Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat. Politsei poolelt on tegelaseks Ekskavaator, keskkriminaalpolitsei komissar, väidetavalt on tegu Koit Pikaro prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit. Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu, missugune oli ühiskond. Lisaks laiendas raamat silmaringi just kriminaalmaailma ja vanglaelu poolelt. Autor tõi lugejateni väga hästi kurjategijate kõnepruugi, mis tegi lugemise veelgi mõnusamaks, sest sulandusin justkui teosesse. Peale slängi oli autor sisse
Boccaccio, kuid suurmoe algatas siiski Jacopo Sannazaro. Eufuism tähendab lillelist- ilutsevat stiili Lyly romaani peategelase Euphuese järgi. 11. F. Rabelais. - Rabelais oli renessansiaja suurim prantsuse prosaist. Rabelais' peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel". Võimsamalt kui ükski varasem või hilisem romaan kinnitab filosoofilis-sümbolistlik teos usku maisesse loodusesse ja looduse headusesse. 12. Kelmiromaan. - Kelmiromaan tekkis XVI sajandi keskel Hispaanias. Pikaro tähendab 'kelmi' või 'petist'. Varaseim Euroopa kelmiromaan ehk pikareskne romaan on ,,Tormese Lazarillo elukäik". Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest. Siit saab alguse uusaegne kaasajaromaan. Enamasti esitatakse minajutustusena ja jutustatakse poisi- või noorukiea seiklustest. Näitab, kuidas paheline ühiskond algselt puhast inimvaimu rikub ja inimest ennast alla käima sunnib. Esimeste kelmiromaanide tunnuseks oli seegi,
erinevusi seadusandluses ja kuritegude registreerimise praktikas; samuti kuritegudest politseile teatamises mitte sedavõrd suuri erinevusi kuritegevuse tegelikus tasemes. Hoolimata asjaolust, et elutingimuste uuring kajastab vaid osa kuriteoliikidest, võib antud uuringu tulemusi riikidevaheliseks võrdluseks pidada siiski märksa sobivamaks politseistatistikast. 5 4.Kuritegevus Eestis Koit Pikaro on kirjutanud artiklis ,,Hiiliv kuritegevus meie ümber", et juba aastaid on mõned poliitikud ja politseijuhid püüdnud kuritegevust meile serveerida kui loomulikku nähtust ning avalikkus omakorda on olnud liialt vastuvõtlik neile väidetele ja hakanudki kuritegevust võtma kui igapäevast ja tavapärast. Kui aastatel 1991- 1995 kuritegevus kasvas ja langes, siis alates 1996. aastast kuni 2001. aastani kuritegevus järjest kasvas. Kuid aastaks 2002 oli kuritegude arv jälle langenud
arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse". Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon. Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik, Meelis Maiste - Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik, Kaido Jõgeva - Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk
) noo tegelikult kõik need ee ametkondadest saadud andmed viitavad sellele et (.) kui sotsiaalminister kultuuriminister kogu vabariigi=valitsus tervikuna (.) ei suuda aduda selle probleemi suurust siis ää (.) tegelikult mitte midagi ei toimu (.) ja ma=ei ütleksin et tegelikult viisteist aastat tagasi (.) või natuke rohkem (.) me tunnistasime et meil narkomaaniat ka ei ole (.) et põhjamaa (.) meil on napsisõbrad viinajoojad narkomaaniat ei ole niikaua kuni piltlikult öeldes koit pikaro politseikomissarina niitis maha moonipõllu (.) sellest tuli tohutu kisa (.) ja sealt hakati nagu teadvustama et mis asi see on (.) jaa ja täna no ütleme et sellest narkomaaniateemast räägime täiesti avalikult aga rahvatervise aspektist äkksurmadest või dopingukasutamisest ka rahvaspordis me veel ei räägi 44 J.M: kes peaks rääkima (.) riik peaks võtma range seisukoha ja kogu lugu eks=ole
annaabi.ee 
