TARTU ÜLIKOOL Elen Süvalep KUREPALU PAISJÄRVED Uurimistöö Tartu 2009 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 3 .................................................................................................................................................... 3 1. LOOMISLUGU......................................................................................................................... 4 1.1. Algmatejalid....................................................................................................................... 4 1.2. Tuletused.......................................................................................................................... 5 1.2.1. H...
kasutegur Veehoidla veebilanss Qsisse + P + (Iinf) - Qvälja E (Iekst) V +- A +- S = 0 P-sademed veekogu pinnal Iinf põhjavee infiltratsioon Qvälja väljavool E aurumine järve pinnalt Iekst eksfiltratsioon (esineb harva, põhiliselt karstialadel) A- akumulatsioon s- sidumatus - 18 - V-veevõtt Darcy seadus Q = k * A * h /L Q- veevooluhulk L- vee liikumise pikkus A-ristlõike pindala h = h2- h1 rõhkude vahe k- pinnase filtratsioonikoefitsient Veeringe & veebilanss Vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap-rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal
suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad botaanoplankton 5) jõgi on eriti avatud ökosüsteem – säng kitsas ja lineaarne, maismaa ökosüsteemidega vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni b) vette sattuvad taimeosad, mis mõjutavad vee toidukoosseisu 6) jõe veevooluhulk on ebastabiilne – ulatuslikud üleujutused, vähene vesi 7) inimasula pluss jõgi = heitvesi Valgala kui uurimisobjekt – tuhandeid ruutkilomeetreid pikk, ohustab Läänemerd Inimene Linnastumine – inimtegevuse mõju veesüsteemidele. Suurimad veetarbijad peale tööstuse on inimene ja põllumajandus ja vastupidi. Tulevikus on joogivee defitsiit. Veeorganismid inimese toidulaual – esimesed organismid, keda kasutada, oli kalad ja vaalad.
annaabi.ee 
