Turba lagunemisaste iseloomustab soo viljelusväärtust, turba tehnilisi omadusi ja veeläbilaskvust.Turvasmullad on mineraalmuldadest suurem produktiivvee varuga ning järelikult ka põuakindlamad. Turvasmulla väiksema soojamhutavuse ja soojajuhtivuse tõttu kõigub ööp temp soos tunduvalt rohkem kui mineraalmullal. Samuti on turvas märksa lämmastiku ja lubjarikkam.Madalsoomullad heitaimede viljelemiseks, siirdsoom metsa kasvatamiseks ja rabad turba tootmiseks 17. Millised on kuivenduse eesmärgid? Kuivenduse eesmärgiks on taimede kasvukeskkonna ehk selle veereziimi parandamine, pinnase kandevõime suurendamine masinate läbivuse ja ehitiste püsivuse seisukohalt, pinnase soolareziimi reguleerimine taimekasvu seisukohalt ja biogeenide väljakande reguleerimine. 18. Milles avaldub kuivenduse mõju? Kuivenduse otsesed positiivsed mõjutegurid talu tasemel on: 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks
rippuvad seemnekuprad. Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks lubjarikka mullaga niiskemaid kasvukohti ja on eriti iseloomulik lubjarikastele madalsoodele. Veel kasvab ta soistel niitudel, järvekallastel ja teistes inimtekkelistes kasvukohtades. Kasvada saab soo-neiuvaip vaid seal, kus kõrgemad niiskuslembesed taimed, pole võimust võtnud. Eestis on soo-neiuvaip sagedam Lääne- Tema kasvukohad võivad hävida võsas- tumise ja kuivenduse tõttu. Soo-neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Keelatud on tema kahjustamine, korjamine
vastuvõtlikud. Kultuurtaimede nõrgema kasvu tõttu on liigniisketel maadel palju umbrohtusid. Liigniisked maad on nii loomadele kui ka inimestele ebatervislikud, põhjustades reumaatilisi ja ka teisi haigusi. II Teema: suublad ja eesvoolud (kraavid ja kanalid) 9)Milline on olnud veejuhtmete reguleerimise vajadus ja põhjused? Reguleerimise vajadus oleneb kasutajast. Veereziimi muudetakse kas suurendades läbilaskevõimet voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase. Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse eest. Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka laevaliikluse, kalanduse, puhkemajanduse, veejuhtme sanitaarseisundi (jõgi heitvee vastuvõtjana) jm kohta
Informatsiooni levitamine · Liikmetele:e-postiga · Üldsusele: Internetist ELF'i koduleheküljelt www.elfond.ee/ 2009 tegevus MERI · Gretagrundi mereala inventeerimine · Krassgrundi mereala inventeerimine · Rahvusvahelise konverentsi Effects of Oil on Wildlife 2009 korraldamine · Nord Stream uuringud. 2009 tegevus METS · Hakati koostama "Metsanduse arengukava aastani 2020" · Koolitused kuivenduse keskkonnamõjude kohta (3 koolitust). 2009 tegevus MÄRGALAD Soode inventeerimine: · 8000 soo väliinventuur · Märgmaade andmebaasi täiustamine · Soovitusi soode kaitseks · Rahvusvaheline konverents soode kaitse teemal 2009 tegevus Liigi- ja koosluste kaitse: · Lendorava kaitse · Nahkhiirte kaitse Muu: Osaleti "Teeme ära" korraldamises. Noore Looduskaitsja Auhind(10 000 eek)
METSAÜHISTU Metsaühistu eesmärk Erametsaomanike ühtekoondamine Ühiste üleriigiliste erametsaomanduslike struktuuride väljakujunemisele kaasaaitamine Oma liikmete abistamine metsade säästlikul ja efektiivsel kasutamisel ühtse ja koordineeritud tegevuse kaudu Samuti erametsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli?
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on
ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvate väetiste ja taimekaitsevahendite uhtumist põhjavette. Metsakasvukohatüübiks on lodu. Antud põllumassiivi on kõige mõistlikum kasutada kultuurrohumaana, korraliku kuivendamisega saab ka kasvatada kartulit, rukki ja odrast. Tegemist on halvasti haritava maaga. Metsastamisel on domineerivaks on sookask ja sanglepp, harvem mänd ning kuivenduse korral ka kuusk. BONITEET Go1; M' - perspektiivne boniteet 44 lähtehindepunkti Go perspektiivne boniteet 48/49 lähtehindepunkti M' - boniteet 53 lähtehindepunkti M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal.
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida.
maa alla (Urge kurisu). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba sügavuseks hinnatakse kuni 6 m, suhteliseks kõrguseks kuni 3 m, seega on turbalasundi paksus kohati üle 8 m. Raba on vähe uuritud. Kaitse alla võeti aastal 1981. Ei ole lubatud vee reguleerimist ja turba tootmist. Raba on tähtis maastikuliselt, ökoloogiliselt ja veesäilitusalana, samuti jõhvikasoona ja karstialade toitealana. Kuid raba seisund on kohati ebarahuldav (kuivenduse ja freesturba pärast). Rabivere maastikukaitseala asub Raplamaa loodeosas, Hagudi ja Hageri küla vahel. Siin asub viie kilomeetri pikkune ning kahe kilomeetri laiune suur soostik. Praegu on Rabivere maastikukaitseala pindala veidi üle 2100 hektari. Kaitsealal asub kaks suurt sood Rabivere ja Kõnnu ehk Seli raba. Nende vahel asuvad väiksesed madalsoo- ja siirdesoolaigud. Kaitsealast põhja pool asub turbakaevandus, mis mõjutab selle läheduses olevate alade veereziimi.
sisaldavast võib tekitada laskmisel.Samuti Metüülelavhõbe jõuab veekogust püütud närvikahjustusi , piirata/keelata veekogudesse ka fos- kala söömise kahjustada suuraju kalapüüki siilsete kütuste, jäätme- kaudu. koort, Raskem reostunud te põletamise ja metsa- mürgitus lõpeb veekogudest. kuivenduse kaudu. surmaga. Plii Pliid kasutatakse Inimestesse ja Närvisüsteemikahjus Riik saab nõuda bensiinilisandina, loomadesse satub -tused: alates kergest mitte lisada pliid veevõrgus, aku- ja plii saastunud õhu, psüühikamuutusest bensiini sisse. värvitööstuses. On toidu ja joogi surmaga lõppeva Tarbija saab teha kasutatud keraamikas, vee kaudu
vahekorra Mullatekketegurid · Taimede lagunemisel tekib · Külmas ja niiskes kliimas, mulla orgaaniline osa kus mullateke on aeglane, huumus, mis sisaldab on mullad tundlikud taimekasvuks vajalikke inimtegevusele. elemente nagu C, N, S ning Mullaomadusi seob endaga vett parandatakse niisutamise, · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada keemiline rohkem sõltuvad tema saastumine, erosioon, omadused lähtekivimist sooldumine, kõrbestu- mine, pinnase kivistumine Mullas toimuvad protsessid
ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja
tasandikul ja Vooremaal. Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata.
Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel. Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel. Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad salumetsa kooslused taastuma. Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud. Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel. Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes lohkudes väikeste puistutena Liivalumbi ja Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndites. Kogu Karula rahvuspark on jagatud vöönditeks ning igal vööndil on kindel funktsioon. Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese sekkumine metsa arenguprotsessi
hindepunkti) kui ka keskmiste muldadega (boniteet on 3545 hindepunkti). Pikknurme ja Puurmani ümbruses levivad märjad leostunud mullad kuuluvad kuivendatult ja kultuuristatult viljakate ja keskmiselt viljakate muldade hulka, sobides hästi pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamiseks. Pedja, Pikknurme ja Kaave jõe lammidel levivad märjad lammimullad, millel kasvavad rohurikkad lammirohumaad. Väikese osa liigniisketest muldadest moodustavad turvastunud mullad. Korraliku kuivenduse korral sobivad need mullad kasutamiseks kultuurrohumaadena. Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus
Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. KUIVENDUSNORM. Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas. TURBA VAJUMINE. Kuivendamise tulemusena soopind vajub. Veehulk väheneb. Aeglast, kuid püsivat soopinna vajumist põhjustab pealmise turbakihi lagunemine, selle mineraliseerumine. Turbamaa sage harimine suurendab turbakihi mineraliseerumist. Vajumise suurus sõltub vee sisaldusest, kuivenduse sügavusest jne. Kõige intensiivsem turba vajumine 2-3 aastat peale kuivendamist. KUIVENDUSVÕRGU PAIGUTUS. Kuivendusvõrgu paigutuselarvestatakse reljeefi,turba sügavuse, olemasoleva veejuhtme,metsa iseloomuga jne. Peakraav paigutataksepiki maastiku madalamaid osasid, see peab tagama vee vastuvõtu kogujakraavidest. Kraavide paigutusel tuleb arvestada kvartali võrku ja olemasolevaid teid. Maapinna kõrgusjoone suhtes paigutatakse kuivendajad võimalusel teravnurga all
piiratud (nt allikasood, õõtsikud, nõrglubjaallikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt geoökoloogilistest teguritest. •On sookooslusi, mis asuvad oma leviku geograafilisel piiril ja on seepärast vähe levinud ja haruldased. •On palju selliseid kooslusi, mille pindala on olnud kunagi suur, kuid inimtegevuse käigus on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu. Soode kasutamine Eestis ei ole turvast kaevandatud kütteks ja muuks otstarbeks nii palju kui enamuses teistes Euroopa riikides •Elanikkonna asustustihedus suhteliselt madal •Metsa (küttematerjali küllus) •Allapanuks lihtsam kasutada heina/põhku •Kasvuhoonemajandus suhteliselt hiline nähtus •Turbakeemiatööstus praktiliselt olematu Eestis on soid kuivendatud kõlvikupindade suurendamiseks (~150 a),
kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Org aine lagunemissaadused on happelised ning soodustavad keemilist murenemist ja mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks. Sellised kultuurmullad taluvad paremini harimist ning kõrgemaid väetisekoguseid. Samas kui mulla vastupanuvõimet välismõjutustele (puhverdusvõime) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni (degradeerumiseni). Selle tulemusena muutub maa-ala viljatuks taimkatteta alaks (kõrbestumine) Mullahorisondid. Muld jaotub mullahorisontideks (erineva värvuse, tiheduse ja tüsedusega kihid). Piirid kihtide
Niisutus – vähendab jõe äravoolu Kuivendus – muudab ebaühtlasemaks, tipud suurenevad. Madalveeperioodil vett vähem. Majandustegevus: vee-energia tootmine tähendab äravoolu suurt ümberjagamist. Vett kogutakse kevadel suveks või muuks veevaeseks perioodiks reguleerimise tarvis. Kuukeskmine vooluhulk – reguleerimise arenedes järjest ühtlustub ja jääb väiksemaks. Kuivenduse mõju: Kuivenduse mõju äravoolule oleneb kuivendussüsteemi kujundusest. Madalate suure vahekaugusega kraavide mõju on tõenäoliselt väike, sügavamad kraavid aga kiirendavad äravoolu ning suurvesi on kõrgem ja kestab lühemat aega. Kuivendus avaldab äravoolule enamasti vaid kohalikku mõju. Kuivenduse mõjul suureneb maksimaalne äravool, sest tihedama vetevõrgu tõttu valguvad lumesulamisveed kiiremini jõkke ja kiireneb suurvee äravool
● Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt allikasood, õõtsikud, nõrglubja allikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt geoökoloogilistest teguritest. ● On sookooslusi, mis asuvad oma leviku geograafilisel piiril ja on seepärast vähe levinud ja haruldased. ● On palju selliseid kooslusi, mille pindala on olnud kunagi suur, kuid inimtegevuse käigus on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu. Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis ● Liigirikas madalsoo ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir ○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis ○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril ○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir
60% ebamajandusliku väikepõllunduse tõttu Rändpõllundus Shifting cultivation 20% Lage ja valikraie 10% karjamaade loomine 5 10% infrastruktuur ja teed Tööstusmaade nõudlus odava toorme järgi Rohumaad- preeriad ja stepid Suurepärased alad põllumajanduse arendamiseks. Enamik neist tänapäeval muudetud põllumajandusmaaks Kaduvväike osa järgi jäänud Märgalad kui elupaigad ja nende seisund. 1Märgalade tähtsus: elupaik ja hüdroloogilise reziimi puhverdaja 2Suur kuivenduse surve 20 saj I poolele Euroopas 3Eestis: 1972 aastaks 20% märgaladest kuivendatud 4Vooluvete kohta suhteliselt vähe teada 5Araali meri ära kuivendamine. 1960- XX ( ) . . , . , , 200 . Mangroovide seisund Oli aegu, kus randu hoolega puhastati mangroovidest. Mudastel, haisvatel, niisketel mangroovisoodel ei nähtud mingit väärtust. Kagu-Aasias loodi maad rannahotellidele ja krevetikasvandustele. Sydney olümpiastaadion
8) SOO JA SOOSTUNUD PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereiimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon. Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm sügavuses 2 korda suurem (2...8 %) võrreldes hästi kuivendatud alaga. Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad
biomassi, seda suurem bioproduktsioonivõime, sest org. aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevus- toimub aktiivne aineringe- lagunemissaadused happelised- soodustavad keemilist murenemist, toiteelementide vabanemist. Mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi ja segavad mulda. · Inimtegevus. Inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nim. mulla kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime(vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni- muld on viljatu taimkatteta ala. MULLAHORISONDID · Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nim. mullahorisontideks. Horisondi tüsedus muutub mulla arengu käigus. Horisondi värvus
kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Taimede, sealhulgas ka puude elutegevus ja produktiivsus turvasmuldadel sõltub mulla aeratsioonist. Aeratsiooni all mõistetakse gaasivahetust mulla ja atmosfääri vahel, mille tulemusena muld rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Peamiselt mulla õhk on see, mis varustab puujuuri hapnikuga. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon. Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm sügavuses 2 korda suurem (2...8 %) võrreldes hästi kuivendatud alaga. Õhu ja sellega ka hapniku puudusega mullas on seletatav mõnede puuliikide, näiteks kuuse, kadumine metsade soostumisel. Vesi võib endas lahustada teatud määral hapnikku, mida taimed on võimelised kasutama, kuid tavaliselt ei piisa sellest taimede vajaduste rahuldamiseks, eriti seisva vee puhul
uuenduse teket ja arengut mõjustavaid tegureid, millest kõige tugevamad on seotud inimtegevusega. Siia kuuluvad rabade kuivendamine, maaharimine ja väetamine (Valk 2005: 123). Kuivendatud rabamulla 20 cm paksuses kihis, kus asub puude juurestik, on tuhka kaks korda rohkem, N- 1,7, - 1,6, O- 1,7, CaO- 2,2, - 1,6 ja - 2,1 korda rohkem kui kuivendamata rabamännikutes. Männikute rahuldavaks kasvuks antud tõusust veel ei piisa, kuid avaldab soodsat mõju puude kasvule. Kuivenduse soodne mõju puidu juurdekasvule algab tavaliselt siis, kui raba kuivendamisest on möödunud 4-7 või rohkem aastat (Valk 2005: 246). Kuivendatud raba looduslikku metsastamist ja noorte metsakultuuride kasvu soodustab maaharimine sügavkünniga ja freesimisega, mille käigus vähendatakse toitainetele konkureerivat alustaimestikku. Maaharimisest tunduvalt efektiivsemaks viisiks on väetamine, mis koos kuivendamisega annab puude kasvus ja liigilise koosseisu muutumises kõige parema tulemuse
samuti esteetiliselt atraktiivsetes piirkondades nagu rannikualad. · Kuivendamine Kuivendamine on suureks ohuteguriks märgadele niitudele nagu rannaniidud, luhaniidud ja soostunud niidud. Kuivendamine võib olla läbi viidud otseselt niidu kuivendamiseks (nt paljud rannaniidud), tuleneda kõrvalmõjuna põllumaade või metsade kuivendamisest või kaasneda mõne arendustegevusega. Kaitsealadel tuleb olemasoleva kuivenduse negatiivse mõju leevendamise ja kaotamise meetmed sätestada kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavadega. · Info ebaühtlane kvaliteet Poollooduslike koosluste andmebaasides olev info on kohati ebaühtlase kvaliteediga. See võib põhjustada valesid hooldusvõtteid, kaitseotsuseid ja -eesmärgipüstitusi. Samuti ei anna praegune seire piisavat infot, et hinnata taastamis- ja hooldusvõtete asjakohasust. 4. TEGEVUSKAVAGA SEATAVAD EESMÄRGID 4
Endine põllumaa.... · ...on ka võsastununa kõige vähemväärtuslik metsaliikide seisukohalt. Seal algab metsamulla ja ökosüsteemi areng n.ö. algusest. · Mets pole ainult puud-põõsad-rohustu ja nendega seotud liigid, kõik on seotud mulla aineringega (seened, muud lagundajad). · Põldudele kasvanud kuusikud surevad ,,kahjurite" kätte keskmiselt 60-80 aasta vanuselt, põlismetsades elavad kuused 250-280 aastaseks. Kuivenduse mõju: · Turvas laguneb, muutub mullaorgaanika aineringe, selle tagajärjel teiseneb metsa kasvukohatüüp, puistu produktiivsus, puistu liigiline koosseis. 2 · Muutused puistu liigilises koosseisus ja struktuuris muudavad kaasnevat elustikku. · Paljud endisele kooslusele omased liigid surevad välja, uutele tingimustele sobivad liigid aga ei levi nii ruttu kooslusse. Valitsevad generalistid.
Vahiohvitser peab viivitamatult saatma isikud, kes lokaliseeriks tulekahju või selgitaks välja tulekahju alarmi põhjused. Üks mees peab olema saadetud (alarmipiirkonna) klapi juurde. Sprinklersüsteemi võib välja lülitada alles siis, kui tuli on kustutatud. Kui vahiohvitser on täielikult kindel, et tuli on kustutatud, aga mitte enne, võib sprinkleripumba välja lülitada ja automaatne käivitusseade on välja lülitatud. Sektsiooni sulgemise klapid on aktiveeritud alas suletud ja kuivenduse klapid avatud. Seni kuni sektsioonide sulgemise klapid on suletud, kellad ja lambid annavad endiselt sillas alarmi. Alarm lõpeb, kui sulgemise klapid on täielikult taasavatud. Kui vaja, saab alarmi ajutiselt alarmpaneelilt katkestada, kui on vaja vahetada sprinkleri pihustit. Autoteki vihmutussüsteem Instruktsioon Juhul, kui autotekis on tulekahju, peab meeskond sellest koheselt teatama silda ja masinaruumi. Vihmutussüsteemi käivitamine toimub 5.teki ohutusjaamast.
Põhjavee taseme alanemise kõrval alaneb ka üleujutus ja väheneb alluviaalse sette hulk. Sellest tingituna muutuvad keskkonnatingimused pärast jõe süvendamist oligotroofsemaks ja eutroofsed taimekooslused asenduvad oligotroofsematega. Pikaajaliselt üleujutatud aladel, kus levisid kõrgekasvulised tarnad, asenduvad need madalakasvuliste ja hõredapuhmikuliste tarnadega. Tarnakooslused asenduvad kõrreliste kooslustega. Eriti tugevalt avaldub kuivenduse mõju luhasoodes, kus Carex elata assotsiatsioon asendub hästi arenenud samblarindega Carex lasiocapra- Drepanocladus revolvens`i assotsiatsiooniga (Pork, 1964). Jõe veetaseme tõus põhjustab põhjavee üldise taseme tõusu ning üleujutuse kestuse suurenemist. Luhtade taimekooslused 7 muutuvad märjemaks, mistõttu kõrreliste kooslused asenduvad tarnakooslustega ja settelistele aladele iseloomulike kooslustega (Pork, 1964). 1.2.2
Viljakus, kasutamine, kaitse Jaotatakse nagu parasniisked rähkmullad korese iseloomu ja A tüseduse järgi: K´, Kv´ - gleistunud väga õhukesed rähk(veeris-)mullad (A<10 cm); huumuskate niiske Khg ja Krg on madala viljakusega, peamiselt looduslikud rohumaad ja metsamaa: kaltsimull fütoproduktiivsus 57 Mg ha-1 a-1, ei sobi kultuuride kasvatamiseks, ka hea kuivenduse korral hp. < 30, piiratud kasutussobivusega K´´, Kv´´ - gleistunud õhukesed rähk(veeris-)mullad (A 10 20 cm); niiske kaltsimull K´´´, Kv´´´ - gleistunud keskmise sügavusega rähk(veeris-)mullad (A 20 30 cm); niiske Kg´´´ ja Kg´´´´ (eriti ls) on kõrge potentsiaalse viljakusega: fütoproduktiivsus 1013 Mg ha-
ÜMARALEHINE UIBULEHT Pyrola rotundifolia; pyrus (lad.k.) pirn (mõnede liikide leht meenutab kujult pirnipuu lehte), rotundifolia ümaralehine. Sugukond uibulehelised. Kasvukoht: põhiliselt niisked varjukad laane- ja kõdusoometsad. Kasvab mitme- sugustes metsatüüpides ja põõsastikes, kus on küllaldaselt metsavaret, eelistab vanu okas- ja segapuistuid, levib kiiresti ka kuivendatud siirdesoometsadesse, kus võib olla kuivenduse efektiivsuse näitajaks. Märgadel kasvukohtadel (lodud, siirdesood) leidub ainult kännumätasetel. Ümaralehine uibuleht on kodarikpüsik taandarenenud juurestikuga, sest juuri asendab tihe seeneniidistik (mükoriisa). Taim on 10-32 cm kõrge; õisikuvarb kandiline, 1 või 2 pruunika, kuni 1 cm pikkuse soomusega (kõrglehega). Pärislehed juurmise kodarikuna, nahkjad, pealt siledad, läikivad, pikarootsulised, talihaljad
Gower, 1998). Aastane süsiniku emissioon võib olla sidumisest suurem ka mõnedes kuivendatud soometsades. Pärast kuivendamist pääseb hapnik ülemistesse turbahorisontidesse, orgaanilise aine lagunemine ja koos sellega CO2 emissioon intensiivistuvad. Et soometsad on reeglina madalaboniteedilised, siis aastane puiduproduktsioon on neis ka kuivenduse järgselt väike ja seetõttu ka süsiniku sidumine biomassis tagasihoidlik ning aastane süsinikubilanss puistus võib seetõttu kujuneda negatiivseks. Metsade majandamisega on võimalik puistute süsinikubilanssi mõjutada ning metsade süsinikku neelavat toimet suurendada ja siin on olulisel kohal raied. Kuna süsiniku sidumine on intensiivne
USA. Tulgu tulemus mis tahes, saab sellest arvatavasti järgneva kümnendiku suurim ümberkorraldus antud teemal kogu riigis. Tänaseks on samasooliste abielud legaalsed 17 osariigis ja pealinnas Washingtonis. (Confessore & Peters, 27.04.2014) Pooleteistsaja miljoni liitrine veereostus Oregoni osariigi linnas Portlandis läheb pärast teatud juhtumit, mis toimus aprillikuu keskel ja jäi ka turvakaamera lindile, kuivenduse alla veehoidla. Nimelt tungisid veehoidla alale sisse kolm 18-19 aastast noorukit, kellest ühel õnnestus vett reostada sinna urineerides. Õnnetuse avastamisel võeti hoidlast proovid, mille tulemusel selgus, et sellest tulenevad tervise riskid oleksid väikesed. Siiski otsustas Portlandi vee haldaja David Shaff reservuaari tühjendada, kuna seda oli reostatud tahtlikult. Samuti märkis ta, et sellise koguse vee (38 miljonit gallonit
annaabi.ee 
