Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuri uurides kokkuvõte Gert Jan Hofstede Paul B. Pedersen Geert Hofstede". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
äärmus, orientatsioon, orientatsiooni, orientatsiooniga, gert, doktor, individualism, kollektivism, dimensioon, psühholoogia, dimensiooni, doktorikraad, aasia, identiteet, hinnas, geert, kultuuridevahelise, antropoloogia, tüüpiliselt, mugavalt, hierarhia, alluvad, ootavad, salliv, feminiinne, teistsugune, ärevus, kultuuriga, kokkuhoid, tarvee) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. Näoväljendused On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Suhtlemisdistantsid (prokseemika) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki territooiume: 1) Primaarsed territooriumid. 2) Sekundaarsed territooriumid 3) Avalik territoorium Prokseemika
Naeratus on väga olulisel kohal. Aitab kaasa suhtlemisele. Kui peas on head mõtted, siis inimene naeratab. Väikesed lapsed jäljendavad teist inimest. Kui vanemad on väga väljenduslikud, siis see mõjutab ka lapsi. Lapsed muutuvad ka väljenduslikeks. Kas laste naeratus on geenides? 19. SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Prokseemika - Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse. -76 cm võime puudutada, isiklik suhtlus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism · võimudistants (suur/väike) · ebakindluse vältimine (suur/väike) · maskuliinsus-feminiinsus Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Võimudistants suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust. Suure võimudistantsiga maades on
28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: individualism-kollektivism võimudistants (suur/väike) ebakindluse vältimine (suur/väike) maskuliinsus-feminiinsus 22 Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Võimudistants suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
reputatsiooniga jne). Juhid-omanikud (kapitali ja ettevõtte omanikud) on ühelt poolt huvitatud ettevõtte säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18 Suurettevõtet juhib tavaliselt juht-palgatöötaja, kes kuulub keskse isikuna ettevõtte juhtkonda. Juhtkonna suurus ja koosseis olenevad ettevõtte organisatsioonilis-õiguslikust vormist, mis jaotub maailmapraktika kohaselt kahte suurde gruppi:10
õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus. Meil on selleks jõustruktuuriks Euroopa Liit (keskkohaga Brüsselis). Need on kõik käskiva iseloomuga ning isegi ülimuslikud. Õiguslikust küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise) probleeme, millele tasuks mõelda: ekspressiivne individualism (natsionalism) väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või laialivalgumise ees. Euroopa kontekstis on Euroopa riikidel kõikidel ka hirm amerikaniseerumise ees, mis samuti ähvardab Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b
Suured püramiidid - nt vaaraodele Mycerinusele, Cephrenile ja Cheopsile kuuluvad püramiidid - olid ümbritsetud suurte nelinurksete, kaldus külgseintega mastabadega (s.o eriline hauatüüp Egiptuses, mis koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal olevast nelinurksest osast) ning ümbritseti ka kuningannade, kuninglike isendite ja kõrgete preestrite väiksemate püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
