Eestimaa Esimese maailmasõja ajal Juhendaja: Merike Vent Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastal. Eestisse jõudis Esimene maailmasõda 1917 aastal. Uurimistöös on antud ülevaade Veebruari revulutsioonist, Eesti kubermangudest, Eesti Rahvusväeosadest, rahvusautonoomiast ja Eesti rahva- ning rahvuskongressist. Töö eesmärgid Töö eesmärk on uurida, mis ja kuidas toimus Esimese maailmasõja ajal Eestimaal, ning saada teada ka sellest mis toimus sellel ajal poliitikas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida üheksanda klassi õpilaste teadmisi Eestis toimunust Esimese maailmasõja ajal. Metoodika Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit.
ette pastoreid luteriusu kirikutele · Ülikooli ja üliõpilaskonna kasv nõudis uute hoonete püstitamist · Peahoone oli kitsaks jäänud ja aastatel 1856-1859 ehitati peahoonele juurde kahekorruselised tiibhooned, mille vahele püstitati romaani stiilis ülikooli kirik · Üliõpilaste arv, mis 1850-ndatel aastatel · kõikus 500-600 vahel, hakkas jõudsamalt kasvama 1870-ndail aastail, ületades 1880- ndate aastate algul 1200 piiri. Rõhuv enamus üliõpilasi pärines Läänemere kubermangudest (eelkõige Liivimaalt). Umbes ¼ oli tulnud Venemaalt. Paljud üliõpilased olid rahvuselt poolakad. · 1889-1895.a. viidi Tartu ülikoolis läbi ülikoolireform. · Saksa õppekeelega Universitas Dorpatensisest sai vene õppekeelega Universitas Jurjevensis. Kasutatud materjal · http://www.miksike.ee/documents/main/referaad · https://www.google.ee/search?q=%C3%BClikoo · http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2& ved=0CDIQFjAB&url=http%3A%2F %2Fwww
marssisid linna saksa üksused ning Eesti iseseivus katkes üheksaks kuuks. 17.Kes oli tol hetkel Eesti Ajutise valitsuse peaminister? Konstantin Päts 18.Millal oli Saksa okupatsioon Eestis? 25. veebruar 11.(21.) november 19.Millise rahuga astus Venemaa 1.maailmasõjast välja (millal)? Saksamaa jättis Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale. 20.Milliseid ümberkorraldusi tehti saksa okupatsiooni ajal? Moodustati Venemaa endistest Balti kubermangudest Saksamaa koosseisu kuuluv Balti (hertsogi riik) 21.Millise riigi kavatsesid baltisakslased luua Eestisse ja Lätisse? Balti riiki 22.Miks see riik jäi loomata? Sest see hakkas vastumeeli tekitama Berliinis 23.Millal tuli üle pika aja jälle kokku Eesti Ajutine Valitsus? Mis päevaga see kattub? (ametlikult anti võim üle 21.11.) 11.11. Loodi Eesti kaitseliit 24.Kes olid Eesti Kaitseliidu loojad? Johan Pitka, Ernst Põdder 25
Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891. Aasta lpuks koosnes kogudus kahest halastajaest, 21 kuuletujast, 22 orbudekodu kasvandikust (neist kaheksa eestlannat). Elu oli algul üpris ränk, ning seepärast oli nende väheste dede töö teliselt usuvägilaslik. Puudusid vajalikud eluruumid ja majandushooned.
saj Eestis alla. Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas. Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt Konkureeris isegi Tallinnaga. 13. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.saj alguses veel Barokk ja saj. keskel Klassitsism (Tartu vanalinn) 14. Katariina II Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( Valgustatud monarh) Katariina II reformid: 1.Balti kubermangudest viiakse sisse asehalduskord , millega tekivad linna ja maavalitsused 2.Kehtestab Baltikumis Pearahamakse Maarahva kalendrid Eestlased trükkisid neid kõige rohkem (Esimesed masstrükised) 15. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj
sotsialistid nõus ei olnud. Kultuur 20. sajandi algul Väide: Eesti kultuur liikus 20. Sajandi algul kõrgkultuuri suunas. 3 jaatavat ja 3 eitavat seisukohta tõestused, selgitused, näited, põhjendused Mida võib 20. Sajandi alguses pidada suurimaks saavutuseks Eesti kultuuriloos? JAH 1) Suurenes haritus nii lihtrahva, kui ka talurahva hulgas. Rajati emakeelseid koole, kutsehariduskoole, oli võimalik omandada ka kõrgharidust. Eestis oli Vene kubermangudest kõige kõrgem kirjaoskuse protsent ning oluliselt suurenes eestlaste osakaal üliõpilaskonnas. 2) Toimus Eesti rahvusteaduste ning kultuuri areng. Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts (peale selle sulgemist võttis tööd üle Eesti Kirjanduse Selts).Keskenduti ka rahvakultuuri kogumisele, mis oli kõrgkultuurile omane, kuna austati uuriti ning säilitati vanu tavasid ja kultuuripärandeid. ERM. 3) Hakkas arenema eestikeelne ilukirjandus.
Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude olid tulnud välismaalt, eriti Saksamaalt. Esimene rektor oli G.F.Parrot. Tartust kujunes kiirest üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. Siin tehti maailmamainega teadust(astronoomia, füüsika, arstiteadus) ning ülikooli tase oli väga kõrge. Esialgu õppisid seal enamasti Balti kubermangudest pärit tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv. 19.saj jooksul sai Tartus kõrghariduse üle 430 eestlase. Neljaastmeline ühtluskool (sätestati kogu impeeriumis 19.saj algul Venemaal toimunud ümber-korraldustega): kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist; seejärel mindi kihelkonnakooli.
-pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused VAIMUELU TÜ -taasavati 1802.aastal -neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo- keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks) -Georg Friedrich Parrot tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse -õppekeel oli ladina ja saksa keeles -esialgu Balti kubermangudest tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv -kuulsamad õpetlased Wilhem Struve (astronoom), Moritz Hermann (füüsik), Karl Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806
ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts · Balti hertsogiriik - Ve nemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. · Asutav Kogu - Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse · Põhjakorpus /Loodearmee üksused, mis loodi vabadussõjas sõdimise jaoks · Landeswehr- Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5
· Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool.
Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. *Landeswehri sõda-1919 juunis puhkenud relvastatud konflikt Eesti kaitseväe ja baltisakslastest koosneva Landeswehri (maakaitseväe) vahel.
Vaimuelu 19. saj Haridus: Sisse seati 4astmeline ühtluskool: vallakool, kihelkonnakool, gümnaasium, ülikool Maal, elementaarkool linnas maal ja kihelkonnakool linnas Õpetajate ettevalmistamiseks: elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus, kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistus Valgas J.Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, Rajati Professorite Instituut (professorid Venemaa Ülikoolidele), Ülikooli hoone arhitekt J.W.Krause Kirjasõna: kalendrid 1806. aastal ,,Tartu maa Rahwa Nädalaleht" 1821-1823, 1825 O.W. Masing ,,Marahwa Näddala-Leht" 1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E
A) Eestimaa kubermangu neljale senisele maakonnale lisandus viies- Paldiski maakond ( kuni 1796.a.). B) Liivimaa kubermangu Eesti alale jäi viis maakonda- vanadest Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa ning kaks uut maakonda- Viljandimaa ja Võrumaa. C) Linnaõigused anti ka kahele uuele maakonnakeskusele- Paldiskile ja Võrule (sellega seoses oli Eesti alal 12 linna ). - Eesti alasid hõlmavatest kubermangudest ja maakondadest jäid väljapoole Narva linn, Setumaa ja enamus Valga maakonna aladest ( mis haaras peamiselt lätlastega asustatud alasid). - Väikseimaks haldusüksuseks Vene võimu aegses Eestis oli mõis, mis hõlmas nii talumaid kui ka mõisamaid. 19.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. Vallakogukonna ülesandeks oli koos mõisnikuga nimetada mõisa kontrolli all olev vallakohus; kohustus varuda
Eesti ala hõivamine sakslaste poolt kestis ~ 9 kuud. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veebruari lõpust/märtsi algusest 1918 kuni novembri keskpaigani 1918, seega umbes 9 kuud Muutused: 1) 3. märtsil sõlmisid Venemaa ja Saksamaa rahulepingu. Eesti- ja Liivimaa kubermangud jäid küll Venemaale, siinne võim läks aga Saksa sõjaväelaste kätte. 2) hakkas kehtima sõjaline diktatuur 3) Sakslaste eesmärk oli Balti kubermangudest moodustada Balti (hertsogi)riik. See plaan nurjus tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. 4) ametlikuks asjaajamiseks sai saksa keel 5) Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud 6) rahvusväeosad saadeti laiali 7) eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega 8) paljud rahvuslikud poliitikud vangistati 9) Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja
Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud: · Ühtluskool oli neljaastmeline: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ja ülikool. · 1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar.
Uued õppevahendid: gloobus, arvelaud, seinatahvel. Üha rohkem inimesi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel. Umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. 1890. aastatel jätkus hariduse edenemine, üldine kirjaoskuse % oli Eestis 1897. 77,7% - kõrgeim vene kubermangudest. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole. Tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid. Kõrgharidust sai õppida Tartus. Teadus. Peamiseks Tartu Ülikool, seoses venestusega lahkusid paljud sakslased, alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene õppejõudude seas esile mõned teadlased. Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist loodi 1907. Eesti Kirjanduse Selts, mis jätkas eelmist tööd. Selle kõrvale tõusis ka Eesti Rahva Muuseum. Kirjandus
majanduslikku edenemist. Seetõttu võeti vastu 1863.aastal passikorralduse seadus, mille kohaselt said vähemalt 21-aastased talupojad, kel olid kõik seaduslikud kohustused täidetud ja lähisugulaste ülalpidamine kindustatud, õiguse taodekda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga, Balti kubermangudest väljapoole liikumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. Passikorralduse seadus oli ka hoogustuseks väljarändamisliikumisele Venemaa suunas, kuna sealt loodeti leida maad ja seiklusi. See osutus tihti oodatust ka teistsuguseks. 19.sajandi keskpaigaks oli senine aadli kontrolli all olev kogukondlik omavalitsus end ammendanud ning keskvalitsuse eestvedamisel koostasid nad koos rüütelkondadega 1866.aastal uued seadused.
roodudeks. Eesti- ja Liivimaa mobiilse maamiilitsa liikmed koondati väljaõppeks Tallinna ning Tartusse. Teenistusse nimetatud mehed vabastati teotööst ja pearahamaksust, samuti hakkasid nad saama palka. 25. juunil 1807 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsiti rahu ning maakaitseväeks polnud seejärel enam vajadust. 26. septembril saadeti see laiali, ent suurem osa miilitsateenistusse kutsutud meestest võeti nekrutitena regulaarväkke. Nõnda sattus Balti kubermangudest sõjaväeteenistusse neli kuni viis korda rohkem mehi kui tavaliselt. 7 5.4. Paldiski blokeerimine Rootsi ja Inglise laevade poolt 08.1808 Pärast Tilsiti rahu Prantsusmaaga 1807. aastal kohustus Venemaa liituma Inglismaa- vastase kontinentaalblokaadiga, mis omakorda pigestas paratamatult suhteid Inglismaaga, põhjustades nii 1807.-1812. aastal Vene-Inglise sõja. See sõda puudutas Eesti alasid 1808.-1809
ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 1686 anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament. See oli läbiniste eesti keelne raamat Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima ka kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule 4 teema: Balti erikord Balti erikorra kehtestamine põhjused balti erikord- Seaduste, normide kogum mille järgi korraldatakse elu Balti kubermangudest Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. Balti erikord oli kasulik: -aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi Eesti talurahvale mõjus see laastavalt, sest pärisorjus toodi tagasi positiivsed pooled: kultuur säilis
- gümnaasium - ülikool Õpetajate ettevalmistamiseks: - elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus - kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistamiseks Valgas J.Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W.Struwe, M, Jacobi, K.v.Baer: Taasavati 1802 4 teaduskonda algas saksakeelne õppimine + ladinakeeles usu- ja teoloogia Esimene rektor G.E.Parrot Enamus üliõpilasi Balti kubermangudest Enamus õppejõude Saksamaalt Tuntumad: - astronoom W. Struwe - füüsik M.H.Jacobi - embrüloogia rajaja K.E. von Baer 3) Professorite Instituut, Ülikooli hooned J.Krause: Rajati Professorite Instituut Ülikooli hoonete arhitekt J.W.Krause 4) Kirjasõna kalendrid, ajalehed: Kalendrid 1806 ,,Tarto maa rahvwa Näddalileht" 1821-1823,1825 O.W.Masing ,,Marahvwa Näddalileht" 1843 Kuusalu kirikuõpetaja E.Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja eesti
oma ajakirjale mitmeid Venemaal elavaid või siis Venemaad hästi tundvaid kaasautoreid, kes niisamuti tahtsid jääda anonüümseteks. Hupeli peateos Venemaa kohta Pärast Liivi- ja Eestimaa topograafia lõpetamist võttis Hupel kaheköitelises teoses "Vene riigikorra kujutamise katse" kokku oma Venemaa-alased uurimused. Teose esimeses köites kirjeldatakse Venemaa geograafiat, kliimat, elanikkonda, ametkondi, sõjaväge, majandust ja kaubandust, religiooni. Teises köites kirjutatakse Venemaa kubermangudest. Pühendab palju tähelepanu Vene keisririigi rahvuslikule ja kultuurilisele mitmekesisusele. Ta rõhutas vene keele valdamise vajalikkust. Rahvuslik tüpoloogia Hupeli teostes Ülistab kõigis Venemaad käsitlevates teostes venelasi. Ühes punktis peab Hupel siiski eestlasi, lätlasi ja soomlasi venelastest paremaks. Enamik Balti talupojalapsi oskas nimelt "vanalt lugeda". Hupeli Venemaa-aineliste teoste retseptsioon ja kriitika kaasaegsete poolt
· Õpetajate ettevalmistamiseks: 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus 2) Kihelkonnakoolide ettevalmistamine Valgas J. Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W.Struwe, M, Jacobi, K.v.Baer · Taasavati 1802 aastal. · 4 teaduskonda: juura, teoloogia, filosoofia ja meditsiin. · Õppetöö ladina ja saksa keeles. · Esimene rektor G.F. Parrot. · Enamus tudengeid balti kubermangudest, enamus õppejõude Saksamaalt · Tuntumad õppejõud: Astronoom W. Struwe, füüsik M. Jacobi, embrüloogia K.v. Baer 3) Professorite Instituut, Ülikooli hooned J.Krause · P. I. Avamine. Ülikooli hoonete arhitekt J. Krause 4) Kirjasõna kalendrid, ajalehed · Kalendrid · 1806. a. Tarto Maa Rahwa Näddalileht · 1820.datel Masing Marahwa Näddali-Leht · 1843. a. Kuusalu kirikuõpetaja Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks P-E. kirjakeele, nn uus kirjaviis
näis.. Samaaegselt ei olnud kunstnik ka poliitikast päris kõrvale jäänud. II Riigiduuma valimistel oli ta Dvigateli töölise Paul Pärna valijamees.II Riigiduuma osutus oma koosseisult tsaarivalitsusele vastu- võetamatuks. Rahvaesindus aeti laiali, Tallinnas arreteeriti kokku üle neljakümne inimese, nende seas ka Laikmaa. Pärast kaht ja poolt nädalat kestnud eeluurimisvangistust tehti teatavaks otsus saata kunstnik sõjaseaduse kehtivusaja lõpuni Balti kubermangudest välja. Niisiis oli ateljeekooliga sedapuhku lõpp..Laikmaa tegevus Tallinnas lõppes üleöö, kuid eesti kunstist oli kodumaal saanud arvestatav kultuurikomponent, selle edasisele arengule oli pandud kindel põhi. Elama otsustas Laikmaa asuda Soome Viiburisse või selle ümbruskonda. Sealt sõitis ta saabuvaks talveks Peterburi, kus tal arvukate tutvuste tõttu oli võimalus portreetellimusi hankida, Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid.Kodumaal suhtuti
Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ning Eesti, üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks. Saksa okupatsioon 3. märtsil Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud küll Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Berliinis peeti otstarbekaks moodustada Venemaa endistest Balti kubermangudest Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne Balti (hertsogi)riik. Baltisakslased olid alustanud ettevalmistusi selle loomiseks juba 1917. aasta lõpul. Aprillis 1918 Riias peetud Baltimaade maanõukogu (Landesrat) koosolek, kus väheste eestlaste-lätlaste kõrval domineerisid baltisakslased, pöördus Saksa keisri poole palvega osutada abi riigi loomisel. Eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat, nende esindajate protesti ei peetud miskiks. Balti riigi
Eesti rahvamuusikas domineerisid veel 18. sajandil torupill ja vanapärane, suhteliselt primitiivne kannel. 19. aajandi algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled (simblid) ja viiul. (Lisa 12) Nendegi levikus oli oma osa hernhuutlastel (Vahtre, 2000). 22 6. 18. SAJANDI TEINE POOL Lõpetuseks paar seika, mis omal kombel iseloomustavad 18. sajandit ja on paratamatult kultuuriloo osaks. 18. sajandi lõpul hakkas Venemaa Balti kubermangudest nekruteid võtma, millest eestlased Põhjasõjast saati priid olid olnud. Vene kroonu nõuded olid märksa rangemad kui Rootsi omad. Teenistus tuli ära teenida kodust kaugel, selle pikkuseks oli 25 aastat. Nii jäi enamik soldatiks võetuid igaveseks kaugele. Vähesed tulid siiski ka tagasi ja pajatasid uskumatuid lugusid kaugetest maadest ning rahvastest (Vahtre, 2000). Sõjaväeteenistusse sobivad mehed pidid vastama kindlatele nõuetele ja normidele. Nad
möödudes saadeti need uuesti laiali. · Talurahvaseadused ja pärisorjusest vabastamine 1801. aastal Venemaa keisriks saanud Aleksander I huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata Katariina II ajal olnud valgustatud absolutismi. Tema erilise tähelepanu all olid talurahvaseadused, sest Venemaa elanikkonnast umbes 90% moodustasid just talurahvas. Oma reformidega alustas ta Balti kubermangudest, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Juba 1802. aastal viidi Eestimaa kubermangus osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks...", mis kehtestas talupoegadele pärimisõiguse, samuti asutati valla- ja kihlkonnakohtud, mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 18041805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega
I amatöörteater tegutses Tallinnas 1784-95: saksa komöödiakirjanik August von Kotzbur Saksakeelne perioodika · Riias mitmeid, Tallinnas(1772), Tartus(1789), Pärnu(1811) August Wilhelm Hupel(1737-1819) · Baltikumi valgustuse võtmeisik: - Kirjanik ja kodu-uurija ning teadlane · Tuli Saksamaalt 1757 ja Põltsamaa pastor(1764-1804) · Saksakeelne 4-osaline topograafia Eesti- ja Liivimaa kubermangudest: - Väärtuslik pilt provintside valitsemisest, rahvastikust, rahvakommetest, geograafiast, loomadest, taimedest - Kaastöölised edastasid materjale · Eraldi valgustuslik ajakiri-jätkuväljaanne(1781-89) - Kaastöölised - Provintside ajalugu ja kaasaeg: etnograafia,
a kehtestati asjaajamiseks saksa keele asemel vene keel talurahvakohtud kaotati kihelkondade tasandil maakonnas seati sisse talurahva asjade komissari ametikoht, kontrollis vallavalitsuse ja kohtute tööd 1885. a allutati Eesti koolivõrk Vene haridussüsteemile 1887. a õppekeeleks sai vene keel, uued venekeelsed programmid, uued õpikud 1888. a Aleksandrikool avati venekeelse põllumajanduskoolina 1890ndatel hakati asutama ministeeriumikoole vene rahadega, õpetajad venelased otse vene kubermangudest, allus otse haridusministeeriumile 1893. a Tartu Ülikool muudeti venekeelseks, nimetati Jurjevi ülikooliks (Tartu nimetati ümber Jurjeviks) ja venelased tõid sinna uue vaimsuse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust (u 100 tuhat inimest vahetas usku), aga tagasi luteri usku ei saanud Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal (Sahhovskoi poolt), IdaVirumaale Kuremäe klooster kõik see tõi kaasa kirjaoskuse languse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust
märtsi hommikuks oli TLN streigiliikumist haaratud. 2. märtsil kogunes Uuele turule rahvamiiting, kus olevad kogunenud u 20 000 inimest. Kogu see 2. märtsi väljaastumine toimus VENE KEELES - kõige olulisem erinevus 1905. aasta revolutsiooniga, mis oli kohaliku rahva tegevus. 1917. aasta lõpuks oli Eestis kuni 200 000 Vene sõjaväelast. Al ilmasõja puhkemisest oli TLN ja Narva toodud sisse töölisi Vene kubermangudest - nemad olid need koos sõjaväelastega, kes 17. aasta rev tooni andsid. Sama moodi juba 2. märtsi rahvakoosolekul domineeris selgelt vene keel. Rahvamass suundus miitingupaigalt edasi Tallinna sadamasse, et ühineda Vene madrustega. Kuigi laevade ohvitserid üritasid madruseid kinni pidada, siis käis see neil siiski üle jõu. Sadamast esimene käik oli Paksu Margareta juurde - tapeti vanglaülem, politseinik, raskelt sai vigastada Peeter Suure merekindluse komondant
annaabi.ee 
