Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuulsaimad IT mehed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
apple, gates, bush, microsoft, jobs, asutaja, hiir, internet, viik, muusika, tarkvara, personaalarvuti, tehnoloogia, instituudi, berners, microsofti, windows, linnar, jobsi, ipod, power, macintosh, professor, doktori, douglas, engelbart, arvutihiire, direktor, bill, silicon, valley, wozniak, firmat, vahepeal, klaviatuur, itunes, alata, osakonnasSteve Jobs Steve Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Ta oli lapsendatud. Steve Jobs oli 20aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steven Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri.1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc.Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt.nendega liitus ka Mike Markkula, kes sai
IT GURUD Referaat Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS.................................................................. 4 Steve Jobs................................................................................................................................4 Vannevar Bush........................................................................................................................4 Tim Berners-Lee.................................................................................................................... 4 Douglas Engelbart.........................................................................
Steve Jobs Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest,
Pärnu Koidula Gümnaasium Philip Saksing APPLE INC Referaat Juhendaja Marge Kanniste Pärnu 2010 SISUKORD 1. Apple'i ajalugu 3 2. Steven Paul Jobs 4 3. Stephen Gary Wozniak 5 4. Apple'i tooted 6 5. Macintosh 7 6. iPod 8 7. iPhone 9 2 Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted
Pelgulinna gümnaasium 10P Anna-Stina Reinas Steve Jobs Juhendaja: Õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2014 SISUKORD •Tiitelleht • Apple Macintos •Sisukord • Mõõ •Steve Jobs • NeXT arvu •Pere • Apple hakkab kasum •Varajane elu teenim •Haridus • Riistvar •Karjääri algus • Probleemid terviseg •Apple’i algusaastad • Surm •Apple Lisa • Kasutatud allika STEVE JOBS • Täisnimi on Steven Paul Jobs • Sündis 24.veebruar 1955 San Fransiscos, suri 5.oktoober 2011 (56 aastaselt) • USA infotehnoloog ja ettevõtja • firma Apple Inc
Hugo Treffneri Gümnaasium Apple areng tänapäevani Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Anneli Mägi Tartu 2011 Sissejuhatus Käesolev töö teeb kokkuvõtte Apple Inc. leiutistest, saavutustest ja arengust. Valisin sellise teema, kuna see firma huvitab mind ja soovisin selle kohta rohkem teada saada. Samuti on Apple ajaloos toimunud palju firma arengut mõjutavaid muudatusi, seega tundus mulle see teema oluline. 2 1. Apple algus Firma Apple Inc. rajasid esimesel Aprillil Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. 3.jaanuaril 1997 tehti Apple ümber aktsiaseltsiks ilma Ronald Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit
predikaatarvutuse - GOTTLOB FREGE by Engelbart in 1964 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete 1969-1973 C development, 1978 " The C Programming Language" töötlemiseks (Thompson, Ritchie, Kernighan) Vacuum Tube 1906 1975 - Bill Gates and Paul Allen license their newly written BASIC to MITS, George CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja found Micro-Soft! "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika 1976 Steve Jobs and Steve Wozniak form the Apple Computer Company, alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana (HILBERT 1862- Steve Jobs & Wozniak work on Apple I
Steve Jobsile, kellega tal olid isiklikud konfliktid. Jobsi algatusel tutvusid Apple'i insenerid Xerox PARC uurimiskeskuses arendatava GUI tehnoloogia ning Xerox Alto arvutiga. Apple'i kavandatava arvuti operatsioonisüsteem põhineski suurel määral Xerox Alto kontseptsioonil, kuid paljud graafilise kasutajaliidese elemendid olid ka Apple'i loodud. (Horn 1996) 2.1.1 "Classic" Mac OS 1984. aastal tutvustas Apple avalikkusele uut Macintoshi arvutit ning sellega koos käivat operatsioonisüsteemi Mac System Software ehk System 1, millest sai esimene "Classic" Mac OSi perekonna liige. Nii esimese kui ka järgnevate "Classic" Mac OS perekonna operatsioonisüsteemide eripäraks on käsurea täielik puudumine. Nimelt on kasutajatel kaks võimalust operatsioonisüsteemiga läbi käsuinterpretaatori suhtlemiseks: · kasutades käsurealt ohjekeelt; · kasutades graafilist kasutajaliidest
riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Välja on antud 13 erinevat versiooni. Kasutus
riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Välja on antud 13 erinevat versiooni. Kasutus
Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming.
seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida saaks panna peale PC-e. Gates soovitas, et IBM kontakteeruks Digital Rechearchiga, siis oli see maailma domineerivaid opsüsteemide firmasid. Tehes kõige hullema äritehingu ajaloo jooksul, Kindall keeldus kohtumast IBM-ga. Et teha asja hullemaks, tema advokaat isegi keeldus alla kirjutamast mitte avalikusatmise leppele konverteeritava, mitte veel avalikustatud, personaalarvutile. Siis IBM läks tagasi Gatesi juurde küsima, et kas ta saaks anda neile operatsioonisüsteemi.
ran in 1957 1955 William Shockley leiutab Shockley pooljuhi 1956 IBM leiutab esimese kõvaketta RAMAC 305 5 MB 1956 valmib esimene transistorpõhine arvuti 1957 Fortran (Formula Translator) 1960 IBM avab masstootmishoone; AT&T esimene avalikult müüdav modem; COBOL üks vanimatest programmeerimiskeetestl Grace Hopper; LISP vanuselt teine programmeerimiskeel Fortrani järel -John McCarthy; 1960 esimene arvuti PDP-1, maailma esimene arvutimäng Space War 1963; Hiir, Douglas Engelbart; ASCII American Standard Code for Information Interchange 1964 Gordon Moore-Moore seadus; 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild ja lõid Intel Corp. 1968-1997 Moore Inteli president Moore seadus: "Each new chip contains roughly twice as much capacity as its predecessor, and is released within 18-24 months of the previous chip." 1964 BASIC - John Kemeny and Thomas Kurtz 1967 IBM esimene floppy ketas; 1967 Seymour Papert lõi
Juhendaja : Rühm: 2012 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid
Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud "Moore law"? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemalt üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti/tarkvara tehnoloogia arengut. DEC, oli soodsa hinnaga To välja vähemalt üks TCP põhierinevus võrreldes IP protokolliga. Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem
Kuna A on õige, peab kehtima see, mida A väidab: A pole tõestatav. Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest
INTEL-i 4004 mikroprose 1971, esimene 4-bitine prose ARPANET 1971 Magnavox Odyssey - 1972, esimene kodu video mäng Colossal Cave 1972, tekstipõhine seiklusmäng Smalltalk 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel Prolog 1972, esimene loogika progra keel HP programmeeritav kalkulaator 1972 Ethernet 1973, Bob Metcalf leiutab selle ühendussüsteemi Altair Esimene do-it-yourself edukas arvuti, klaviatuuri ja monitori ei olnud Alto 1974 , by Xerox, aknad, hiir, klaviatuur, monitor jne suur mõju Microsoftile ja Macile C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan Micro-soft 1975 asutati Alleni ja Gates-i poolt, sidekriips hiljem eemaldati Apple I 1976 Wozniak ja Steve Jobs Apple computer company 1976,, Woz ja Jobs, 1. aprillil Apple II 1977 , suur hitt Motorola 68000 1979, kasutab 68000 transistorit USENET 1979-80 , Unix Users Network 32-bit mikroprose - 1981 SUN Microsystems 1982 Compaq computer corp 1982 Oracle Corp 1983
tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte- tõene. See lähenemine probleemile pärines 19
return sum. asub seda rida-realt täitma. Näide: vana (berners-lee) – avalikuks 1991, Windows 3.0 8.Scheme BASIC.NB! Programmi interpreteerimine on ca 10- 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. 200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded (define (good? x) täitmine.Põhimõtteliselt saaks igas keeles 1991 – Linux
tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte- tõene. See lähenemine probleemile pärines 19
Oma leiutise tähtsust mõistnud Hollerith asutas 1896 firma, millest pärast mitmeid firmasiseseid muutusi kujunes 1924.aastal firma nimega IBM, mis on ka tänapäeval üks tähtsaimaid arvutite jt 4 kontorimasinate tootjaid kogu maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Järgnevatel aastatel jätkasid arvuti paremaks muutmise kallal töötamist mitmed teadlased, teiste hulgas nii Vannevar Bush kui ka John V. Atansoff ja Clifford Berry. 2. Esimese generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal hakati ehitama esimese generatsiooni arvuteid, mis kasutasid arvutuste teostamiseks elektronlampe. Füüsikaprofessor John V Atansoff ja Clifford E.Berry alustasid elektroonilise arvuti ehitamist, kuid sõja tõttu oli see raskendatud. Oluliseim uuendus nende poolt oli loogiliste operatsioonide kasutamine nende ABC arvutites otsese lugemise asemel liitmise ja lahutamise
? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$).
alla suurde lahtrisse kirjuta vastus. Ära kirjuta midagi punktide lahtrisse või üldse väljapoole vastuse lahtrit! NR Punkte Küsimus 1 Teisenda kahendsüs teemis arv 10101 kümnendsüs teemi 16+0+2+0+1=19 ja kümnendsüs teemis arv 81 kahendsüs teemi. 1000101=1010001 2 Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17 liitis korrutas jagas lahutas 3 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud “Moore law”? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant 4 Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemal t üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti / tarkvara tehnoloogia arengut. Dec Oli soodsa hinnaga 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtus tus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtus te tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi
integraalskeemi peal olevate komponentide(transistoride, takistite) arv kasvab umbes 2 korda pooleteise aasta jooksul INTEL – 1968. a Robert Noyce ja Gordon Moore lahkusid Fairchildist ja asutasid Intel Corporationi (nemad on kõige kuulsamad asutajad, oli ka teisi), 1970 intel 4004 CPU (single chip computer) ENGELBART – 1963. a Douglas Endelbarti saab arvutihiire patendi, 1968. a töötas välja kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu Wordi analoog/kontori komplekti(tabelarvutust see süsteem ei teinud), reaalsesse kasutusse ei läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm
või ka mitte, mis tähendab, et räni on kokkupanekuks. Mitmel pool pooljuht. Peale mikroprotsessorite konstrueeriti senistest täiuslikumaid toodetakse ränist ka näiteks erinevaid universaal-mikroarvuti mudeleid. Eriti kiipe, mida ei kasuta ainult arvutid vaid edukaiks osutusid kaks noort inseneri ka paljud teised masinad, ränist Steve Jobs ja Steve Wozniak toodetakse ka näiteks muutmälu "kive" (kõrghariduseta), kes omal algatusel arvutitele ja veel palju muud. kavandasid mikroarvuti ning pakkusid seda tootmiseks firmale Hewlett Packard, Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i kus nad tollal töötasid. Firma aga ei seadme, mida nad kasutasid oma 3740
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. 5 Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene. See lähenemine probleemile pärines 19
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut. Tähelepanu peaks väärima järgmised aasta arvud: · 1896 sellel aastal asutas Herman Hollerith firma, millest peale mitmeid ühinemisi teiste firmadega, sai 1924. aastal IBM. · 1970 IBM valmistas esimese ,,floppy" seadme. · 1976 ehitati esimene Apple arvuti. Valmistajateks olid Steve Jobs ja Steve Wozniak. · 1981 valmistati esimene personaalarvuti: arvuti sellisel kujul nagu meie seda tunneme. Valmistajaks oli IBM. · 1992 ülemaailmselt hakati kasutama Internetti, kuigi leiutatud oli ta aastal 1962. Kuni seni ajani kasutati enamasti sõjaväele mõeldud APARNetti. Täpselt nii, kuidas arenes arvuti arenevad ka viirused. Oma töös käsitlen ma arvutiviiruste tüüpe, nende arengut ehk siis ajalugu ning vaatlen ka tuntumaid arvutiviiruseid. 5 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas)
abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise,
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
annaabi.ee 
