Teised alkoholitarbimises-Kas uhke koht? (0)

Teised alkoholitarbimises-Kas uhke koht?
Eestis räägitakse väga palju alkoholist, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Miks on see nii ohtlik? Vägijook mõjutab: tervist, suhteid, varajast suremust ning kuritegevust. Eesti on alkoholitarbimise poolest Euroopas Tšehhi Vabariigi järel teisel kohal. Tekib küsimus, kas me oleme selle üle siiski uhked?
Alkohoolsete jookide tarvitamisega kaasneb palju probleeme. Piisab ainult pits käraka maitsmisest ning võib tekkida sõltuvus. Liigne pruukimine tekitab ka haigusi, mis võivad olla isegi surmavad. Tarbmine kahjustab maksa, tekib alkoholimürgitus, mis omakorda põhjustab psüühika- ja käitumishäireid. Alkohol kahjustab nii aju kui ka organismi ning võib tekitada depressiooni.
Sünnipäevadel ning tähtsamatel puhkudel on traditsiooniks pitside kokku löömine ja kellegi terviseks alkoholi võtmine. Kui seda teha mõõdukalt ja harva, siis ei kahjusta see meie tervist väga hullusti. Kuid eestlased ei oska nii öelda mõistuse piires juua. Tihti hinnatakse oma võimeid üle ning juuakse nii palju, et keha enam ei kanna, tekib ületarbimine ning see muutub tervisele ohtlikuks.
Ma usun, et enamik noori ei kujuta endale ettegi, kui kahjulik võib olla kangema kraami tarvitamine. Pidudel on tavaks alkoholi pruukida ning kuna see tõstab meeleolu, siis on vägev pidu garanteeritud. Noorte puhul võib ka see mängida tähtsat rolli, et nad joovad, et muutuda julgemateks, avatumateks, et seltskonnas kaasa lüüa. Üks tarvitamise eesmärkidest on kindlasti kurbuse vähedamine ning murede unustamine mingiks hetkeks. Poiste seas võib tekkida ka omavahelisi tõestamisi, et kes joob rohkem, kes talub rohkem alkoholi ning kes suudab kauem ärkvel püsida, kuid tihtipeale võib muutuda selline käitumine eluohtlikuks.
Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada inimestevahelisi suhteid ning rikkuda varasema elu. Vägijookide tarbmine muudab inimest emotsionaalsemaks ning siis ärritutakse kiiremini, räägitakse valjumini, isegib karjutakse. Mõni inimene on selline, kes joob päevas ühe pudeli õlle, kuna see on muutunud harjumuseks, kuid on ka selliseid, kes ongi pidevalt purjus . Inimene, kes kulutab enamus oma ajast joomisele kaotab kontrolli oma käitumise üle, muutub vägivaldseks ja seetõttu võib ta hakata oma pereliikmeid peksma. Selline käitumisviis viib sageli inimesi ka kuritegevuslikule teele. Raha puudumisel minnakse poodidesse vargile või isegi elamutesse. Noorte seas on populaarne külapoodides vargil käimine, kus enamasti röövitakse tubakatooteid ning kangemat kraami. Areneb tõõvõimetus, inimesed ei jõua enam õigel ajal tööle ning sellega kaasneb vallandamine ja elu hakkabki veerema alla mäge. Perekonnas tekivad lahkhelid , kuna inimhing on töötu ning enamus palgast ta kulutab napsi võtmisele. Tülid ei teki mitte ainult perekonnas vaid ka sõprusringkonnas. Alkoholismi tõttu võib mõne inimese elu täiesti totaalselt muutuda, kui varem oli olemas töökoht, perekond, sõbrad, siis mõne hetkega võib kaotada kõik hea, mis oli ning selles saab süüdistada vaid iseennast .
Eestis on kujunenud tõsiseks probleemiks alkoholi tarbides autojuhtimine . Olles piisavas koguses põrgujooki pruukinud ning meeleolu on piisavalt hea, siis võivad tekkida ideed sõitma minna täis peaga. Oma võimeid hinnatakse üle ning enamasti ületatakse kiirust, millega võivad kaasneda ebameeldivad sündmused. Kõige enam on teada õnnetusi, mis on põhjustatud alkoholi tarbinud inimese poolt. Nende reageerimisvõime on aeglustunud ning nad ei pruugi märgata teel asuvaid ohte . Pimedal ajal on raske tähele panna jalgsi liiklevaid inimesi ning jalgrattureid. Halbade teeolude tõttu on liiklemine raskendatud, kuid olles alkoholjoobes, siis muutub olukord veel keerulisemaks, kuna võivad toimuda autode kokkupõrked, teelt välja sõitmised ning inimeste vigastamised ja isegi surmad. Autojuhtimine mitte normaalses olekus ei ole naljaasi ning selle eest tulebki inimesi karistada , et nad tunnistaksid oma vigu ja õpiksid ka neist. Alkoholi tarbides võidakse teha ränku vigu, mida hiljem kahetsetakse. Enne tuleb mõelda, siis teha.
Euroopas Tšehhi järel teised olla alkoholi joomises pole minu arvates suurejooneline saavutus. Mõnuainete tarbimine on negatiivne ning sellega uhkustamine on harimatu. Mitte mingil juhul ei taha ma, et Eesti pääseks Euroopas esikohale. Noorte seas on pidevalt kuulda, et esikoht tuleb üle võtta, et kui juba teised oleme, siis suudame tulla ka esimesteks. Nad võib olla teevad nalja , aga minu arvates on see vale suhtumine. Alkoholi tarbimise üle ei saa tunda uhkust . See näitab lihtsalt seda, et Eesti on tilluke riik, aga enamus elanikest on halbade elukommetega. Ma saan aru, kui väike Eesti riik võidab eurovisiooni, eestlasest suusataja saab kulla, mõni õpilane saavutab olümpiaadil esikoha või mõni kuulus laulja on tuntud välismaal-see toob Eestile kuulsuse ning hea maine.
Eestlased peaksid tundma uhkust oma suurejooneliste saavutuste üle, kuid kindlasti mitte teise koha üle joomises. Alkoholiga liialdamise tõttu on juhtunud palju katastroofe. Tunnistades oma viga ei pruugi see aga heastada kõike seda, mis võis juhtuda, kui juua täis peaga autoga sõitma minna. Ükski kuritegu ei jää karistama!
Mailis Zirk