtukorra eest. Riiki ei tekkinud, maakonnad ei ühinenud. Võimukorraldus: 1827 Sakslaste võim Eestis, maa-ala jaotatud ilmalikuks (4 ühikut) ja kiriklikuks (3ühikut). Maapäev: 4 territoriaalse üksuse ühtne õigusorgan, mille moodustasid 4 kuuriat. 1) Riia piiskop ja Liivimaa piiskopid koos kõrgemate vaimulikega; 2) Ordumeister koos tähtsamate ametnikega; 3) Vasalkondade esindajad; 4) Riia, Tln ja Tartu esindajad. Tegelesid välispoliitiliste küsimustega, omavaheliste suhete/ küsimustega, maksude määramisega, talupoegade ärakargamisega. 3 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis.
pooldajate vastu algas aktiivne võitlus Baseli kirikukogu (1431-1449)Kutsuti Martinus V poolt esile Konstanzi kirikukogu otsusega, et iga teatud aja tagant tuleb kokku kutsuda kirikukogu.. Kuna Martinus V suri, siis kutsus kirikukogu kokku järgmine paavst Eugenius IV. Üritati teha täielikku kirikureformi. Kirikukogu kuulutas end paavstist kõrgemaks. 1433 tehti leping kariklastega. Üritati lõpetada lõhet ida ja lääne kiriku vahel Üritati reformida ka paavsti-institutsiooni ja kuuriat. Kogu see paavstist iseseisev tegutsemine viis uue kirikulõheni. Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges'i pragmaatilise sanktsiooni prantsuse kirikule anti teatavaid vabadusi, otsustatipiirata paavsti võimu. 1439 kuulutas Baseli kirikukogu paavst Eugeniuse kukutatuks ja valis asemele vastupaavst Felix V
Seisuslike esinduste kujunemine: 1410. a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat vasallid hakkasid korraldama meespäevi ja linnad linnade päevi 1421. a hakati VanaLiivimaal kokku kutsuma igaaastaseid maapäevi (seisuste esinduskogu), kus olid esindatud neli seisust e kuuriat: Riia peapiiskop ja teised kõrgvaimulikud, ordumeister ja teised orduvennad, vasallkondade ja linnade esindajad; otsused ei olnud täitmiseks kohustuslikud (Valgas) Maapäev seisuste esinduskogu, ühehäälsuse põhimõte VanaLiivimaa killustatus jäi tegelikult püsima kuni Liivi sõjani VanaLiivimaa välispoliitika: 14. sajandil algas suurriikide kujunemine VanaLiivimaa ümbruses 14. sajandi alguses Leedu laiendas oma võimu Pihkva aladele, 1385. a moodustati PoolaLeedu
oli kindlasti vaja pere luua. Samad sabiinitarid astusid mõlema poole vahele, loodi rahu ja liit. Latiinid+sabiinid= quirites(romani). Romulus võeti pärast surma kohe taevasse. Nimi võib tulla sabiinide linna nimest Cures. Võib tulla sõnast covirites. Quirinus= Mars. Romulus võtab endale kaasvalitseja, sabiini Titus Tatius, kellel oli sümboolne võim. Elanikkonna suurenedes oli vaja neid organiseerida. Jagas elanikkonna kolme hõimu, sellest saab tribus- 10 curiae- kuuriat. Sai kergesti mobiliseerida sõtta. 1.Ramnes. Nime tähendus ei ole teada. 2.Tities. 3.Luceres- tõlgendatud kui etrkuske, etruski kodanikud. Numa Pompilius- hakkas jaotama elanikku, millel oli mingi militaarne tähtsus. Tema valis kuningaks senat. Idealiseeritud, tuntud oma pietas´e poolest. Olevat arendanud rooma õigust ehk seaduste kogu, mis anti alguses edasi suuliselt. Süstematiseeris rooma kultust
annaabi.ee 
