Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD Mäe tekke protsess on kurrutus ja kurrutus on see, et maakihid surutakse külgedelt kokku. Kurrutuse puhul alluvad kivimid külgsurvele . himaalaja mäestid, ordileerid, pangasmäestikud. Maakoore murrangute puhul jaotub maakoor pangasteks. Võib vajuda Süvakivimid Tardkivimid tekinud magma tardumisel, kõvad nt graniit, basalt (must kihiline kivim) Paekivi, lubjasüsi
Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kõige
orgaan v mineraal loodusvara,võimal tasuvalt kasutada(fosforiit,maagaas,nafta) metallmaake leidub-van mäestike mäemassiivide ümbr.settelisi maav- mandriline rift-kui tõusvad magamavoolud arenevad mandri piires(reini org,schwarzwald,vogeesid,eifel,ardennid)panagasmäestike eh-koosn kerkinud maakooreplokkidest e ülangutest ,vajunud plokkidest e alangutest.settek kihid on neis enam korrap lasumusega.mida läbiv maak tarund magmast kivimkeh e intrusiivid(ardennid,vogeesid).kurdmäestikud-kurrutuse käigus laamade serv paken ,suurem osa kokkupres kivimassist surut sügavamale vahvevöösse ,väike osa kasvab kõrgust(alpid,himaalaja) kilpvulk-aluseline laava,liikuvl,tardub aegl,ook keskmäest,madalad.kihtv-happeline laava,väheliikuv,tarbuk kiir,mandrilistel,kõrged... maavär tug rihti sk-magnituudidesmaavär piirk-seotud laamade servaalad,paikn peamiselt 2 vööndiga-vaikse ook tuleõngas,euraasia l osas nn vahem vöö.. murenemine-kivimite lagun välisj mõjul
Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift. Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused Lõõmpilv : gaaside ja hõõguva tuha
Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 milj/in Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Usk: Kreeka Õigeusk Asukoht: Euroopa Kreeka on jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks. Geograafiline asend Kreeka asub Kagu-Euroopas, Balkani poolsaarel. Alpi kurrutuse vöötmes, sagedaste maavärinate piirkonnas. Tema naaberriigid põhjas on Albaania; Makedoonia; Bulgaaria, idas Türgi; läänes Itaalia ja lõunas Liibüa (Aafrika). Ümbritsevateks veekogudeks on Joonia meri; Egeuse meri ja Vahemeri. Loodus Kliima jaotatakse kolmeks: Vahemere-, Alpide- ja parasvöötmeliseks. Kõrgeim mägi on Olümpos, mille kõrgeimaks tipuks Mytikas 2917 m. Pinnamoelt on Kreeka mägine ja liivane maa. Kreekal on 1400 saart neist 227 asustatud
1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade ääre...
tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 6. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. 7. Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele? Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi
· Vahevöö- kiht maa sisemuses,mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. · Sise- ja välistuum-Välistuum koosneb rauast ja niklist ja on vedel kiht. Sisetuum on maa tuuma keskosa ja ka kõige kuumem osa.Koosneb raua-nikli sulamist. · Ookeani keskahelik- vulkaaniline mäeahelik, läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. · Süvik- Tekivad sinna,kus üks laam sukeldub teise alla. Piklik ,sügav nõgu ookeani põhjas. · Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale.
maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). Ühesõnaga võib öelda, et Itaalia on maavarade poolest suhteliselt rikas ja mitmekülgne. Asend laamtektoonikast lähtudes Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, Itaalia mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. Loodusõnnetused Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m)
kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur. Linnastumise aste on Euroopas väga kõrge. 6 Maavarad Euroopa on rikas rauamaagi-, boksiidi-, pruun- ja kivisöe-, kaali-, keedusoola- ning väävlivaru poolest. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis. Alpi kurrutuse piirkondades on suuri boksiidi ja elavhõbedamaagi leiukohti. Kaspia, Dnepri- Donetsi nõos ja Saksa- Poola madalikul paiknevad keedu- ja kaalisoolalademed. Sitsiilias, Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas leidub väävlit. Karjäär Tsehhis Kivisüsi paikneb tavaliselt vanade mäestike piirkonnas asuvates vaondites. Euroopa suurimad kivisöeleiukohad on Suurbritannias, Ruhri ja Sileesi ning Ida-Euroopa lauskmaal
jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal
Tagapuusad on neil liikumatult kinnitunud ja võimaldavad jalgade liikumist ette ja taha ainult ühes tasapinnas. Puusale kinnitub reis erilise, liigesega varustatud lisandi – pöörla abil. Eessääre siseküljel on enamikul jooksiklastel eriline sälk tundlate puhastamiseks (Haberman, 1968). Tagakeha koosneb reast lülidest, mille selgmist osa nimetatakse tergiidiks, kõhtmist – sterniidiks. Sterniidid on tavaliselt tugevamini kitiniseerunud ning varustatud mitmesuguse punktiiri, kurrutuse ja karvastusega. Tergiite katavad kattetiivad. Jooksiklastel on ainult kuus väljaspoolt nähtavat sterniiti. Tagakeha tipus, anaalstrerniidi ja tergiidi vahel on isastel suguti. Emastel on viimane tagakehalüli väljasopistatav (Haberman, 1968). Suguelundid paiknevad jooksiklastel tagakeha lõpposas, kujutades endast torujaid liigestatuid organeid, mille tähtsama osa moodustavad munasarjad emastel ja raiad isastel. Mõlemad on paarilised
Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF Lapimaa asub Fennoskandia kilbil, mis omakorda asub Ida-Euroopa platvormi põhja osas ja Euraasia laama loode osas. Lääne Lapimaal olev Skandinaavia mäestik tekkis Kaledoonia kurrutuse käigus, kus Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põrkusid vastu Euraasiat (vt lisad Joonis ). Kuurutus tegevused kestsid kambriumist devonini. Skandinaavia kõrgeim tipp, Kebnekaise 2117 m (Norra), jääb Lapimaale. Ida-Lapimaal kõrgeim tipp on Koola poolsaare lähistel Hibiinide mäestikus olev Judõtsvomtsorri mägi 1200m-ga. Lapimaa on justkui hoburaua kujuliselt ümbritsetud läänest, põhjast ja idast mägedega. Kesk-Lapimaa on madalam ja setetega kaetum ala. (Suur Maailma Atlas)
vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks (skeem 1). Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke. Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene.
o Sisetuum on Maa tuume keskosa, kõige kuumem osa. o Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist. o ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa o süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas o kurdmäestik on mäestik. Mis on tekkinud kurrutuse käigus. o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka
Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõva settekivim. Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid, mis kuhjusid sügaval mere põhjas, tekitasid ajapikku lubajakivi. Peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänuste settimisel merepõhja tekkis põlevkivi, Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutuse või laamade sukeldumise käigus uuesti Maa sügavustesse sattuda. Sealse kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu paiknevad ained kivimites ümber. Kivimi ehitus ja välimus muutub ning kivim muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. · Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi, basalt. · Miks leidub tardkivimeid väga harva maapinnal?
madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Loodusvarad_ja_nende_majandamine 12.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laamtektoonika 13.Kas riigis esineb maavärinaid, vlukaanipurskeid? Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal
Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.(1) Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i
võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele. Antisüniklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. Sünklinaal on kurrutuse toimel tekkinud negatiivne pinnavorm ja antisünklinaal on positiivne pinnavorm. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Erinevad laamade kokkupõrke variandid - Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt
Ida suunas jätkuvad marsid paksu liivakihiga kaetud, umbes 50 kilomeetri laiuse tasandike (geestid) vööndina läbi kogu Belgia põhjaosa. Kesk-Belgia moodustavad 100-200 meetri kõrgused kergelt künklikud, lössi- ja savikate setetega kaetud lavad (Haianut, Brabant ja Hesbaye), mida Kõrg-Belgiast eraldavad Sambre'i ja Meuse'i org. Kõrg-Belgiasse ulatub Ardenni mäestik. (Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse (Maas, 183 km). Schelde tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse'il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige viljakamad on marsimullad ja Kesk-Belgias lössist kujunenud mullad, geestide liivmullad on väheviljakad. Loodusliku taimkatet on säilinud peamiselt geestidel (rabad, niidud, nõmmed)
sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele. Antisüniklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. Sünklinaal on kurrutuse toimel tekkinud negatiivne pinnavorm ja antisünklinaal on positiivne pinnavorm. F 1. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. 2. Erinevad laamade kokkupõrke variandid
Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. 3.6Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 3.7Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal.
leiukohad asuvad idas, Apalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. Laamtektoonika USA paikneb Põhja-Ameerika laam, võttes enda alla 60% laamast. Ta on vanaaegkonna, keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral. Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. Kliima
transportühendust teiste linnade või piirkondadega. Turism, seevastu õitseb. Üle maailma rännatakse kokku Tsiili, et näha uskumatuid vaateid, mis avanevad riigi erinevates paikades. Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Pinnavormidest tuleks kõige märkimisväärsemak lugeda Andide mäestikku, mis on tekkinud Naza laama ja Lõuna-Ameerika laama kokku saamisest.Andide mäestik on kujunenud kurrutuse teel Lõuna-Ameerika laamal.Välisjõuduse kujundatud pinnavorme on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel, mõjutades mäestike vorme ning massiivsust. Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat,
(lubjakivide, kriidi jt. ) varud (I. Arold, 1987). 4. Uusaegkond ehk kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks (joonis 18). Joonis 18. Kainosoikumi geokronoloogiline tabel Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke. Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad.
Mägismaale on iseloomulikud suured absoluutsed kõrgused ja väikesed suhtelised kõrgused. Tüüpilised mägismaad on Armeenia mägismaa, Iraani mägismaa ja Tiibeti mägismaa. Mäestike teke - Mäestikud ja mägismaad on tekkinud kauges minevikus ja tekivad tänapäevalgi laamade servades. Maakoore liikumise tagajärjel painduvad kivimikihid seal kurdudeks või kerkivad ja vajuvad piki maakoorde rebitud lõhesid. Kurdmäestik Mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. See protsess toimub tektoonilistes survevööndites, näiteks kahe laama põrkepiirkonnas. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. Kurdmäestikud on tekkinud muu hulgas Alpi kurrutusel, näiteks Alpid või Himaalaja.
SÜVIK - piklik sügav tulevikus tõenäoliseks. subduktsioonivööndiga seotud KUSTUNUD VULKAAN – vulkaan, negatiivne pinnavorm ookeani mis arvatakse et enam ei tegutse. põhjas. MURRANG - geoloogiline rike, mida KURDMÄESTIK - mäestik, mis on mööda on toimunud kivimkehade tekkinud kurrutuse käigus. nihkumine (murrangupinnaga VULKAANILINE SAAR - saar, mis paralleelne liikumine) üksteise on tekkinud veealuste vulkaanide suhtes. purske tulemusena ja kerkinud üle MAAVÄRINA KOLLE - maapõues, merepinna. kust algab kivimite rebestumine, KUUM TÄPP - laamasisene ehk maavärina murrang.
- Settekivimid tekivad siis kui setted liiguvad ja kuhjuvad kihtidena,algul on nad pehmed ja pudedad kuid aja jooksul tihenevad. nt.mudast ja savist-savikiht..lubjarikastest mereloomadest-lubjakivi..liivast-liivakivi - Sete tekib kui päikesekiirguse ja õhu käes,temperatuuri kõikumise ning vee toimel mureneb tardkivim väiksemateks kivimiosakesteks,see ongi sete. - Moondekivimid tekivad siis kui kord juba tekkinud tard -või settekivimid võivad kurrutuse või laama sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda,seal üels sulada ning taas magmaks muutuda.Sageli paiknevad aga ained kivimis ümber kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu,nii muutub kivimi ehitus ja välimus,tekib moondekivim. nt.liivakivist-kvartsiit...lubjakivist-marmor...graniidist-gneiss - Maak on majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal. - Ookeaniliste laamade lahknemine-vahevöö sügavusest üles kerkivad magmavoolud põhjustavad
a 3900 km 15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas. Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1. Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa? Lähispolaarne, parasvööde, troopiline 2. Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat? Põhja-Atlandi hoovus kannab suhteliselt sooja vett ning pehmendab Euroopa kliimat ja mõjutab Jäämere veerežiimi 3. Mis on tsüklon? Millist ilma see toob?
Mandrite siseosas, näiteks Euroopas, Aasias, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas neid peaaegu ei esine. Seevastu on vulkaane rohkesti mandrite rannikuvööndites, saartel ja saarestikel.. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i
Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse tuumikala Morava-Sileesia (üle 200 in/km2). Linnades elab 75% riigi rahvastikust ja üle 100 000 elanikuga on 5 linna. 90,3% rahvastikust moodustavad tsehhid ja 3,7% moravlased. Välismaalasi oli 1,2% rahvastikust, enamik neist slovakkia, ukraina ja vietnami kodanikud. Vietnamlasi toodi riiki 1980.ndatel tekstiilitööstuse ajutise tööjõuna. Enim levinud usund on katoliiklus (26,8%). Peaaegu kogu Tsehhi territooriumi hõlmab Hertsüünia kurrutuse ala (aluspõhi gneissidest, graniitidest ja kiltadest), mida katavad Hilis-Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on
Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul. Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100 - 1500 m. Need on Keskmassiiv, Tsehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kilt-kivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne. Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Baikani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Sveits, Austria, Baikani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared. Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud - Lombardia, Kesk-ja Alam- Doonau madalik.
Kurru telgpind on pind, mis ühendab järjestikuste kurrukihtide lukkjooni. Tasapinnalist telgpinda nimetatakse telgtasandiks. 105. Kurdude liigitus kurru telgpinna orienteerituse järgi: püst-, kald- ja lamav kurd. Kaldkurrud. Telgpinnad on kaldus, kurrutiibade kallakussuunad ja kaldenurgad on erinevad. Lamavad kurrud. Telgpinnad on horisontaalsed. Püstkurd. Kurru tiivad on vertikaalsed (isoklinaalne kurd). 106. Kurdude peamine esinemiskoht orogeenis kurrutuse ja pealenihete vöönd Orogenees e. mägede teke (inglise k. orogeny). Orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur. Orogeensed vööndid tekivad litosfääri laamade kokkupõrkel, kus ookeanilise maakoorega laam sukeldub mandrilise maakoorega laama alla, samal ajal seda kokku pressides (nt Andid) või kahe mandrilise laama kokkupõrkealale (nt Himaalaja)
annaabi.ee 
