TÖÖRIISTAD JA ARVUTID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE KROBELIST PABERIT, MIDA KASUTATAKSE LIHVIMISEKS? 2. KUS KASUTATAKSE KÕBLASID? 3. MILLINE TÖÖRIIST AITAB SUL SIRGET JOONT TÕMMATA? 4. MILLISE NÄRILISE JÄRGI ON SAANUD NIME VAHEND, MILLEGA LIIGUTATAKSE NOOLT MÖÖDA ARVUTIEKSAANI? 5. KUIDAS NIMETATAKSE RIIKLIKU PROGRAMMI, MILLE EESMÄRGIKS OLI EESTI HARIDUSSÜSTEEMI KVALITEEDI PARANDAMINE INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMISE ABIL? KAS TIIGRIHÜPE, HIIRE POLKA VÕI TEOSAMMUD? 6. KUIDAS NIMETATAKSE VÄIKESEID PILTE ARVUTI TÖÖLAUAL? 7. MIS TÖÖRIISTA KASUTATAKSE NAELTE SEINA LÖÖMISEKS? 8. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? 9. KAS ESIMESED TÖÖRIISTAD TEHTI TERASEST? 10. MILLINE NEIST ON TÖÖRIIST VIIL, VARU VÕI VARVAS? TÖÖRIISATAD JA ARVUTID ...
joonda lõik rööpjoondusega (paralleeljoondus) Kuule, sina jutiline kass! Vaata õige väheke ette ka! hädaldas jääle pikali potsatanud Jänes. Tiigi äärest ära minnes uuris Tiiger innukalt: Ruu, kas sa tahad, ma õpetan sulle tiigrihüpet? Ruu ei osanud õigupoolest sellest midagi arvata, sest ta oli ju kängurulaps ja hüppamine oli tal niigi selge. Tiiger aga upitas ta endale turjale ja kargas kõrgele õhku. Ruu nägi, et tiigrihüpe on tõepoolest hoopis teistmoodi kui känguruhüpe. 4. Vali teksti suuruseks 14; joonda lõik keskele, reavaheks 1,5 Tiigrihüpe ulatas kõige kõrgema puu kõige kõrgema oksani ja sinna kaks sõpra pidama jäidki. Puuladvas aga tuli välja, et allaronimises ei ole Tiiger pooltki nii osav kui hüppamises. 5. Vali lõiguvaheks 12 pt (kas lõigu ees või järel oma valik), alusta iga lõiku taandreaga Ä-ära karda, Ruu
Ta tõdeb, et kõik võib muutuda, kui rahvas seda tahab, selles seisnebki demokraatia võlu. President tunnustab möödunud aasta lõpul moodustatud Rahvakogu tegemisi. See on koht, kus kodanikud saavad teha ettepanekuid, millest võivad saada seadused. Rahva valitud saadikud peavad võtma vastutuse oma rahva ja riigi huvides. President on meie riigi üle uhke, sest kuuleb tihti, välisvisiitidel olles, kiidusõnu meie saavutuste üle. Eestlaste maine on parem, kui ei kunagi varem. Skype, Tiigrihüpe, digiretseptid ning paljud muud on võetud uurimiseks ning matkimiseks nii mõneski Euroopa riigis. See kõik tõestab, et suudame oma väikses riigis korda saata suuri tegusid. Kõlama jäi presidendi üleskutse, et teeme oma riigi sajandaks sünnipäevaks korda. Oma riigi eest peame me maksma ning mitte peamiselt raha, vaid töö, hoole ja kokkuhoidmise tahtega. Kasvagem avatumaks ja kaasaegsemaks rahvaks, kes tuleb toime kõige sellega, mis meil ees seisab.
III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 19921995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 19951999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATOga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGAga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Mäletan, et kunagi olid Eestis ainult tuntud selline leht nagu Tiigrihüpe, aga isegi sel ajal olid internet kui ka arvuti paljudele inimestele võõras teema ja ei olnud nii vajalik, kui praegu. Nüüd on tekkinud interneti maastikule lehed nagu twitter ja facebook. Neid inimesi, kes näiteks ei oma facebooki, on paljude inimeste jaoks nagu metsas elavad inimesed, kes ei tea midagi, mis maailmas toimub. Aga kust üldse sai järsk tung alguse sotsiaalmeedias? Paljud ütlevad, et see sai sellest alguse, kui USA vahetas presidenti
Mitte keegi teine ei saa seda meie eest ära teha, igaüks ainuisikuliselt saab anda oma panuse eesti keele säilimisele. Emakeel on meie riikluse alusmüür. Kõik eestlased on erinevad, kõigil on oma iseloom, välimus, tegevusalad, see erinevuste jada on lõputu, kuid üks mis meil kõigil on sama ja meid ühendab see on eesti keel. 4. Arusaadav nagu allikvesi - allikvesi on nii puhas ja läbipaistev, et sellest on kerge läbi näha. Tiigrihüpe võib väga kergesti muutuda konnahüppeks mingi suur ja ilus asi on väga kerge purunema väiksemaks ja hädisemaks. Savijalgadel olema midagi on väga ebakindel. Vajadus tema järele on karjuv millestki on väga väga suur puudus Juuri läbi lõikama loobumine põhimõtetest Keel, kultuur ja riik Eesti riigi trikoloor Keel, kultuur ja riik on ühtne kolmik. Kui üks neist nõrgeneb, hääbuvad ka teised. Eestlased
ravimtaimedega ning peamiselt keskendub "Taimede kasutamine seedetrakti haiguste raviks". Ta on avaldanud üle 120 teaduspublikatsiooni, sh neli monograafiat ja õpikut. Tema juhendamisel on kaitstud 7 doktori- ja magistritööd. Ning hea näitena võib tuua tema töid. KASUTATUD KIRJANDUS Ain Raal. (2003). Taimedes talletuv tervis. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik Ain Raal. (2010). Farmakognoosia. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik Avatud Eesti Fond, Tiigrihüpe. (2008). Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed Udo Margna. (2014). Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega
· Pidevalt uuenev arvutipark, õpetamise abivahendid ning kiire internetiühendus igale koolile. Arvuti igale lapsele! · Vajalik haridus infoühiskonnas toimetulekuks · Põhikoolis õppija õppevahendite ja koolitoidu kulu katmine riigi poolt · Tagada väikekoolide õpilastele koolitransport · Kogu riigieelarvest koolile eraldatav raha on sihtotstarbeline ja peab seega jõudma koolini. Õppekulude katmisel käsitleme koole ühtmoodi, sõltumata omandivormist. · Tiigrihüpe II = kaasaegse tehnilise varustuse soetamine kõikidele koolidele. Igale lapsele lubatakse soetada arvuti kui tänapäeval üldhariduse omandamiseks hädavajalik õppevahend. Algatatakse riiklik programm, mille kaudu varustatakse põhikooli viimase klassi õpilased sülearvutitega. · Igale koolilapsele vähemalt kaks tundi nädalas tasuta huviharidust. Lisaks lubatakse tugevdada laste kunsti- ja muusikakoolide võrku.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt p...
Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel pa...
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon. V
sure välja ja kestab igavesti. Rahvas peab lugemist väärtuslikuks. See tahtmine näitab iseseisvust, võimet ise otsustada, olla enesekindel. 24 J. Sarasvuo, Sisemine sangar. - Kooruke 1. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 48. 25 U. Eslas, Teada saad seda, mida küsid. - Postimees, 09.09.2006. 21 Noor põlvkond ütleb, et me tunneme uhkust selle üle, et oleme e-riik, et meil on Skype ja Tiigrihüpe, et meil on kiiresti arenev majandus, meil on väga maitsev toit ja ilus loodus.26 Tänu neile oleme avatud teist keelt kõnelevatele inimestele, kes peavad Eestit oma koduks ja teistelegi huvilistele. Me peame kaitsma oma kultuuri. Kultuur on kui tekst. Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud, piiramata ja piiratud, realiseeritud ja lõpetamata - sõnaga, tekst on pidevas liikumises ja arengus.27
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
