Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete
Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000. a Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse tõttu. 1054. a Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel. 1066. a Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja pani aluse tugevale kuningavõimule
Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad külastada. Tihti rööviti ning tapeti neid. Püha Maa vabastamine muutus siis juba usuliselt vajalikuks. Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Büstantsi keisririigi olukord oli muutunud välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks : põhjast ründasid petseneegid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt võitluseks seldzukkide vastu juba korduvalt abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne- ja Ida-Rooma kirikute ühendamist
Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski
1.ristisõdade põhjused Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing)
Ainsad, kes suutsid võitlusvõime säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Egiptuse sultani Al-Kamili öises rünnakus said ristisõdijad lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks. KUUES RISTISÕDA Kuues ristisõda algas 1228. aastal Jeruusalemma taastamiseks. See algas seitse aastat pärast viienda ristisõja ebaõnnestumist ja puudutas väga vähe tegelikke võitlusi. Püha Rooma keisri diplomaatiline manööverdamine Frederick II tõi Jeruusalemma kuningriigi tagasi enamiku järgneva viieteistkümne aasta (1229.- 39., 1241.-44. Aasta) ja ka Püha Maa teiste piirkondade üle Jeruusalemma mõnevõrra kontrolli all. SEITSMES RISTISÕDA · Seitsmes ristisõda toimus 12481254
tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermonti kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning uskmatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst kinnitas ristisõdijatele mitmesugused privileegid: kõik nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. Kokku oli Üheksa ristisõda ja osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu.Ristisõdade toimumis ajad: · Esimene ristisõda 1096-99 · Teine ristisõda 1147-49 (...) · Kolmas ristisõda 1189-92 · Neljas ristisõda 1202-04 · Viies ristisõda 1217-21 · Kuues ristisõda 12281229
Konrad III (saksa) · algas Konradi väe lüüasaamisega 1147. Väike-Aasias · ühendväega Damaskuse piiramine ebaõnnestus täielikult · kristlaste suur nurjumine nii sõjalises kui poliitilises mõttes · etteotsa tõusis Salah ad-Din 1187. suvel purustas kristlaste väe ja hõivas Jeruusalemma · Jeruusalemma langemine sai 3. ristisõja ajendiks (1189 1192) · kristlaste eesotsas - Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda · edu ei olnud · F uppus jõkke tema väe võitlusvaim langes, P lahkus ühel hetkel Pühalt Maalt, kuna talle ei meeldinud Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia · süvenenud oli Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk · 4
kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aastal oli loodud Püha Saksa- Rooma keisririik (Otto I Suur lasi ennast paavstil keisriks kroonida, ajendiks oli, et Euroopat ohustasid erinevad rahvused (moslemid, ungarlased jne) 955 pani Otto suur lõpu ungarlaste pealetungile. Koosnes mitmest sajast väiksest riigist, Põhjamerest Itaaliani välja, ühendas erinevaid rahvusi. -peamiseks tülipõhjustajaks oli see, et kumma võim oli suurem, kes määrab ametisse kõrgemad vaimulikud. - tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregorius VII (1073-1085) ja Heinrich IV (1056-1106),
Tervikuna võib Teist ristisõda pidada kristlaste suureks nurjumiseks,nii sõjalises kui ka poliitilises tähenduses. Järgnevatel aastatel jätkus islami konsolideerumine e nad hakkasid tugevalt koonduma, liituma. Ettetosa tõusis Salah ad-Din, 1187.a purustas kristlaste väe ning hõivas Jeruusalemma. Kolmandanda ristisõja(1189-1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III. Tema nimega seostub ka Eesti aladel peetud ristisõda. Algselt oli selle sõja raskuspunkt suunatud Egiptusele, kuid hiljem kandus see mujale
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist
Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu
Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda. Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn.
Sõdijad vastasid rüüstamistega ning suure hädaga jõuti Väike-Aasiasse, kuid said seal peagi hävitava kaotuse osaliseks, koju pöörduti väeriismetega. Tulemus: vähenes huvi Püha maa saatuse vastu. III ristisõda (1189-1192) 1187. aastal oli Jeruusalemm ja teised tugipunktid vallutatud muhameedlaste poolt. See oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Paavst õhutas relvi haarama ja valeusuliste vastu sõtta minema. Ristisõdijate vägesid juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II August, Inglise kuningas Richard Lõvisüda. Friedrich liikus maateid pidi pühale maale, kuid uppus jõkke ning ei jõudnud kohale. Inglased ja prantslased, kes tulid mereteed pidi, jõudsid kohale suuri kaotusi kandes, ent vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku.
Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 12121250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda
*ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa
jaoks jäid veel ilust olulisemaks lossi kindlustatus, siis kirikud keskendusid juba oma uhkuse väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse keeles on see läinud koguni linna enese nime osaks, Aix-la-Chapelle), mis omal ajal kuulus Karl Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud. Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest 400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420) 432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal
Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima
Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas Jeruusalemma tagasi aastal 1187. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas Richard I ja Prantsusmaa kuningas Philip II ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka Friedrich I Barbarossa, Püha Rooma Keisririigi keiser, kes nüüd oli juba küll üsna kõrges eas ning juhtis ka enda väed sõtta Pühale Maale. Tema aga paraku uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli sõjasaagi üle. Leopold V, Austria kuningas, kes ka osales ristisõjas, ja Philippe lahkusid pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist
vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma
Allah- jumal Ramadaan- kuu millal toimub paastumine Imaam- islami kogukonna juht Medresed- koolitajad ,,Tuhat üks ööd"- Araabia kirjanduse ilukirjanduslik tähtteos Ristisõjad. PÕHJUSED: Kirik: · Oma võimu suurendamine · Agressiivsuse suunamine mujale Ilmalikud valitsejad: · Uued valdused ja rikkused · Lõpp sisetülidele · Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust Ristisõdijad: · Rikkused · Pääs paradiisi Esimene ristisõda · 1096 kevad toimub vaeste ristiretk (1096-1099) · 1096 sügis asub ristisõdijate vägi Euroopast teele- umbes 40000 AINUKE meest EDUKAS · 1099 vallutatakse Jeruusalemm RISTISÕDA!!!! · Ristisõdijate riigid(Jeruusalemma kuningriik) Teine ristisõda · Louis VII ja Konrad III (1147-1149) · 1187 Saladin vallutab Jeruusalemma
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4
Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti
reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2. aadlikud (feodaalid)- kaitsmine 3. talupojad- ühiskonna ülevalpidamine SUURE RAHVASTE RÄNDAMISE JA ROOMA RIIGI LANGUSE PERIOOD! · Rooma riigi languse ja feodalismi languse prelüüdiks (eel) oli Pax Romanum (Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180. · See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid · Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10
· Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon.
*ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096-1099 II Ristisõda 1147-1149 III Ristisõda 1189-1192 IV Ristisõda 1202-1204 *Eesotsas Lotringi hertsog *Pr kuninfas Louis VII ja *Ajendiks Jeruusalemma *algataja paavst InnocentiusIII(Oli Gottfroed Buillonist ja Saksa kuningas Konrad III lagemine setud ka Eesti-ja Liivimaa aladel
Ristisõdade tööleht 1. Millised olid ristisõdade põhjused? Mille poolest erinevad ristisõjad tavalistest sõdadest? Ristisõdijad on 11. sajandi katoliku kiriku ning Rooma paavsti poolt heaks kiidetud sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
