Ehitati teid ning kaubanduskeskused nagu Rhodos, Aleksandria, Antiookia, Seleukeia arenesid jõudsalt. Samuti arenes ühiskondlik tööjaotus, suurenes linnade kaubandustoodang ja turgude kaubakäive, laienes orjakaubandus ning kreeka-rooma ja idamaised maaomandivormid sulasid ühte. Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid
Nii nemad kui ka autor ise on küllaltki napisõnalised. Kuna Mati Unt ise oli ka ise küllaltki introvertne persoon ning andis enamuse oma melanhooliast ja ängist ühiskonnale just läbi oma teoste, siis võib iga raamatu peategelast kohati tema enda prototüübiks pidada. Kõik romaanid on täis binaarseid vastandusi, alates väikestest ja triviaalsetest (sees/väljas, riides/alasti), kuni suurte ja filosoofilisteni (eesti kultuur/maailmakultuur). Sellega seoses võib Mati Undi juures pidada väga eriliseks seda, et ta ei kajasta oma tegelasi vaid ühe nurga alt - iga karakter on kujutatud niihästi "mustana" kui ka "valgena". Tegelaskuju positiivne külg on pea alati lahutamatult läbi põimunud ebameeldiva "varjuküljega", tema negatiivse poolega. KOKKUVÕTE Mati Unti võib käsitleda kui lihtsalt kirjanikku, autorit. Samas ei tasu unustada,
Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal romantilistest asjadest nagu öö ja armastus _ Millised on romantikute lemmikteemad? Öö, nägemused, hallutsinatsioonid, kirg, armastus(õnnelik ja õnnetu) õnn, kurbus, nadungud valu _ Nimeta romantikute meeliskujundeid. Novell, luuletused, värssromaanid _ Meenuta romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas. Mida saad nende põhjal luuletaja kohta öelda?
Monokultuurilised ühiskonnad kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt homogeensed Multikultuursed ühiskonnad koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud Subkultuurid eristuvad, kuid ei kujuta endast ohtu valitsevale (domineerivale) kultuurinormile antud ühiskonnas Kontrakultuurid alternatiivsed käitumisvormid, mis põhimõtteliselt eitavad valitsevaid kultuurinorme Maailmakultuur on mitmekesine, unikaalne ja universaalne! Kultuuri tuleb uurida kontekstuaalselt, st kultuuri enda tähenduses ja väärtusskaalas (antud ühiskonnas). ETNOTSENTRISM oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne) KULTUURIUNIVERSAALID ühised jooned, mis on identifitseeritavad erinevates kultuurides KEEL inimkultuuri kõige distinktiivsem atribuut
seatud, tähistatavad (sisud) olid enne tema sekkumist olemas, tähistajad olid juba eelmistes mängudes tähistatavatega kohtunud ning tähendusi loonud. Kirjanik vaatleb vaid nende järjekordseid kohtumisi, märgi mälu. Unt ei paista selle pärast muret tundvat, et mäng enam temast ei sõltu. Undi romaanid on tulvil binaarseid vastandusi, alates väikestest ja triviaalsetest (sees/väljas, riides/alasti), kuni suurte ja filosoofilisteni (eesti kultuur/maailmakultuur). Iga karakter on kujutatud niihästi "mustana" kui ka "valgena", kirjeldatud "erisuunalisi liikumisi". Tegelaskuju (näit. Mattias, Heinrich Holla) positiivne külg on lahutamatult läbi põimunud jungiaanliku "varjuküljega", negatiivse poolega. Tegelaskujude vahel võib märgata ruumilisi ja ajalisi dialektilisi vastavusi, eriti Sügisballis, kus tegelased on väga representatiivsed. Sarnaselt Barthes'ile ja Jungile kirjeldab ta aistinguid ning intuitsioone,
kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur üleilmastumise mõju kultuurile loobumine "suurtest narratiividest" "keskuse" tähenduse vähenemine loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine mitmekihilises kultuurikoosluses 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas
fantaasiamaailma liikuma panema. Õnnestab, et mul on palju eakaaslasi, kes lugemise eel ja ajal ja järel tahavad süüvida autori loomesse, tema kujundi- ja elumaailma. Tekstid, lugemine ja autor on lahutamatud. Nad moodustavad terviku. Autor loob tekste ja neid loetakse. Tähtis on niihästi see, mida hingame (esmameedia), kui ka see, mis on meid puudutanud. See on varuks olulistel eluhetkedel. Oleme oma tekstiliste võimaluste poolest maailmakultuur. Kindlasti ei kuulu me sinna oma loomuliku jõu ja suuruse tõttu, vaid me oleme end rahvana üles töötanud ja seda tuleb noore inimesena osata hinnata ja säilitada. Lugemine on tähtis, sest selle kaudu saadakse kätte peamine info. Oluline on iseenda arendamine lugejana. Eesmärgiks on kujuneda isiksuseks, kes suhtub loetavasse vabalt. Teab, et loetu tähenduse looja on ta ise. Ta on niisiis kasvanud iseseisvaks mõtlejaks.
Romantiline kirjeldus võis tihti olla muinasjutulaadne. Jutud kanduvad mineviku eksootilistesse paikadesse. Romantismis on vähe reegleid, kuidas ennast väljendada loominguvabadus. Põhiliselt räägitakse loodusest, sest need võimendavad tundeid. Palju kujutatakse ka jumalat. Maailmakäsitlus on religioosne, protestina materialismi vastu. Romantismis kajastub rahvuslikkus ükski rahvas pole halvem kui teised. Romantismis tekivad mõisted rahvuskultuur, rahvuskirjandus, maailmakultuur ja maailmakirjandus. Esiplaanile tõusis lüürika, sest romantismis on olulisel kohal tunded, kangelased ja tegevuskoht. Hakati taasavastama rahvaluulet. Luuletustes hinnatakse irooniat. Põhiliselt toimub tegevus sügiseti või öösiti. Esteetiliseks peetakse ilu. Rõhutati armastust ja elupühadust. Romantilisteks peeti inimesi, kes olid tundelised ja suutsid näha sügavamale teise inimese sise ning käitusid märtritena, kannatades kõrgema eesmärgi nimel
elemendid. Romantiline kirjeldus võis tihti olla muinasjutulaadne. Jutud kanduvad mineviku eksootilistesse paikadesse. Romantismis on vähe reegleid, kuidas ennast väljendada loominguvabadus. Põhiliselt räägitakse loodusest, sest need võimendavad tundeid. Palju kujutatakse ka jumalat. Maailmakäsitlus on religioosne, protestina materialismi vastu. Romantismis kajastub rahvuslikkus ükski rahvas pole halvem kui teised. Romantismis tekivad mõisted rahvuskultuur, rahvuskirjandus, maailmakultuur ja maailmakirjandus. Esiplaanile tõusis lüürika, sest romantismis on olulisel kohal tunded, kangelased ja tegevuskoht. Hakati taasavastama rahvaluulet. Luuletustes hinnatakse irooniat. Põhiliselt toimub tegevus sügiseti või öösiti. Esteetiliseks peetakse ilu. Rõhutati armastust ja elupühadust. Romantilisteks peeti inimesi, kes olid tundelised ja suutsid näha sügavamale teise inimese sise ning käitusid märtritena, kannatades kõrgema eesmärgi nimel. Nad olid
paigutada). Teaduse kiire areng mõjutas ka humanitaarteadlaste maailmapilti-nad püüdsid ka olla"teadlased"ja sõnastada reegleid. 20 saj keskpaiku hakkasid Ameerika etnoloogid, arheloogid uuesti sõnastama arenguid ja sealt uus neoevolutsionism. Alusepanijateks kaks suurkuju. L. White? ja J. Steward? White rääkis universaalsest st üldisest evolutsioonist ja Steward aga multilineaarsest. Mõlemad tegelesid indiaanlaste uurimisega. Seisukohad. White rõhutas, et maailmakultuur on kompleksne süsteem ehk siis vaja uurida tervikut kui süsteemi. Jaguneb alasüsteemideks ehk kohalikeks kultuurideks. Tõi esile ka kultuuri komponente, millest olulisemaks pidas tehnoloogiat(selle areng määrab kultuuri kui terviku arengu) Lisaks sotsioloogiline, ideoloogiline komponent. Määrav aga tehnoloogia. Marxiga võrdluses siis tehnoloogia oleks baas. Tehnoloogia määrab kultuuri suutlikuse looduslikku energiat omistada ja töödelda
· kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel ¨ kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: · iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad ¨ iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur · üleilmastumise mõju kultuurile · loobumine "suurtest narratiividest" · "keskuse" tähenduse vähenemine · loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 13 mitmekihilises kultuurikoosluses Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete
õiglustunne. Nendest saavad mässajad, kes ei lepi ühiskonna ülekohtuga ja neile osaks saanud ebaõiglusega. Võitlevad üksinda ühiskonna vastu, selline võitlus on läbikukkumine, nad on märtrid. Seisustevaheline armastus ei leidnud heakskiitu. Põlisrahvaid kasutati ära. Kirjandusse tuli üleloomulikku ainest: lohed, maagid. Romantilised kangelased on õilsad kristlased. Kujunevad välja mõisted maailmakirjandus, maailmakultuur ja rahvuskirjandus, rahvuskultuur. Tärkab rahvuslik eneseteadvus. Kujuneb ajalooline romaan. A. Dumas’ „Kolm musketäri“, W. Scott’i „Ivanhoe“ – pseudoajaloolised. Victor Hugo 1802-1885 Kuulsaim prantsuse romantik. Humanistlike vaadetega: sõnavõtud sõnavabaduse, sotsiaalse teema, Poola poliitilise olukorra jne kohta. Napoleon III vastane, too kuulutas Hugo’ riigireeturiks. 1851-1870 saadeti riigist välja. Senati liige.
annaabi.ee 
