Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küma sõja põhjused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
blokaad, käivitamine, kartuses, tootma, atomic, biological, doktriin, liitvabariik, üroKülm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks.
G.Marshall- USA riigisekretär, kes töötas välja Marshalli plaani. M.L.King- üks väljapaistvamaid mustanahaliste õiguste eest seisjaid. K.Adenauer- Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kes töötas välja sotsiaalse turumajanduse plaani, ta oli Hitleri- vastane. W.Brandt- Saksamaa liidukantsler, töötas välja idapoliitika. M.Thatcher- Briti peaminister, kelle valitsuspoliitika kehtestas range rahanduspoliitika. ÜRO loomine- 1945 26.juuni (24.oktoober) Trumani doktriin ja Marshalli plaan- 1947 Berliini blokaad- 1948 NATO loomine- 4.aprill 1949 Saksamaa lõhenemine- 1949 Korea sõda- 25.juuni-27.juuli 1950 Rahuleping Jaapaniga-1951 Berliini müüri rajamine- 1961 Vietnami sõda- 1959-1973 Kariibi kriis- 1962 NSVL sissetung Afganistani- 1979 Saksamaa taasühinemine- 3.oktoober 1990
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi
kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu abi osutamisega proovisid vähendada kommunismi levikut Euroopas 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist (Berliini blokaad) lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega Berliini blokaad lõpetati, sest see ei andnud Moskvale meelepäraseid tulemusi NSVL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud Saksamaa lõhenemine – läänealadel Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis Saksa Demokraatlik Vabariik, külm sõda sai hoo sisse VÕIDURELVASTUMINE KÜLMA SÕJA AASTAIL 1950.-1980. peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine, st USA ja NSVL üritasid võidu üha paremaid relvu valmistada; kardeti sõjalist rünnakut
NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia Kuubale tuumarakette. 1962 oktoobris Külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II
ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm aladel kuulutati välja Sm Liitvabariik (Saksa LV), nõuk. okup
kommunistliku totalitarismi, vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Trumani doktriin kui ka Marshalli plaan pidi andma USA-le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. See aga ei olnud sugugi litne ülesanne. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948
· NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani
· majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse väed alla tingimusteta kapituleerimise aktidele. Olukord peale Teist maailmadsõda ei muutunud sugugi paremaks ning 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes, sest Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik.. NSV Liidu peamiseks eesmärgiks oli kommunismi levitamine, kuid USA üritas seda iga hinna eest piirata. Kommunismi leviku piiramiseks 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda hakati nimetama Trumani doktriiniks. Peale selle
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73),
USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas
II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist
Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa
nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan USA riigisekretäri George Marshalli välja pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. TD ja MP pidi andma USAle eelise võitluses NK liidu ja kommunismi vastu. Berliini blokaad 1948
ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis pani aluse Euroopa integratsioonile. 2. Kes olid ja millega on silmapaistnud: W. Churchill - Suurbritannia peaminister, kes oli täielikult kommunismi vastu ning oma
Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve
võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi teiste riikide sõdisid ( neid toetades jne ) 5. Spionaaz 6. Kultuuride vastasseis 7. Majanduslik võitlus 8. Võidujooks kosmoses 9. Rivaliteet spordis – kasutati palju dopingut, et saada paremaid tulemusi. 4. Külma sõja kriisid – oskad kirjeldada ning analüüsida. Berliini blokaad – 1948. Nõukogude liit lõikas Lääne-Berlini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest) lootes nii linna endaga liita. USA suutis neid siiski varustada ja NSV Liit sunniti blokaadi lõpetama. See oli külma sõja algus. Ungari 1956 meeldeavaldus poola toetuseks, mis kasvas üle vastuhakuks. See toimus rahva ja politsei/julgeolekuüksuste vahel. Sellega aga ei suudetud toime tulla ja NSV Liidule tehti järeleandmisi. Peale seda surus NSV Liit jõuga ülestõusu maha. Paljud
poliitiliste suhete loomine e demokraatia kaitsmine. NSVL seisukohalt: Euroopa maade demokratiseerimise pidurdamine; Euroopa lõhestamine; allutada Euroopa majanduslikule ning poliitilisele kontrollile. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Ühendriigid pakkusid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas 6.Trumani doktriin Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu ( peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). USA eesmärk oli riikidele abu osutamine, aga NSVL silmis oli see USA ettekääne, et riike majanduslikult ning poliitiliselt oma võimule allutada. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 7.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949)
otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külma sõja ajal. Blokaad toimus Berliini linnas. NL sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendas Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada vajalike kaupade sissevedu. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sisse- piiratud linna ööpäev läbi vajalike kaupadega. NL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud. 1948.a asus NL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Ber- liini. 4
maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. Vastaspooled üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, teaduselus jne. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
Peaassamblee ÜRO tähtsaim juhtorgan. Otsuste vastuvõtmine toimus hääletamise teel. ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit; Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek. Trumani doktriin. 1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi ees palus president Truman 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Oma kõnes lausus Truman, et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele, mida üritatakse teostada küll relvastatud vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel
Peaassamblee ÜRO tähtsaim juhtorgan. Otsuste vastuvõtmine toimus hääletamise teel. ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit; Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek. Trumani doktriin. 1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi ees palus president Truman 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Oma kõnes lausus Truman, et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele, mida üritatakse teostada küll relvastatud vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel
1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad. Berliin oli jagatud nelja riigi vahel ära ja neil olid erinevad vaated Berliini edasises olukorras. Kuna NSV Liidule ei sobinud lääneriikide rahareformi tegemise soov, blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Nii sai Berliini NSVL mõjusfääris olud osa kõik oma vajaliku ainult õhuteede kaudu. Külma sõja juurde kuulunud võidurelvastumine kujutas endast NSV Liidu ja USA vastastikku kartust võimaliku sõjalise kokkupõrke osas. Mõlemad riigid
Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riigiks maailmas. -nõukogu
Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Trumani doktriin: (1947)See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
Teises maailmasõjas hukkus unems 50 mln inimest või veelgi rohkem. Pooled neist olid tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või hävitati plaanipäraselt(juudid). Inimeis sunniti kodudest lahkuma. Saksa võimud okupeerisid euroopa maadest inimesi ning kasutasid neid orjatöödel ära. NSV Liit aga küüditas isegi rahvaid, kes said süüdistuse koostöös vaenlasega. Elanikud põgenesid kodudest algul sakslaste ja nende liitlaste kartuses. Hiljem aga algas punaarmee pealetung mis tekitas põgenikevoole lääne suunda. Eestist põgenes ligi 80000 inimest. Tuhanded linnad, külad ja alevikud olid täielikult või osaliselt hävinud. Rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid hävinud suures osas. Vähenes Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes oma majandusega teistest ees oli. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. 2
a andis USA Euroopa riikidele 14 miljardit USA dollarit, et kaitsta Euroopat kommunismiohu eest ja taastada Euroopa riikide majandus. 4) Berliini blokaad- 1948-49- Lääne-Saksamaal teostatud rahareformi laiendamise tõttu Lääne-Berliinile, sulgesid Nõukogude väed kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet, et takistada USAl, Suurbritannial ja Prantsusmaal läänepoolse Saksamaa ühendamist. Blokaad lõpet. 1949. Seda peetakse külma sõja üheks algussündmuseks. 5) NATO- 1949. a loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NSV Liidu vastu, mille põhimõte oli kui ühte NATO liiget rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 6) VLO- 1955. a NSV Liidu poolt loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NATO vastu, kuhu riigid ei saanud liituda vabatahtlikult, vaid neid sunniti. 7) VMN- 1949
annaabi.ee 
