4 konde Uliini Ufaasi Iprim Ufsek Uf Usek Ikonde juhtm lahti 248 138 3,05 132 56 25,5 0 eline kinni 248 138 3,05 132 56 25,5 0,025 1. Ühe trafo pinge kujutegur ja trafode maksimaalsed magnetvood ja magnetilised induktsioonid südamikus : Trafo süda: 3 m2 *Kujutegur: pinge efektiivväärtuse ja positiivse poollaine S 3.15 10 f 50 Hz keskväärtuse suhe. Esimese saab tavaliselt voltmeetrilt
Purustav Paindetugevus [N/mm2] Prk nr. [mm] jõud [kN] b h üksik kesk. 1 118,0 89,0 1112 3,57 2 118,0 88,7 1058 3,42 3,66 3 117,7 87,8 1211 4,00 5.5. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Tabel 4.5.1. Normaliseeritud survetugevuse kujutegur Kivi Kivi laius [mm] kõrgus [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva kivi puhul: 𝑅𝑘 =0,91*38,38=34,93 N/mm²
Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1] Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5. Valem 5: RSN normaliseeritud survetugevus [N/mm2] RS survetugevus [N/mm2] k kujutegur [0,91] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Proovikehade paindetugevus arvutatakse valemiga 6. Valem 6: RP proovikeha paindetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N/mm2]
2 Kuiv 117,3 85,7 1016,6 35,40 3 117,7 87,3 1016,6 34,0 34,1 3,41 4 118,0 87,0 1033,3 34,71 5 Immutatu 118,2 87,0 700,0 23,47 22,0 2,20 d 6 119,0 87,0 616,6 20,54 Tugedevaheline kaugus l=200mm Tabel 5. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Kivi kõrgus Kivi laius [mm] [mm] 50 100 150 200 =>250 40 0,80 0,70 - - - 50 0,85 0,75 0,70 - - 65 0,95 0,85 0,75 0,70 0,65
kõrgemalt katuselt madalamale libiseva või kukkuva lume löökkoormust, jääkoormust ja horisontaalkoormust lumest käesolevalt ei käsitleta Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on: · kõikjal Eestis, välja arvatud järgnevates punktides toodud aladel Sk = 1,5 kN/m² · Pandivere, Otepää ja Haanja Kõrgustikul Sk = 2,0 kN/m² · Lääne-Eesti saartel Sk = 1,0 kN/m² Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse valemiga s = µi sk , kus µi on lumekoormuse kujutegur ja Sk on lumekoormuse normsuurus maapinnal. Katuseäärelt allarippuv lumi kµ s 2 2 Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): sc = i k , kus µi on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; = 3 kN/m³ on lume mahukaal. Lumetõkete koormus
2 250,5 119 9 2476 2752 10,0 3 249 118 90,0 2458 2662 7,7 10,3 13,488 19,1 4 250 118 88,0 2394 2726 12,2 23,566 5 251 119 85 2062 2318 11,0 19,835 6 250 118 87,0 2588 2918 11,3 20,322 Tabel 5. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks. Kivi laius Kivi kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,94 0,90 0,86 100 1,00 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs= 0,90 * 29,9= 26,9 [N/mm²]
2233,4 2490,6 1243,69 11,52 20,68 5 1795,79 10,72 19,32 2470,6 2735,6 1375,77 10,73 19,26 2180,4 2401,2 1210,54 10,13 18,24 6 1801,18 2770,6 3048,8 1538,21 10,04 18,09 Tabel 5. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamisek. Kivi laius Kivi kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs= 0,91 * 24,81 = 22,58 [N/mm²] Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs= 0,91 * 22,05 = 20,07 [N/mm²]
tavaliselt ei viibi ja muude selliste ehitiste projekteeimisel võib tellija nõusolekul lähtuda ka väiksemast maapinna lumekoormusest, kuid mitte alla 1,0 kN/m2. Sel juhul peab olema projektis nõue, et ülemäärane lumi tuleb katuselt maha ajada. 5. Katuse lumekoormus (1) Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse järgmiselt: s = µi sk , (1) kus µi - lumekoormuse kujutegur (vt. pt. 7); sk - lumekoormuse normsuurus maapinnal. (2) Lumekoormus loetakse mõjuvaks katuse horisontaalprojektsioonile jaotatud vertikaalkoormusena. (3) Lumekoormuse puhul lähtutakse lume looduslikest kuhjumis- mudelitest ja ei arvestata rookimisest või ümbertõstmisest tingitud lume paiknemist katusel. Sellistel juhtumitel tuleb vajaduse korral lumekoormuse tegelik jagunemine katusel arvesse võtta. ...
klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel on lauaarvutis enimkasutatav kujutegur ATX. Korpuse, emaplaadi ja toiteploki kujutegur peavad klappima, kuigi mõned sama perekonna väiksema kujuteguriga emaplaadid mahuvad ka suuremasse korpusesse. Näiteks ATX korpus suudab tavaliselt majutada microATX emaplaati. Sülearvutid kasutavad üldiselt kõrgeltintegreeritud, vähendatud ning kohandatud emaplaate. See on üks põhjustest, miks sülearvuteid on raske uuendada ning kallis parandada. Tihti nõuab
6 107 106 148 24667 217,48075 21,3 Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm² . Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus tabelis 4 toodud kujuteguriga. Laius - 120 Kõrgus - 88 Kujutegur - 0,9685714 Survetugevus N/mm2 19,2 23,2 21,7 19,8 32,9 20,7 Keskmine Kuiv Survetugevus: 21,4 Immutatud Survetugevus : 20,2 4. Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 3.5 järgi:
H z2 a3 94 114 3 q 20 Hammaste ekvivalentarv z2 94 z 0= 3 = 94,4 ( cos ) ( cos 2,86° )3 siis hamba kujutegur YF 2,2 (Lisa 1, Tabel 4). 1,2 T 2 KY F 3 1,2 250 10 1,2 2,2 Paindepinge F= = 63,9 MPa<[ ]F =70 MPa z 2 b2 m2 94 33 22 Jõud ülekandes Teo telgjõud ja ratta ringjõud 2 T 2 2 250 Fa 1 =F t 2 = = 2,66 kN .
Prk nr. mõõtme v jõud näit kgf/ cm2 N/mm2 d [mm] [kgf] b h üksik keskm keskm 1 249 87 65 1083,3 10,5 2 251 87,8 67 1116,7 10,7 10,5 1,1 3 250,7 88 64 1066,7 10,2 4.5 Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Tabel 4.5 Kivi Kivi laius kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm² Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm² 5. Järeldus
Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3 % massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm 2 ja 34,1 N/ mm2 immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249.38 mm x 118.81mm x 87.41 mm. Silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabeli kohaselt on katsetatud kivid peeneteralise mördiga. Survetugevuse klass on 45. Brutokuivtiheduse klass on 2.0. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks on 0,75. Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest peaaegu kaks korda tugevamad. Samuti võib järeldada, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega. See tähendab, et hoonete projekteerimisel peab projekteerija olema ettevaatlik silikaattellise kasutamise tingimustes. 7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Keraamiline tellis on valmistatud savist.
Kontrollime kontaktpinge 3 3 z 51 T2 K 2 + 1 249 * 1.11 + 1 H = 5300 q = 5300 12,5 173 MPa < [ ] H = 220 Mpa z2 a 3 51 127 3 q 12,5 Hammaste ekvivalentarv z2 51 z0 = = 51,5 cos 3 cos 3 4,57 siis hamba kujutegur YF 2,18 (Lisa 1, Tabel 4). Paindepinge 1,2T2 KYF 1,2 * 249 * 1,2 * 2,18 F = = = 22,8 MPa [ ] F = 70 Mpa z 2 b2 m 2 51 * 42 * 4 2 Jõud ülekandes Teo telgjõud ja ratta ringjõud 2T 2 * 249 Fa1 = Ft 2 = 2 = 2,4 kN. d 2 0,204 Teo ringjõud ja ratta telgjõud 2T 2T2 2 * 249 Ft1 = Fa 2 = 1 = = 0,28 kN. d1 d1u t1 0,05 * 51 * 0,69
Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb selgitada varakult enne töö alustamist. Kuna tegemist on olemasoleva hoonega, siis tuleb kõik mõõdud täpsustada ehitusobjektil. Olemasolevaid ja uuendamisele mittekuuluvaid konstruktsioone ja nende viimistlusi kahjustada ei ole lubatud ning peab säilitama nende esialgse seisukorra Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse
T = F * r = m * g * r = 350 kg * 9,81 m/s2 * 0,1 m = 343,4 Nm Tiguratta ringjõud Tiguratta radiaaljõud Fr = Fring*tan = 5538,7 * tan 25° = 2582,7 N 5 6. Pingete arvutus Hammaste ekvivalentarv Leiame tabeli 1 järgi hamba kujuteguri YF YF = 2,254 Paindepinge F Kontaktpinge H H = 297,6 MPa Varutegur [S] = 2 Lubatud paindepinge [F] = [S] * F = 2 * 100,7 = 201,4 MPa Lubatud kontaktpinge [H] = [S] * H = 2 * 297,6 = 595,2 MPa Tabel 1: Hamba kujutegur YF zv 28 30 35 40 45 50 65 80 100 YF 2,43 2,41 2,27 2,22 2,19 2,12 2,09 2,08 2,04 7. Detaili töötingimuste analüüs 6 Eeldades, et projekteeritav tiguratas töötab 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 50 nädalat aastas ning toote garantii on 2 aastat, saame sel ajal tehtavate tsüklite maksimaalseks arvuks, eeldusel, et mootori maksimaalne pöörete arv on 1500 pööret minutis, 8,64 * 106.
näit kgf/ cm2 N/mm2 d [mm] [kgf] b h üksik keskm keskm 1 249 87 65 1083,3 10,5 2 251 87,8 67 1116,7 10,7 10,5 1,1 3 250,7 88 64 1066,7 10,2 5.5 Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Tabel 4.5 Kivi Kivi laius kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm² Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm² 6. Järeldus
5 249 118,7 29560 1110,9 37,6 36,8 6 247,3 118,7 29350 1000 34,1 Tabel 5. Normaliseeritud survetugevus. Survetugevu Survetugevus Normaliseeritud Normaliseeritud s (kuiv) [N/ (immutatud) survetugevus Kujutegur survetugevus mm2] [N/mm2] (immutatud) (kuiv) [N/mm2] [N/mm2] 0,9 44,7 36,8 40,23 33,12 Graafik 1. Silikaattellise veeimavus massi järgi.
4A 2426,6 2754 11,9 9,7 4B 2488,0 2690 7,5 9,9 5 4857,4 5358 9,3 10, 6 4739,4 5320 10,9 1 5.3 Katsetatud proovikehade survetugevus 5.3.1 Kuivad kehad 300 ühikut 50000 kgf Manom. näit x kgf Kujutegur k=0,91 Tabel nr 3 Survetugevus Prk nr Prk Muut keskk uva ond suurus Purust Survet [7p] ega av ugevu Normaliseeritud survetugevus küljep jõud s, Rs ikkuse survel leidmi
a Kk lattide kujutegur; i1 ja i2 voolud lattides, A; l lati kinnituspunktide vaheline kaugus;
In, Io'fr r, - - =lr.'k, l . a l ) ' - r 1 L L'^rl - / kus kr [ fr', : -!-= kujutegur siinusfunktsiooni 1,1 I l. 2.42 ) perioodilistek6veratekorralon neidiseloomustavad Mittesiinuseliste tegurid ka =lm/l (amplituuditegur) ia kr=l/ ln (kujutegur) midateravamakujugaon vaadeldav
In, Io'fr r, - - =lr.'k, l . a l ) ' - r 1 L L'^rl - / kus kr [ fr', : -!-= kujutegur siinusfunktsiooni 1,1 I l. 2.42 ) perioodilistek6veratekorralon neidiseloomustavad Mittesiinuseliste tegurid ka =lm/l (amplituuditegur) ia kr=l/ ln (kujutegur) midateravamakujugaon vaadeldav
Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus üle 4 mm teradega fraktsioonidele. Plaatsustegur on kivimaterjali tera kuju määratlemise põhiline meetod. Seda määratakse iga sõelumisega paralleelsete piludega varbsõeltel. Üldine plaatsustegur arvtutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade summaarne mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Nt F35 näitab, et plaatsusteguri maksimaalväärtus on 35. Kujutegur on kasutusel nõudmisel. SI. Purunemiskindlus LA. Jämekivimaterjali purunemiskindluse hindamine toimub põhiliselt Los Angelese meetodiga. Katse sooritatakse kivimaaterjaliga, mis läbib 14mm avadega sõela ja jääb 10 mm avadega sõelale. Kivimaterjali proovi pööritatakse LA trumlis koos teraskuulidega. Pärast teatud arvu pöördeid määratakse materjali jääk 1,6mm avadega sõelal ning võetakse massiprotsent. Indeks näitab LA teguri maksimaalväärtust.
ajatelje muut tj i nitab koormuste P Pi pevast kestvust Mlemat liiki graafikute integreerimisel on vimalik saada tarbitud energia: Graafikute asemel vib kasutada ka nende phinitajaid: - maksimaalvimsus Pmax ; - minimaalvimsus Pmin; - keskmine vimsus , kus t - koormuse keskmistamise ajaintervall; n - nende intervallide arv ajavahemikus T; - ruutkeskmine vimsus ; - titetegur ; - kujutegur ; - htlustegur . Nitajatega Pmin, Pmax ja Pk vib pevase graafiku jagada kolme ossa: - phi (0 P Pmin); - pooltipp (Pmin < P < Pk); - tipp (Pk < P Pmax). Aasta koormusgraafikute puhul kasutatakse titeteguri asemel sagedamini maksimumkoormuse kasutusaja mistet: . 2.5. Arvutuslik koormus Arvutuslik koormus on ks projekteerimise phinitajatest, selle jrgi valitakse toiteseadmeid ja lbilaske-elemente elektrivarustuses.
andmed kivimi mõõtmed, samuti on märgitud põhja suund. 7 Joonis 3. Tüdrukud mõõdavad rahnu. 8 Tabel 2. Schmidti haamriga mõõdetud tulemused. Kivimi kuju hindamine L=1,57 B=1,03 9 H=0,71 3*1.03=3,09>L 3*0,71= 2,13 > B Sellest saab järeldada, et kivi on tahukas ja pikergune, sest tema kujutegur jääb 1,7…5,2 vahele ja eripind on 4,5…6,8 vahel. T=1,57 / (1,03 * 0,71) ^ 0,5= 1,83 33 rõhtsiht 200 nurk auguga 14 180 joon üle kivi 58 330 järsk sein 27 270 joon risti Mõõtmistulemused on saadud mäekompassiga mõõtes, kasutades parema käe reeglit. Kivimi maht: Umbkaudne 1,148141 m^3. kui mitte arvestada kivi ebakorrapärasust ja käsitleda kivi kui risttahukat.
deformatsioonimoodul, R- valtsi raadius. Või pneumorataste puhul: max pk K1 K 2 , milles pk-kummi siserõhk, K1-kummi jäikustegur, K2-protektri mustri tegur. Või nukkvaltside puhul: P , milles Pv- koormus valtsile, z- üldine v K max z S1 nukkide arv valtsil, S1-ühe nuki otspinna pindala, K- nuki kujutegur. Tihendusmasinate tootlikkus pinnaste tihendamisel arvutatakse järgmise üldvalemiga: m3/t, milles W- ühe läbikuga tihendatava riba laius m, v- töökiirus km/t, W v H 1000 E H- tihendatava kihi paksus m, N- läbikute arv ühel jäljel, E- töö T N efektiivsuse tegur. 29. Tranšeedeta läbindusmasinate otstarve ja kasutatavad meetodid koos selgitustega.
tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Im I= = 0,707 I m ; 2 Um U= = 0,707 U m . 2 Ja vastupidi: I m = I 2 =1,41 I ; U m = U 2 =1,41U . 79 Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Efektiivväärtuse ja keskväärtuse suhet nimetatakse kujuteguriks kf. I =kf . Ik Siinussuuruse korral on kujutegur I Im kf = = · = =1,11. Ik 2 2 Im 2 2 Maksimaalväärtuse ehk amplituudväärtuse ja efektiivväärtuse suhet nimetatakse amplituuditeguriks ka. Im = ka . I Siinussuuruse amplituuditegur Im 2 ka = = Im = 2 =1,41. I Im 6.8 Aktiivtakistusega vooluring Kui alalispinge puhul on tegemist lihtsalt ühe takistusega R, siis vahelduvpinge puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise
tüübile (õhkkuivad katsekehad 1,0; ahjukuivad katsekehad 1,0; 6% niiskussisaldusega katsekehad 0,8; vees immutatud katsekehad 1,2). Kui katsed on tehtud müürikivist murtud katsekehadega, kehtib nende tulemuste põhjal arvutatud normaliseeritud tugevus (Rsn) kogu tootele, millest katsekeha välja lõigati. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus tabelis 2 toodud kujuteguriga. Tabel 2. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Kõrgus, Laius, mm mm 50 100 150 200 250 40 0,8 0,7 - - - 50 0,85 0,75 0,7 - - 65 0,95 0,85 0,75 0,7 0,65 100 1,15 1 0,9 0,8 0,75 150 1,3 1,2 1,1 1 0,95 200 1,45 1,35 1,25 1,15 1,1 250 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 12
Milles seisneb aine-osake dualism? Näited: see põhineb de Broglie hüpoteesil, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi, lambda= h:mv. Täiskiirusel (27 km/h) jooksva elevandi (mass 1t) lainepikkus aga 1.1*10-37 m 27. Molekulaarorbitaalide ja valents sidemete mudeleid kasut aatomivaheliste sidemete kirjeldamiseks. Üks ei vasta kvantfüüsika sidemetele, on aegunud. 28. Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub: Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda on vaba tee pikkus, Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi ja absoluutse temperatuuri korrutis. 29. õhu molaarne konts normaaltingimustel on: ..... M. Mitu korda peaks õhku kokku suruma, et konts oleks 1M. 1M, 22 atm. 30. Mis on vektor: Vektorid on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, suund ja pikkus. Vektorid liituvad/lahutuvad geomeetriliselt. Füüsikas iseloomustab vektorit veel ka ühik
ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides. Ühiskondlike ruumide normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=5,0 kN/m2 g7,k=5,0 kN/m2 ja KOKKU q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2 1.2.8 Lumekoormus S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2 kN/m2 Kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (vähem kui 30 ° kalde puhul 0,8), sk – normatiivne lumekoormus maapinnal (saartel 0,7 kN/m2; kõrgustikel 2,0 kN/m2; mujal Eestis 1,5 kN/m2), Ce – avatustegur (NA), Ce – soojustegur (NA). ψ 0 =0,5 – lumekoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur. KOKKU q8,k=1,2∙0,5=0,6 kN/m2
Arvestades liivakihi omadusi on vajalik vundament mõõtmetega 2,15×⋅2,15 m Kandevõimetegurid tabelist Nγ = 27,7; Nq = 23,2; Nc = 35,5 Kujutegurid ruudukujulise vundamendi korral sγ = 0,7; sq =1,53; sc = 1,55 Kandevõime 2 R = 2,15 (0,5⋅2,15⋅(20 – 10)⋅27,7⋅0,7 + 1,2⋅17⋅23,2⋅1,53 + 3⋅35,5⋅1,55)/1,5 = 3380 kN Vundamendi omakaal 2 2,15 ⋅1,2⋅22⋅1,2 = 146 kN V = 3180 + 146 = 3330 kN < R = 3380 kN OK! Nõrga kihi kontroll Kujutegur Sc =1,2 Nõrgale kihile toetuva tingvundamendi vastupanu 2 R2 = 2,15 [(2 + π)⋅30⋅1,2 + 1,2⋅17 + 5⋅10]/1,5 = 998 kN Vastupanu lõikele liivakihis Lõiketegur (graafikult) Ks = 2,3 RL = 5(2,15+2,15)[1,5⋅3 + (5⋅10 + 2⋅1,2⋅17)⋅2,3⋅tan32]/1,5 = 1932 kN Kokku kandevõime R =998 + 1932 = 2930 kN < V = 3380 + ∆VL ∆V on täiendav koormus liivakihist. Vundament mõõtmetega 2,65×2,65 m 2 R2 = 2,65 [(2 + π)⋅30⋅1,2 + 1,2⋅17 + 5⋅10]/1,5 = 1490 kN
t2 1010-1200 t.0 905-1000 0,9 805-900 0,8 705-800 ('l 605-?00 0,6 505-600 0,5 <500 Tabel 4, Kujutegur normaliseritud survt[g]'use arvutamiseks Kivi Kivi laius. mm k6rgus, 200 50 100 150 mm 40 0,80 0.70 50 0,85 o.75 0,70 65 0.95 0,85 0,75 0.70 0.65 100 1.15 1,00 0.90 0.80 0
mõjumise teljel ja muutub nulliks kaugusel s (jõu mõjumise teljest). Maksimaalne pinge sügavusel z : z = N/s*t . Kolmnurkse surveepüüri puhul on maksimaalne pinge : 0 = 0,64*N /z*t. Pinge kustub (muutub nulliks) kaugusel s = 0,5z = 1,57 z. . 8.1.2. Tala toetamine otse müürile. Koormuse suuruse, mis kandub talalt seinale, põhjustamata kahjustusi müüris, võib arvutada valemiga NSd < NRd = dflocAloc, kus - muljumispingete epüüri kujutegur; ühtlaselt jaotatud pinge puhul = 1 ja kolmnurkse epüüri puhul = 0,5; d = 1,5 ... 0,5 - tellismüüritisele, kerg- ja raskebetoonplokkidest müüritisele; d = 1 - tühemikega betoonkividele, gaasbetoonplokidele; Aloc - tala toetuspind seinale; floc - müüritise tugevus, mis arvestab müüritise laiemat kaasatöötamist; floc = f , kus A = 3 < 2 (<1,2); on müüritise tugevdustegur; Aloc
Suurt rolli omab ka ahju küttekeha asend, sest sellest sõltub soojusvoogu suund. Kolme ühesuguse detaili puhul, millest esimene kuumutatakse neljalt poolt, teine- kolmelt, kolmas- ainult ühelt poolt, kuumutusaeg suhtub nagu 1: 1,5 : 4. Arvestades need tegurid võib arvutada kuumutusaeg järgmise valemiga: k = 0,1D1 K1 K2K3 , kus D1 detaili minimaalne mõõt maksimaalse ristlõige kohas; K 1- kuumutuskeskkonna tegur, (gaas-2, sulasool-1, sulametall- 0,5); K2- kujutegur, (sfäär-1, silinder-2, latt- 2,5, plaat- 4); K3- kuumutussuuna tegur, (igapoolne- 1, ühepoolne- 4). Selline arvutus sobib kasutamiseks temperatuuridel 800 900 0C, mis haarab suurima teraste osale kasutatavad karastus, lõõmutus või normaliseerimisreziimid, kõrgemal temperatuuril, (legeer, kiirlõiketerased) kasvab soojuse osa mida kantakse kiirituse teel, mistõttu kuumutusaeg väheneb, ja vastupidi madalamatel, alla 800 0C (noolutusel) suureneb.
m Seega on kaldhammastega ratastel kattetegur = + . Kaldhammaste puhul soovitatakse 1 ja 1 . Sel puhul hambub alati vähemalt kaks hambapaari (nn. kahepaariline hambumine). 4.4.3. Kaldhammastega ekvivalentne sirghammasratas Kõiki kaldhammastega seotud suurusi ei saa otspinnas arvutada. Siia kuuluvad hamba kõõlpaksus suvalisel läbimõõdul ja kujutegur YF. Nende suuruste arvutamiseks ja sirghammaste kohta koostatud nomogrammide rakendamiseks kaldhammaste arvutustes kasutatakse ekvivalentse hammasratta mõistet. 46 Kaldhammasrattaga loetakse ekvivalentseks säärane sirghammasratas, mille hammaste profiil langeb praktiliselt kokku etteantud kaldhammasratta hammaste profiiliga normaallõikes. [Mingi kaldhammastega silinderrattaga ekvivalentseks loetakse sirghammastega
meetodit. Esimese meetodi eeliseks on südamike identifitseerimine tootja arvkoodi alusel. Need arvkoodid näitavad südamike mõõtmeid ja elektrilisi omadusi. Pindala meetodil arvutamine võimaldab projekteerijal saada südamike tehnilisi andmeid tootjate kataloogidest. Teine meetod on sobiv juhul kui vases-ja rauaskaod on rangelt piiratud. Need kaod mõjutavad trafo väljundit ning seega pinge reguleerimist. Siin näitab südamiku kujutegur kg magnetsüdamiku kasulikku pinda. Seda meetodit kasutatakse suhteliselt harva, sest see pole otseselt seotud tootjate kataloogide andmetega. Südamiku geomeetria meetodit kasutatakse siin kahe lülitiga pinget madaldava muunduri eraldustrafo väljatöötamiseks. Südamiku elektriline tegur ke avaldub järgmiselt k e = 0,145 fc2B 2 10 -4 = 0,145 25 2 10 6 0,12 10 -4 = 91 . Südamiku kujutegur
Abrasiiverosiooni kiirus sôltub eelkôige töötingimustest ja materjali omadustest. Ero- siooni kiirus väljendub järgmise funktsioonina: K = f ( v, ,dk, Hm:Ha, R, M, T, L) (2) kus K - erosiooni kiirus, v - abrasiivosakeste kiirus, - kohtamisnurk, dk - abrasiivosakeste keskmine suurus, Hm:Ha - materjali ja abrasiivi kôvaduste suhe, Ra - abrasiivosakeste dünaamiline tugevus, M - abrasiivosakeste kujutegur, T - temperatuur, L - aktiivsete lisandite olemasolu. Abrasiivosakeste kiirus ( v ) avaldab suurimat môju materjalide s.h. ka kermiste erosioonikiirusele. Seepärast piirdutakse erosioonikiiruse arvutamisel sageli ainult lihtsustatud valemiga: K = avn (3) 3 kus K - kulumise intensiivsus, mg/kg vôi mm /kg,
tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Im I= = 0,707 I m ; 2 Um U= = 0,707 U m . 2 Ja vastupidi: I m = I 2 =1,41 I ; U m = U 2 =1,41U . 79 Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Efektiivväärtuse ja keskväärtuse suhet nimetatakse kujuteguriks kf. I =kf . Ik Siinussuuruse korral on kujutegur I Im kf = = · = =1,11. Ik 2 2 Im 2 2 Maksimaalväärtuse ehk amplituudväärtuse ja efektiivväärtuse suhet nimetatakse amplituuditeguriks ka. Im = ka . I Siinussuuruse amplituuditegur Im 2 ka = = Im = 2 =1,41. I Im 6.8 Aktiivtakistusega vooluring Kui alalispinge puhul on tegemist lihtsalt ühe takistusega R, siis vahelduvpinge puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise
annaabi.ee 
