-, 2015 1. Teose sisu lühikokkuvõte Maria oli üks tavaline teismeline tüdruk kuni nende maja läks põlema ning ta ema hukkus seal. Tal tekkis masendus ning nad läksid isaga tülli kuna isa kadus peale juhtumit ära oletatavalt tööle, et saada elu järjele. Maria läks oma naabri Olga-Tädi juurde elama niikauaks. Mariat olid lohutamas tema head sõbrad Gerda ja Jossu ning hiljem kohtus ta ka Andrusega kellega tekkis neil suhe. Paari kuu pärast läksid nad isaga Pariisi, et arutada tuleviku üle kus isa rääkis Mariale, et ta leidis uue naise kes oli Maria klassijuhataja ning nad saavad lapse temaga peale mida Maria langes väga suurde Masendusse. Tal tekkisid närvi probleemid ning ta sattus haiglasse kus kohtas Sirrut kes aitas tal mõista paljusid asju. Tal hakksid asjad korda saama kui tema sõbrannat Gerdat vägistati peol ning Gerda oli
Kõik olid Marie vastu viisakad, kuid vaid vähesed meesüliõpilased ja professorid võtsid teda tõsiselt. Nad uskusid, et ükski naine ei saa kunagi olla nii tark ja nii kõvasti tööd teha nagu mees. Marie oli otsustanud tõestada, et nad eksivad. Ta töötas väga paljud ja sõi väga vähe. Tal polnud raha raisata ning ta lõbutses ja puhkas harva. Marie litsentsiaadieksamid olid 1893. aasta juulis. Eksamiaja lähenedes hakkas ta üha rohkem närveerima. Vähe sellest, et ta need eksamid läbi sai, ta ka hinnati kõigist üliõpilastest kõige paremaks- tõeliselt hämmastav saavutus. Kui Marie suvevaheajaks Poolasse sõitis, oli perekond tema üle väga uhke. Uhked olid ka paljud naiste hariduse eest mõtlejaid. Üks neist, Jadwiga Dydynska, nõudis, et Mariele määrataks stipendium. Tal oli edu ja Mariele pakuti 600 rubla, millest piisas, et elada 15 kuud. See tegi võimalikuks kraadi taotlemise teisel alal- matemaatikast. 1894. aasta suvel saigi ta teise kraadi,
Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud
sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud.
Tal oli kolm motiivi: näha Virvet; kohtuda rivaal Riksiga ning näha, mida too endale lubab; lasta märgata Virve ja tema lähedust. Juhan hakkas juba eksameid sooritama. Üleüldiselt oli õpetajate seas vastukaja järgmine: sa tead nii mõndagi ning ega üks õpilane pea kogu klassi tembu pärast kannatama kolm . Mõnedes ainetes, näiteks laulmises, ei pidanud Juhan eksamit eriti tegemagi . Tänu Ambeli korrektsusele pidi Juhan läbima kõik eksamid, just nii, nagu härra Wikman oli soovinud. Ka võimlemises. Sellele eksamile minnes unustas Juhan oma sussid koju ning pidi korraks kibekiirelt ära käima muidu oleks tal ükskõik olnud ning ta oleks eksami kus-seda-ja-teist jätnud, kuid kuna oli juba eelviimase eksami juures, ei saanud ka seda niisama lasta. Niisiis ta pingutaski ning sai oma kolme kätte . Viimane eksam oli matemaatika Ambelile endale. See oli üks eksamitest (füüsika kõrval),
sõnu. Nende teine lugu oli suur edu, mida müüdi rohkem kui 500 000 koopiat. See oli esimene kord, kui Paulo oli teeninud suure summa raha. Paulo ja Rauli koostöö jätkus kuni 4 1976. aastani. Paulo kirjutas koos Rauliga rohkem kui kuuskümmend lugu. Koos nad muutsid Brasiilia roki maailma. 1979. aastal juhtus Paulo kokku oma vana sõbranna Christina Oiticicaga, kellega ta hiljem abiellus. Abielu kestab tänase päevani. Pärast palverännakut 1987. aastal kirjutas Paulo oma esimese raamatu ,,Palverännak: Maagi päevik". Raamat kirjeldab tema rännaku kogemusi ja avastust, et midagi erilist ilmutab end tihti tavaliste inimeste elus. 1988. aastal kirjutas Paulo järgmise väga teistsuguse raamatu: ,,Alkeemik". See on ülimalt sümboolne raamat, elu metafoor, mis peegeldab Paulo ühteteist aastat alkeemiaõpinguid
Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla
Talvi Soomest külla. Zara mõtles et saab koos temaga autoga Tallinna ja pärast leiab ise tee edasi Soome. Aliide ja Zara sõid seakõrvu, kurke ja tomateid. Zara kukutas hapukoorega kausi maha ja ehmus. Ta käed värisesid kontrollimatult. Aliide küsis jälle mehest- palju mehel raha on? Zara vastas, et palju. Zara oli jälle paanikas ja ei osanud enam valet välja mõtelda ning rääkis ausalt ära, et ta pole ettekandja. Ta rääkis et käis koos Pasaga Kanadas puhkusel ja sõitsid seal koguaeg musta autoga ja Zara kandis koguaeg erinevaid kasukaid. Aliide jättis nüüdseks Zara rahule. 1991 Berliin Zara ärkas ukse kõrval madratsil. Teiselpool ust oli Pasa ja Lavrenti. Vartsi pidi saabuma esimene klient. Lavrenti vestis puust tüdrukutele harjutamise vahendeid. Zara ei saanud eelmisel õhtul hästi hakkama Autobahni ääres, besniinijaams oli palju veokeid ja mehi aga Zara ei suutnud kedagi endaga meelitada. Pasa tiris Zara autosse ja pahandas
trombooniklassi. 1.2.Mart Saare lapsepõlv Mart Saar sündis 28.09. 1882.aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa Mihkel Saar oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse.Ema nimi oli Ann Kimmel. Juba 5-6 aastaselt olevat Mart üritanud orelit mängida. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Esimest muusikaõpetust sai tulevane helilooja isalt.Kord käinud väike Mart isaga onu pool, kus oli vanaisa ehitatud orel. Mart Saare mälestustest loeme: "Isa mängis siis seal. Ta improviseeris, mis jättis mulle unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösi ega päevade viisi. See oli unustamatu. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli." Mart Saar ei armastanud koolis käia ega polnud ka, peale muusika, teistes õppeainetes just
Illustreerinud Piret Raud Raamatus on juttu sellest, mis juhtub Paula esimesel koolipäeval. Kõigepealt ei jõua vanaonu Kalju õigeks ajaks Paula poole. Seega ei ole Paula emal kedagi, kelle hoolde võiks jätta Paula pisikese venna Patriku. Patrik tuleb kooli kaasa võtta. Ja seepärast peavad Paula ja Paula ema minema hästi aeglaselt, sest Patrik ei jaksa kiiresti käia. Paula jääb kooli hiljaks.Ta läheb 1. B klassi. Ainuke tuttav on Joosep, kes elab temaga samas trepikojas. Päeva lõppedes toob onu Kalju maitsva tordi. Sookoll ja sisalik Illustreerinud Piret Selberg Sookoll, see muretu sell, teeb kõik endast oleneva, et soos elavate loomakeste ja linnukeste elu oleks õnnelik. Siis aga haarab sookolli 22 määratu suur igatsus, talle meenub kaunis kivisisalik, ja ta seab end
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi,
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid. XI Esimene tüli- näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa.
jalutuskäikudel ära ja ajas selle laste kaela. Talle öeldi häbistavalt koht üles. Tema asemele võeti noor madame Lorge, ta püsis üle aasta. Ta oli tõeline prantsuse kasvatajanna, aga lastele pööras ta vähe tähelepanu. Sergei oli õnnelik ja ajas meelsasti kasvatajannaga juttu. See ärritas Nadezdat ja naine vallandas madame Lorge. Aleksandril oli kaks venda ja õde. Vend Lev, kõige pisem, oli pesamuna; õde Olga, kenake ja riiakas piiga, kaebas vend Saska peale. Tädi Anna tõi tüdrukule kingitusi, Olga hoidis neid kadedalt oma nurgas. Vend Nikolai oli haiglane linalakk. Aleksandr suhtus neisse nagu teeklaasidesse, mida ei tohtinud maha pillata ja mille pärast ta tõrelda sai. 6 Kui Aleksandr oli seitsmeaastane, lagunes kodu ühekorraga ja äkitselt koost. Marja Aleksejevna oli väimehele ja tütrele ammu käega löönud
raudsohvale. Seal olid nad kõik , kes endisel ajal vastu armsad ja lahked olid : onu Adelbert, proua Helene ja Hilde. Ja see järel hakkas ta ennast painama et ta oleks võinud varem tulla lõpuks saabus õhtu kuni surnuaia uksi lukustades ta sealt ära aeti. Järgmisel päeval tahtis Ain jälle end Venemaa reisile valmistuma hakata, sest nüüd ei olnud tal ju enam mõtet seal kauem viibida. Teisel hommikul aga Ain mõtles ümber ja läks taas haudade juurde seal oli ka Olga kellega ta alles mõne aja pärast rääkima hakkas. Nad rääkisid sellest miks Ain varema tagasi ei tulnud ja kui kauaks Ain kavatseb üldse jääda. Ain aga vastas Olgale suure ülbusega ja see 4 järel mõlemad vabandasid ja nad leppisid kokku ajad millal keegi haua juures käib. Olga lahkus. Ja nii nad ei sattunudki enam koos haudadejuurde.
Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski midagi- lehmad ja sead olid Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid. Andres pahandas aga naabrimehe
tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski midagi- lehmad ja sead olid Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid.
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud
Andres tegi endale pasuna ja puhus seda, Indrek lullitas oma häälega. See äratas palju rohkem naabrite huvi kui Andrese pasuna puhumine. Isa otsustas noore Andrese sulase asemele võtta. Tüdruku asemel olid Liisi ja Maret. Tüdrukutele meeldis tantsimas käia, kuid isa oli sellele vastu. Mari abiga pääsesid nad kodust välja. Hoolimata oma isa keelust sõbrustasid nad Oru poistega. Tüdrukud soovisid suvel aita magama minna, kuid taaskord oli isa sellele vastu. Joosep ei saanud nüüd kuidagi liisi juurde ööseks minna. Ka koer Pollo oli nende armastuse vastu. Üheskoos hävitati koer. Eespere võttis endale uue karvase ja musta värvi koera Muska. Paraku oli uus koer Joosepi vastu veelgi õelam. Joosep ja Liisi hakkasid kohtuma palgivirna juures. Saabus sügis ning Joosepil oli aeg kroonusse minna. Tüdruk soovitas tal liisku oma käe ehk vasaku käega võtta. XXXIII Nüüd oli Indrekul karjas palju rahulikum, sest kiuslik vend oli nüüd sulase asemel
. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire) Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis
- Käidi ka teist korda kirikuõpetaja juures noomitusi saamas, kuid ka luba laulatuseks - Pulma ilmusid ka kutsumata külapoisid, nende seas Laulu-Lullu, kes saladuslikult Andresest, Marist ja Jussist laulma hakkas, mis peale Andres vihastas, ja poisid välja viskas, Lullu lubas kätte maksta - Mari päris, millest laul rääkis, Andres mainis kaudselt, Maril õnnestus hiljem laulu sõnad leida ning need läbi lugeda, laul tekitas tüdrukus halva tunde XXIII - Mari samamoodi koguaeg nukker nagu Krõõtki, pole enam rõõmus, Andres pakkus uue tüdruku võtmist, kes oleks naisele abiks, kuid Mari keeldus - Kõrtsis oli ikka veel viinaraha kõrtsmiku käes hoiul, tahtis selles lahti saada, mehed hakkasid jooma, Pearu ja Andrese vahel läks jälle nokkimiseks, jutt läks Lullu laulule, mille sisu teadsid pms kõik, tuli välja, et Pearu oli see, kes selle laulu taga oli ja Lullu seda pulma laulma saatis, kättemaksuks Andrese vingerpusside eest
oli oma töö pärast kaotanud oma potentsi, sellepärast lubas ta Margel kohtuda teiste meestega ja olla nendega seksuaalvahekorras. Ainukeseks reegliks oli see, et mitte keegi ei tohtinud Elmarile rääkida,et ta naisel on armuke(seega pidid Marge ja Aabel liikuma ainult teatud seltskonnas) ja Marge ei tohtinud end Elmarist lahutada, see oleks talle liigselt haiget teinud. Seega elas Marge kaksikelu- abielus oli Elmariga aga kohtus koguaeg Aabeliga. Aabel ja Elmar ei olnud omavahel kohtunud aga nad teadsid üksteise olemasolust. Elmar oli korra proovinud enesetappu teha, kui üks ta tuttav rääkis talle, et nägi Marget Saaremaal võõra mehega. Elmar võttis vannis mingeid tablette, Tiina leidis ta ja ta viidi kohe haiglasse, selle elas ta üle ja taastus ilusti..raamatu lõpuks oli ta siiski surnud.. 4. Kes on Tiina ja Tiit, millised olid nende suhted Aabeli ja Margega? Tiina on Marge ja Elmari tütar
Ühel ööl hakkas Julius joonistama maja plaani, kuhu elama minna. Emmi nägi seda ja andestas mehele. Lepiti kokku, et poja nimeks saab Karl Aleksander. Raseduse lõpukuudel jäi Emmi haigeks ning viidi haiglasse. Valmis sai Juliuse luulekogu (hallikate kaantega, lillekestega esikaanel, J.Hallikas "Luuletsed. Kimbuke põllulilli"). Julius läks haiglasse. Arst teatas talle, et sündis poeg, kuid surnult. Naine jäi ellu, kuid ei saa enam lapsi. Teine jagu Esimene peatükk Anna Neider ja tema sõbranna Marie Saalem (mõlemad koduõpetajannad) sõitsid rongiga Peterburist Eestisse. Rongis tutvusid nad Genaadi Treifelt`iga (kostümeerija). Genaadi saatis Anna koju. Anna nägi Juliuse ehitatud maja. Neil oli teenjanna ning kasutütar Liina (13). Anna arvas, et teda koheldakse kui külalist, mitte nagu sugulast. Samuti leidis ta, et Julius on jutukamaks muutunud. Teine peatükk Annale tulid külla tema sõbranna Marie ja Genaadi. Julius tegi Liinale ettepaneku teatrisse minna.
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta.
Ethan polnudki märganud , et nende juttuajamise ajal on nad jõudnud juba istuda elutoa diivanile.Diivan oli pehme ja valged värvi. Poisil hakkas Helenast kahju ning ta võttis teda kaissu.Tüdruk nuttis ikka veel. Poiss küsis Helenalt, kus asub neiu magamistuba, et viia teda sinna. Helena näitas teed ning poiss viis teda sinna. Ta pani tüdruku voodisse ja tõmbas talle teki peale. Ise läks ta koju. 6. Sel õhtul oli Ethanil palju, mille üle mõelda. Tema klassijuhataja on hunt ja pinginaaber on tuhat nelisada aastat vana. Poiss ei saanud aru, miks see peab olema just tema. Ta pööras pead akna suunas, kuna oli kuulda, kuidas keegi kriipis aknaklaasi, kuid seal polnud kedagi. Akna taga polnud isegi puud, mis võiks tuulise öö puhul akent kriipida. Ja järsku kuulis poiss tuttavat häält, mis ütles:" See oli vist hiir või siis rott" Hääle omanik istus poisi voodi serval, see oli Ethani ema. "See pole ju võimalik, sa oled ..
- Ramilda murdis meelega uuel tassil kõrva ära, et näha tassi tugevust, joostes tädile kõrvata tassi näitama, pillas ta selle maha, Indrek ja Ramilda vaikisid, kumbi ei rääkinud Malmbergile tõtt - Mindi poodi uue tassi järele, millega tagasi saabudes käskis Ramilda Indrekul kõrva ära murda, pannes ta valiku ette kas saksa keel või tassikõrv, Indrek tegi kästut, murdis ka teise kõrva, et Malmberg usuks, et uued tassikõrvad murduvadki ja et ta enam nii valvsalt ei kuulaks koguaeg, mis söögitoas toimub XIII - Ramilda ei õpetanud Indrekule enam eriti saksa keelt, nüüd oli spetsiaalne saksa keele õpetaja Schulz, kes rääkis koguaeg koopulast, nii, et kõigil saksa keele vastu huvi kadus ja kui õpetaja midagi küsis vastasid kõik mõtlemata alati koopula, see ajas õpetajat närvi, kutsus direktori, kaebas, et õpilased naeravad ja lollitavad - Järgmisel päeval saatis direktor Schulzile Indrekuga kirja, kirjas seisab õpetaja lahtilaskmine ja viimane tasu
Mari pihta, siis läks Indrek ema juurde nutma ning Andres tundis end seal võõrana ja läks koju. Sellest ajast peale hakkas ta end aina rohkem võõrana tundma ning nüüd tegutsesid poisid rohkem omaette. XXXII Sulast ja tüdrukut enam ei palgatud. Selle töö tegid ära nüüd omad lapsed. Tüdrukud olid juba leeriski käinud, ning olid nüüd igale poole külapeole kutsutud, kuid isa ei lubanud minna. Jällegi oli Mari see, kes lasi tüdrukutel igale poole minna. Liisi ning Oru Joosep hakkasid üksteisele meeldima, otsiti kohta kus saaks kahekesti olla. Isa aita tüdrukuid ei lubanud ning ka pere koer ei Polla ega Muska poissi aknast tuppa lasknud. Noored leidsid palgivinna, kus taga said öösel kohtuda ja seda kuni sügiseni. Joosepil oli aeg kroonu minna. XXXIII Indrek ja Ants käivad koos karjas, aga Indrekut meelitab jõgi rahumaalt ära kalu püüdma nagu Matu õpetas. Ants ei tahtnud üksi ka loomi valvata, aga ei jäänud muud üle. Üks kord sai ise
ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. 14 Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja
Esimesest peatükist sain ma teada, missugust elu Mende elas Nuubias, et tal on kaks vanemat õde Shokan ning Kunyant ja kaks vanemat venda Babo ning Kwandsharan. Leheküljel 23 sain ma teada nende küla traditsioonidest, et lapsi kaunistati, lõigates igasuguseid kujundeid naha peale. Ning poisse lõigati ümber. Siis kui Mende laps oli, siis enam kujundeid nahka ei lõigatud ning poiste ümberlõikamine toimus ka tunduvalt varem. Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi,
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas. Seda motiivi kasutas ära oma poeemis ,,Meri" mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu ,,Saatus". Muutis koguaeg oma tekste. 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks. Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h
Koju jõudes rääkis elli et too naine on seal see kes sügiselgi ja maretil tekkisid naiselikud kahtlused, kuid natukese aja pärast tuli sinna tiina ja seletas kõi kära kuidas asjad on ja et talle ikka meeldib maal ja et ta tahab tallu tööle tulle neile. Maretile meeldis Ellis otsekohesus ja asus, ühesõnaga ol ipehmeks räägitud samuti ka elli tuli vaid vaadata mis Sass kogu asjast arvab. Sasski saadi nõusse. Algu loli mari kui laps koguaeg rõõmus ja tegi kõiki asju kuid ajapikku hakkas asi muutma ja mari muutus järjest kdusemaks koos temaga ja oskar, kles muidu oli ika elligo koos käind ratastega sõitmas kuid nüüd ei tahnud enam kusagile minna. Seda pani tähele ka Maret kes Saassi tähelepanu selle juhtis ja ütles et tiina ja Oskari vahel on midagi ja tekkis arutelu et Sass võibolla läheks tagasi kirjuku juurde kuid mis siis Ellist saaks. Tekkis ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
