Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IT gurud (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
IT GURUD
Referaat
Tallinn 2008

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS 4
Steve Jobs 4
Vannevar Bush 4
Tim Berners −Lee 4
Douglas Engelbart 5
Bill Gates 5
Linnar Viik 6
KASUTATUD MATERJALID 7
Raamat 7
Elektroonilised materjalid (World Wide Web dokument) 7

SISSEJUHATUS


Maailmas on palju infotehnoloogiaga tegelevaid inimesi, aga tähtsaimad neist on Steve Jobs, Vannevar Bush, Tim Berners-Lee, Bill Gates ja Eestis kindlasti Linnar Viik. Ilma nende inimeste leiutisteta ei kujutaks ma tänapäeva ühiskonda ettegi, arvestades, et need kõik on muutunud igapäevasteks. Praktiliselt iga päev kasutan ma interneti, mugavalt hiirt kasutades oma läptopil, millel peal Windows XP. Või teinekord jälle siis kuulan oma iPodist muusikat. Mida enam mõelda selle peale, seda tähtsamaks muutuvad minu silmis IT gurud läbi ajaloo. Uurisingi lähemalt, milliste meestega on tegemist, millega nad on hakkama saanud ja mida meile andnud. Järgnev ongi minu uurimustöö teile.

TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS

Steve Jobs


Steven Paul Jobs on suurkontsern Apple üks loojatest. Steve Jobs oli 20 aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaažis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli ettevõttel 4000 töötajat ning firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. 1985. aastal oli Jobs sunnitud enda firmast lahkuma ja see mõjus talle raskelt. Ent ta ei andnud alla, vaid lõi NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, tuli Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa tagasi, et tulla välja maailma vallutanud iMaci, iPodi ja nüüd ka iPhone -iga. Üle-eelmisel aastal ostis Walt Disney Company Pixari ja maksis selle eest 7,4 miljardit dollarit aksiates. Tänu sellele sai Jobsist Disney suurim üksikisikust aktsiaomanik.

Vannevar Bush


Vannevar Bushi on peetud hüperteksti „vanaisaks“ ehk selle struktuuri loojaks. Vannevar Bush oli inimene kes kirjeldas teoreetilist masinat nimega Memex, mis jäljendaks inimese mälu. Kasutaja saaks selle seadme abil dokumente talletada ning otsida, kusjuures info oleks seoste abil ühendatud. Selline seoseid kasutav viitamine meenutab väga tänapäevase hüperteksti struktuuri ja Ted Nelson , kes selle välja töötas, nimetas Bushi oma suureks mõjutajaks. Mälu automatiseerimise idee mõjutas laiemalt tervet põlvkonda Ameerika teadlasi. Seda süsteemi pole küll veel täielikult ellu viidud .

Tim Berners−Lee


Tim Berners-Lee arendas välja World Wide Webi (WWW), olles tööl Šveitsis, Euroopa suurimas aineosakeste füüsika uurimiskeskuses, CERNis. Tal tuli mõte ühildada hüpertekst ja internet ja tal oli võimalus selleks. 1990. aastal 25. detsembril kasutusele oma leiutise World Wide Webi ja lõi esimese ühenduse kliendi ja serveri vahel interneti abil. Ta on mänginud suurt rolli interneti tavade kujundamises. Võrk sai esimest korda kättesaadavaks 1991. aastal. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML) esimese versiooni. Praegu töötab ta Ameerika Ühendriikide Massachusettsi tehnoloogiainstituudis Bost onis, olles juhiks World Wide Webi kontsortsiumile, mis juhib WWW arengut.

Douglas Engelbart


Douglas Engelbart on Ameerika leiutaja, kes on sündinud 30. jaanuaril 1925. aastal. Ta on kõige paremini tuntud arvutihiire leiutamise poolest. Ta töötas grupis mis lõi arvuti kasutajaliiteid. 1967. Aastal soovis ta patendeerida arvutihiire. Aastal 1968 ta demonstreeris Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. 1970. aastal patendeeris ta arvutihiire, mis oli puitkast kahe metallrattaga. Hiljem avaldas ta, et nimetas selle hiireks, sest sellelt tuli juhe tagant välja, mis tundus nagu saba. Ta ei pälvinud ei mingeid kasutusmakse, sest tema patent lõppes 1987. aastal, enne kui PC revolutsioon oli teinud hiirest asendamatu osa arvuti juures.

Bill Gates


William Henry Gates III on USA tarkvarakorporatsiooni Microsoft ideoloogiline juht ja suuromanik . Ta on ameerika ettevõtja, filantroop ja Microsofti esimees. Ta on Microsoft suurim individuaalne aktsiaomanik. Gates on üks paremini tuntumatest PC revolutsiooni ettevõtjatest. Ta on on väga palju raha annetanud heategevuseks ja teaduslikeks uurimustöödeks. Ta on olnud alates 1995-st aastast maailma rikkaim inimene. Gates hakkas koostööd tegema MITS’iga, et luau uus mikroarvuti. Nad lõid koos firma, mille nimeks sai Microsoft. 26. Novembril 1976. aastal nimi Microsoft registreeriti. 1976. aastal Microsoft eraldus MITS’ist ja hakkas iseseisvaks. 1980. Aastal tuli IBM Microsofti juurde pakkumisega teha koos IBM PC-le BASIC sünkroontõlk. Kui IBM esindajad ütlesid, et nad vajavad operatsioonsüsteemi saatis Gates nad DRI-sse. Gates tegi ettepaneku kasutada 86-DOS-i mis oli varem tehtud sarnastele asjadele nagu arvuti. Litsensiga said nad hiljem täieõiguslikeks 86-DOS-i omanikeks. Peale DOS-i adapteerimist PC-le, Microsoft andis selle IBM-le ühe korrase makse eest. Õigused jäid siiski Microsofti kasutusse ja tänu sellele hakkas Microsoft raha teenima, sest seda süsteemi hakati kopeerima, aga Microsoftile pidi nüüd õiguste eest raha maksma. Nii saidgi alguse operatsioonisüsteemid.

Linnar Viik


Linnar Viik on sündinud 26. veebruaril 1965. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallina Reaalkoolis. 1990. Aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli majandusinsenerina. Ta on töötanud mitmetes kõrgkoolides. Ta on nõustanud ja juhtinud ÜRO arenguprogramme Ida-Euroopas. Linnar Viik on palju populariseerinud Eestis arvuti ja interneti kasutamist. Ta on kirjtanud palju artikleid selle kohta ajakirjanduses. Ta on pidanud loenguid uuest meediast ja infoühiskonnast. Linnar Viik on Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär. Linnar Viik oli Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja, nõukogu liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti serveri (mail.ee) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja.

KASUTATUD MATERJALID

Raamat


TEA laste- ja noorteentsüklopeedia

Elektroonilised materjalid (World Wide Web dokument)


Steve Jobs
http://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs
http://www.mac.ee/et/sissejuhatuseks/ajalugu
Vannevar Bush
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/11137_15.HTM
http://en.wikipedia.org/wiki/Vannevar_Bush
Tim Berners−Lee
http://en.wikipedia.org/wiki/Tim_Berners-Lee
http://www.ibiblio.org/pioneers/lee.html
Douglas Engelbart
http://www.ibiblio.org/pioneers/engelbart.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_Engelbart
Bill Gates
http://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates
http://www.microsoft.com/presspass/exec/billg/bio.mspx
Linnar Viik
http://et.wikipedia.org/wiki/Linnar_Viik
http://www.mobi.ee/et/people.php
7
Vasakule Paremale
IT gurud #1 IT gurud #2 IT gurud #3 IT gurud #4 IT gurud #5 IT gurud #6 IT gurud #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rass93 Õppematerjali autor
Referaat IT gurudest nagu Steve Jobs, Vannevar Bush, Tim-Berners Lee, Douglas Engelbart, Bill Gates, Linnar Viik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kuulsaimad IT mehed
5
doc

Kuulsaimad IT mehed

IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma rahulikule olemusele ja suurepärasele analü?

Arvuti õpetus
IT-gurud
3
odt

IT-gurud

Steve Jobs Steve Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Ta oli lapsendatud. Steve Jobs oli 20aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steven Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri.1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc.Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt.nendega liitus ka Mike Markkula, kes sai investeeringute eest juhatuse esimehe koha.1977. tõi Apple turule oma järgmise arvutimudeli - Apple II. Pööre oli

Arvuti õpetus
It gurud
6
doc

It gurud

Steve Jobs Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis läks tal väga hästi ja ta e

Arvuti õpetus
Exami spikker
2
doc

Exami spikker

Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word Mitte ükski b pole a

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
14
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

SISSEJUHATUS INFOTEHNOLOOGIASSE lambda.ee Kohustuslik lugemismaterjal Alan turing computing machinery and intelligence Ta võrdleb seda kas masin saab mõelda, võttes aluseks imiteerimismängu. Selles on 3 mängijat, mees, naine ja arvaja. Arvaja peab ära arvama kes on mees ja kes naine kasutades küsimusi. Kui mehe ja naise asemele panna masin siis arvaja peab uuesti küsimusi küsima. Kui meheks ja naiseks on masin ja arvaja vastab masina vastuste põhjal vähem ära kes on mees ja kes naine siis on tegemist suhteliselt intelligentse masinaga. Ta lisaks väidab et pole mõtet riietada masinat inimese moodi, kuna arvaja ei tohi näha mees ega naist. Kõige parem strateegia masinal võitmiseks oleks imiteerida võimalikult täpselt tüüpilisi mehe vastuseid Ta toob seal välja, et kõige parem strateegia masinal võitmiseks on näiteks see, et kui ta tahab meest järgi teha siis peaks masin andma vastuseid, mis on naturaalsed,tavalised mehe puhul Hackers and Painters Võrleb se

Juhiabi
SISSEJUHATUS ITSSE
21
docx

SISSEJUHATUS ITSSE

1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presi

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks
5
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 15

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem  andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt  Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem  (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi  Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine  The three major comparisons of computers are:  Electronic computers versus Mechanical computers  Gen

Sissejuhatus infotehnoloogiasse




Meedia

Kommentaarid (3)

Artsikas profiilipilt
A K: normaalne, aitäh!
15:57 17-05-2010
CoderSMK profiilipilt
CoderSMK: suht asjalik
18:46 10-11-2011
KrissuEST profiilipilt
KrissuEST: Päris hea.
14:25 17-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun