Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber. Atreus oli müütiline Mükeene kuningas. nn. Agamemnoni surimask Agamemnon oli Mükeene kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas. Helena oli Agamemnoni vennanaine. Allikad: G. Kehnscherper, Kreeta.Mükeene.Santorin, Tln., 1989 Erinevad veebilehed
valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult üksikud väikesed kivid tühemikke täidavad. Keskeltläbi on müüride paksus 5 m. Neid peeti hiiglaste kätetööks ja kutsuti kükloopide müürideks. · Lõvivärav. Mükeene hauad. Alguses kaevushauad, hiljem kuppelhauad (tholos). Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. HOMEROSE KANGELASTE AJASTU Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros
tänu selle säilisid 15.sajandini. Sinna ajajärku kuulub ka keraamika 1 õitseng. Nooremast ajajärgust pärinevad seinamaalingud ja loodusvormidega kaunistatud keraamika. (4) Mükeene kaevandushaudatest on leitud suur hulk käsitöötooteid, relvi, kuldsõrmuseid, metallnõusid, ehteid, kuldmaske ja muud sellist, paljud neist on kindlasti Kreetalt sisse veetud. Need on ainsad tunnistajad varase Mükeene kunsti kohta. Arhitektuurisaavutused olid paleed, kuppelhauad, sildade ja tänavate rajamine. Säilinud on seinamaalid, pisiplastika ja suur hulk vaase, mis annavad tunnistust kunstimeisterlikkusest ja loovad ettekujutuse kultuuriperioodidest. (4) Kreeta-Mükeene ehituskunst Kreeta ehituskunsti suurimateks ja tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid. Lossid koosnesid enamasti peaaegu ühesuurustest eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid suvalises asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad
Seepärast toodi talle igal aastal allutatud Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minose tütrelt Ariadnelt , kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti astudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. 5. Mükeene kunsti tähtsamad saavutused. Mükeene Lõvivärav, Linnamüür, maa- alused kuppelhauad. 6. Miks tekkis väljend ,,Kükloopide müürid"? Linnamüüri kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. 7. Kes oli H. Schliemann? Kus asus Trooja? Sakslane, kes uskus müütidesse ja oli juba lapsest peale hellitanud unistust leida ja välja kaevata muistne Trooja. Leidis Trooja jäänused. Trooja asus Türgis Hissarliki künkal.
Lõvide värav(1300 eKr) - üks kuulsamaid ehitisi Mükeenes. See on peavärav, ehitatud liivakivist. Üldjuhul on lossid kõik kindlustamata-ilma kaitsemüürideta. Seinad laoti kivist ja ilma mördita. NB! Kreetal tarvitati mörti! Kükloopilised e. kükloopsed müürid. Kuningate haudade ring - sealt on leitud 5 saht- e. kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann.) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid. Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära. Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena. Tholos ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber. Dromos kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja). Talamos - kamber, kõrvalruum hauas. Klytaimnestra kuppelhaud (Agamemnoni naine) Aigistose kuppelhaud (Klytaimnestra armuke) Atreuse varakamber - kõige kuulsam haud. (Atreus - Agamemnoni isa). 1300 eKr. Üle 13 meetri kõrge. Agamemnoni surimask kullast mask. 1500 eKr. Agamemnoni surimask on hüüdnimi
jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega • Etruski tempel - järsk viilkatus, lahtine koda, sambad liiga väiksed (proportsioonid paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid
Etruskide päritolu ei ole teada. Arvatakse, et on tulnud Väike-Aasiast.Teine teooria- tegu on põlisrahvaga. Tänapäeval on arusaam, et tegu on sisserännanute ja põlisrahva segu. Lõid omanäolise kultuuri. Roomlased alistavad etruskid u 4.saj eKr. Nende keelt ei osata täielikult. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimamlikult meeldivaks teha. Surnuid maeti katakombidesse, kuppelhauad… Surnud tuhastati. Hauakambrite seinamaalidel Näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid koosviibimisi perega. Terakotka-sarkofaag, kuhu asetati surnu. Põletatud savist välja raiutud. Peal kujutati surnuid/nende pere. SKULPTUUR - Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. - Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske
labürindist. Lossi seinad laotud mördita. Korruste vahel laiad trepid. Kreeta sambad peenenevad ülalt alla. Kreeta tarbekunst väga kõrgelt arenenud keraamika. Ornamentika väga looduslähedane. Vaasidel kujutati mereloomi nii, et tekkis kujutlus akvaariumist. Üldse oli esikohal looduse kujutamine. Mükeene arhitektuur Mükeene linnamüür oli laotud hiiglaslikest kividest (kükloobi müür). Mükeene lõvivärav koosnes ainult 3-st suurest kivist. Olid omapärased maaalused kuppelhauad. Tarbekunstist oli hästi arenenud keraamika ja kullassepatöö. Egiptuse arhitektuur väga tähtis oli selle juures egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Seetõttu säilitati surnukehi neid balsameerides ja mumifitseerides. Tähtsamaid inimesi maeti mastabasse koosnes maa-alusest käihust, mis oli vooderdatud kividega ja selle peal oli suur kiviblokk. Kiviblokk seal peal oli võimalikult suur, et kaitsta muumiat. Mastabast arenesid välja ka astmikpüramiid ja seejärel püramiidid.
7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi
Tyrinsi linnus- ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga, korrapärane ruumide paigutus. Oluline osa on megaron e meestesaal (hiljem eeskujuks templi ehitusele). Kuulsaim linn Mükeene (Agamemnoni kodulinn). Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt
Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14
a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Mükeene linn võimsate ringmüüridega korrapärasem siseruumide paigutus kui Kreetal b) kükloopide müürid usuti,et kivide mõõtmed on inimese kättetööks üle jõu käivad c) Mükeene lõvivärav suurt kivimürakt ja ülal nendele toetuv kolmnurkne kiviplaat, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga d)Mükeene maa-alused kuppelhauad näitavad arhitektuuri arengut e) kujutav kunst jäi põhijoontes Mükeenes Kreetaga samaks f) kõrgel järjel oli tarbekunst (keraamika, kullassepatöö) - Agamemnoni kuldmask(16.saj eKr Mükeenest) II VANAKREEKA KUNST (600 338.a eKr) 1.Kreeka teater a)teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades
Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult üksikud väikesed kivid tühemikke täidavad. Keskeltläbi on müüride paksus 5 m. Neid peeti hiiglaste kätetööks ja kutsuti kükloopide müürideks. Mükeene hauad Alguses kaevushauad, hiljem kuppelhauad (tholos). Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. 10 3. Homerose kangelaste ajastu Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia
Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee. • Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda • Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest
Ahhaialased, doorlased, joonlased. Kultuur oli sõjakam, oli rohkem kokkupõrkeid. Olid kindlustatud lossid, linnamüürid. Tirynsi linnus ümbritsetud kivimüürist, põhiplaan korrapärasem. Keskseks ruumiks oli megaron, mille põhiplaan on eeskäijaks templite omale. Mükeene ümbritsetud linnamüüriga kükloopilised müürid. Müüris oli Mükeene Lõvivärav (monumentaalreljeef), mis koosnes kahest kivimürakast ja neile toetuvast kiviplaadist, millel on sammas kahe lõviga. Kuppelhauad kaevusarnased, kaetud kividega, sideainena muld Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane. Kõrgel järjel oli tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). Mükeenest on leitud ka nn. Agamemnoni kuldmask (hauast) Trooja sõda ahhaialaste sõjakäid Väike-Aasiasse 12.-13. saj eKr. Trooja leiti H. Schliemanni poolt.
suure siseõue ümber oli koondunud arvukas ruumidekobar. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja -müürid. Viimased on ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuste keskseks hooneks kujunes megaron – suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees oli kaks sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Haudehitistest olid tuntud kamber ja kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos. Hauakambri lagi oli kaetud kivide järk-järgulise libistamisega tekitatud valevõlviga. Ehituses kasutati suurte plokkidena ehituskivi, kasutati valevõlve. Ehitusmaterjalideks oli liiva- ja lubjakivi. Joonis 4. Megaroni põhiplaan 5 VANA-KREEKA
ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaarel. Ajastu ehitusmälestusi: Knossose palee 2. at eKr Mükeene ja Tirynsi linnused 2. at eKr Mükeeni linnus Tirynsi linnuse plaan Mükeene lõviväravad 2. at eKr Atreuse varakamber 2. at eKr Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Egeuse arhitektuuri kapiteeli tüübid. 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. See, et Vahemere idaosa muutus alates II aastatuhandest kauba- ja kultuurivahetuse tähtsaimaks piirkonnaks, aitas Kreeka arengule jõudsalt kaasa. Kreeklased
Joonis 14. Islami spiraalne minarett Doha Qatar [16] Islami arhitektuurile on omane ka minaretid (joonis 14) saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, hulktanke, kruvikujuline). Neil võib olla mitu rõdu ja terava tipuga katus. Sammaste vahelised kaared võivad olla ümarad, sakilised, teravad, hobuseraua kujuga, ristikulehed jne. Ehitistest on esindatud veel kuppelhauad ja kuppelmoseed. [14] Joonis 15. Kubbat as-Sahra kaljukuppel. [18] 12 Harilikult moseeks nimetatud Kubbat-as-Sahra (joonis 15), vanim islami arhitektuuri näide, on tegelikult mashhad pühamu, mis pole suunatud Meka poole. Hoone on ehitatud kaljule bütsantsi stiilis ning kaheksanurkse põhiplaaniga
7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi
seinamaalingud. Aja jooksul olukord muutub ja Kreeta Mükeenel on keda või mida karta. Palleed on pisikesed ja kõik on ümbritsetud väravate ja müüridega. Palleed on ehitatud suurtest kiviplokkidest. Ehitistest olid levinud paleed, linnad ning megaronid. Megafon on palleekuju, mis on ristkülikukujuline. Eest on lahtine koda, mis on kahel sambal. Ruumid on paigutatud kaootiliselt ja keeruliselt. Sellest areneb välja Kreeta tempel. 5 Neil on kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik. Üheks selliseks oli näiteks Arteuse varakamber, mille lläbimmõõduks oli14,2 meetrit ja kõrguseks 13,6 meetrit. Ehitusstaatiliselt areneti niipalju edasi, et kuna valevõlvi veel kasutati ja see osutas ustele väga suurt raskust, pidi välja mõtlema mingi lahenduse. Selleks võeti kasutusele okse kohal kolmnurk,
Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest. (TsingisKhaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes. Mükeene kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene võimsad kindlustatud lossid, lossil oli pearuum megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim suured maaalused hauad (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m. § 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1. saj eKr Kreeka arhitektuur. Dooria stiil Korintose stiil Joonia stiil
Vett juhiti mägedest mööda lubjakivi- ja marmorplokkidesse raiutud renne. Ruumides kivist mööblit: kivist välja raiutud, krohvitud ja värvitud lauad, pingid, seinakapid. Paleede seinad kaetud värvilise krohviga, kaunistatud joonmustrite ja lihtsate geomeetriliste ornamentidega. Erinevate paleede omavaheline suhe ei ole selge. On oletatud nt linnade liitu. 30 Sellest perioodist palju asulakohti. Asulate juurde kuulusid sageli kuppelhauad (tholos) ja kultusekohad koobastes ja mäetippudel. Paleede ümbrusesse tekkisid asustuskeskused. Ehitati kolmekorruselisi maju, fassaadid sümmeetriliselt. Matmiskombed Lõuna-Kreetal tholosed; Kesk- ja Põhja-Kreetal veel ka koobastesse. Keraamika Kesk-Minose II perioodil rohkelt savist kujukesi (inimesed, loomad). Nõudes Kamarese stiil nimi Kamarese lähedalt sissevarisenud kultusekoopast, kust leiti rohkelt keraamikat. See stiil kõige dekoratiivsem, iseloomulik: heledad maalingud
reeglipäraselt nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. 6. Mükeene kunst: ARHITEKTUUR: Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt väikese nihkega. Reljeefide tõttu on monumentaalselt kuulus Lõvivärav. Olid ka lõvisambad: ilma peata kuid käpad olid. KUJUTAV KUNST: Vaasimaali puhul on iseloomulik ornamentika, mis kasutab loodusmotiive, kuid eeskuju raske ära tunda. Halveneb tehnika, toon muutub segaseks, värv kahvatuks. Esineb looma- ja inimfiguure. 7. Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr):
Ajastu ehitusmälestisi: Knossose palee (2. at eKr) Mükeene ja Tirynsi linnused (2. at eKr) Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Atreuse varakamber (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 4 Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Samba-tala konstruktsioonid. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Sisekujundus. Kreeta ruumi organiseerimisel sai oluliseks liikumine. Liikumise motiivi süvendasid värvilised sambad ning seinamaalidel ja –reljeefidel kujutatu. Paleede kujundamisel kasutati palju ka veealusele maailmale omaseid motiive – vesikasve, delfiine. Samad kujunduspõhimõtted ka Kreeta lähedaste saarte linnades – Akrotiri majade seintel igapäeva- elust pärinevaid motiive. Mükeene
peaks Demeter ka olema). Keda on veel nimetatud: Nanasa, Posidaia, Triseros, Dospotas, De-re-ka/82 (lugematu originaalis) Ipimedeia, Diwia, Hermes Areias, Drimios. Lisaks ka Hephaistos, Arthemis, Dionysus, Zeus ja Hera. Enamikku asutati ka hiljem, aga samas osad jumalad kaotasid oma tähtsuse. Kreetas domineerisid jumalannas, Mükeenes aga mitte enam nii väga. Teispoolsus Sellele pöörati rõhku. Kreeta haudade juures olid tantsuplatsid. Kreekas olid kuppelhauad, suured ja põhjalikud, ilmselt valitsejatele. Kõik on rüüstatud, seega ei ole eriti teada matmiskommetest eriti midagi. Ühel sarkofaagil (Ava Tirada) on säilinud mingi kujutis, kus tuuakse surnuohvreid (loomi, laeva jne). Kaarik oli oluline element. Mükeeme periood kukkus 12. saj kokku. Tumedast perioodist pole praktiliselt midagi teada. Arhailine periood ehk kõrgaeg Uus tõus Kreekas alates 8.saj ja algas arhailine periood. Taasavastati kiri, jälle tehti templeid.
-müürid. Need olid ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, suuruse tttu hakkasid kreeklased neid nimetama kükloobilisteks müürideks. Linnuses visid olla hajutatud hooned, aga ka üks linnusloss. Keskseks ruumiks vi ehitiseks linnuses oli megaron - suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees2-4 sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Megaronist sai kreeka templi prototüüp. Haudehitistest olid tuntud kamber- ja kuppelhauad ,mille phiruumi moodustas kas nelinurkse vi ümmarguse phiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik - dromos. Philiseks ehitusmaterjaliks oli kohalik kivi-kiltkivi, tuff palju kasutati puud. Siseruumid olid ehitistes kaetud värviliste seinamaalingutega. Egeuse kultuuri varasemad ilmingud pärinevad Troojast (Väike-Aasia), Küklaadidelt (Egeuse mere saared)ja regiooni suurimalt saarelt - Kreetalt, kus u. aastal 2000 eKr. kujunes
Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja. Samas positsioonis oli ka lawagetas- rahva juhtija, väejuhtsõltuvaid . Loss kontrollis vabade või poolvabade töö- tagas toorainet ja sai osa saagist. Lossist sõltuvaid töötegijaid ja kollektiive valitses basileus, kes olid nagu külavanemad. Suhted teiste lossidega- ilmselt ei moodustanud midagi suurt
Kuppelhaud- Mükeene valitsejate kuplikujuline haudehitis. Lihtsad kaevushauad asendusid 16. sajandist edasi kamberhaudade ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudadega. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Oma suurejooneliste mõõtmete tõttu paistavad tholosed kaugele silma ning peaaegu kõik avastatud kuppelhauad on rüüstatud. Kõige suurejoonelisem tholos kannab nime Atreuse varakamber. Selle võlvlagi oli kõige suurem võlvitud ehitus enam kui tuhande aasta jooksul. Võlv on ehitatud kreeta „võltsvõlvina“, kus kõigepealt laoti tellised horisontaalsetes kihtides, üksteise suhtes astmeliselt. Hiljem raiuti telliste trepikujulised astangud maha ja tekkis kumer võlv. Atreuse varakambri fasaad. Algselt toetstasid seda sambad ja fassaad oli kaunistatud erinevate dekoratsioonidega
Lossidest , osa neist oli tugevalt kindlustatud, müni polnd näiteks Pylos ei olnud, oli kas vähe või üldse kindlustamata, kõige tugevamalt oli Mykene loss on kaljusekünka otsas ja Tiruns on tasandiku peal. Megaron ehk suurruum ruudu kujuline , keskel oli suurkolde ase kus põles tuli , ja ruudukujuliselt 4 sammast.Pyloses oli ka troon paremat kätt, freskod olid ka kreeta pärased. Lossidega seonduvad hauad millest osa on valitseja hauad kuppelhauad ehk Tolos. Kõige kuulsam Atreuse haud või varakamber, nimi on antud juba antiikajal(Agamemnoni isa).Antiikajal juba rüüstatud, me ei tea millised olid haua panused. Lineaarkirja b tahvlid annavad teatud ettekujutuse kreeka losside poliitilisest süsteemist, ei nimeta ühtegi valitsejat ega anna ka süsteemset ülevaadet riigikorrale aga vihjamisi on andmeid selliseid mis lubavad oletada selle koht . Wanax seisis
annaabi.ee 
