hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad Sfaleriit esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes. Lõhenevus täiuslik Arseen normaaltingimustel stabiilne, hall, rabe tahke aine Kinaver punakat värvi, kristalliseerub
Aine ja molekulid Õp: 18-19 Tv Lihtained · Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest · Lihtained võivad esineda nii üksikaatomite, molekulide kui ka kristallidena. Liitained · Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
Viimaseks mineraalse leviku poolest viimasteks analoogideks on seleniidid, näiteks Cu 2Se bertselianiit ja Ag2Se naumanuiit.(Karik, Truus 2003) 2. LEVINUMAD SULFIIDID 2.1. Püriit Püriit on kõige levinum sulfiid, mida leidub ka Eesti kivimites sageli, kuid hajutatult, väikeste terakestena. Püriit on keemilise valemiga FeS2, Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus on väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Püriidiga on väliselt sarnane samasuguse keemilise koostisega markasiit, mis esineb enamasti konkretsioonide ehk mugulatena settekivimites. (Isakar 2003) Püriit sisaldab rauda, aga rauamaagina ei saa kasutada seda, kuna sisaldab väävlit. (Karik, Truus 2003)
Mis on molekul? Molekul on aine väikseim osake, milleni sda on võimalik peenestada. Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor. Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad esineda 1) üksik aatomitena (VIIA rühma elemendid) 2) molekulidena (enbamik gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O 2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest S 8, P4. 3) Suurem osa
mille molekul koosneb ühesträni ja kahest hapniku aatomist. Keemilised omadused · Ränidioksiid on happeline oksiid. Seetõttu lahustub ta (aeglaselt) leeliste vesilahuses, kuid hapete (välja arvatud vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav. Füüsikalised omadused · Normaaltingimuste l sulab ränidioksiid temperatuuril1710 °C ja keebtemperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia · Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena(kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. · Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv , mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. · Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. Ränikivi · Peamiselt peitekristalsest kvarstistkoosnev settekivim
aatomist. Keemilised omadused Ränidioksiid on happeline oksiid. Seetõttu lahustub ta (aeglaselt) leeliste vesilahustes, kuid hapete (välja arvatud vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav. Füüsikalised omadused Normaaltingimustel sulab ränidioksiid temperatuuril 1710 °C ja keeb temperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest.
koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained)
Haliit ehk kivisool Haliit ehk kivisool Kuju: kuubilised kristallid; teralised massid Kõvadus: 2,5 Värvus: värvitu, valge Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: soolane, lahustub vees Esinemise vorm ja koht: esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Sadestub soolajärvedes. Oksiidid kvarts Kvarts Kvarts opaal Kuju: heksagonaalne prisma, mille tippudeks on püramiidid Kõvadus: 7 Värvus: läbipaistev, valge, varieeruv Läige: klaasjas, ebatasastel murdepindadel rasvane
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab
Päikesepõimik 2. Kõhuchakra 1. Juurchakra Erinevad värvitoonid mõjutavad meie tundeid ja kogu meie olemust. Värvid on seotud aura keskustega, mis võnguvad kindlate värvidega samal sagedusel. 7. lilla, värvitu 6. lilla, tumesinine, valge 5. helesinine 4. roheline 3. kollane 2. oranz 1. punane Värvus: purpursest kuni helelillani Välimus: läbipaistvad terava tipuga. Võib esineda kobaratena või teravatipuliste kristallidena. Igasuguses suuruses Kättesaadavus: Üks kõige tavalisemaid kristalle Leiukohad: Brasiilias, Uruguais, Madagaskaril ja Uraali mäestikus Aitab vabaneda halbadest harjumustest Leevendab valusid Aitab negatiivseid emotsioone neutraliseerida Toob endaga kaasa rahu ning tasakaalu oVärvus: Türkiis, roheline või sinine oVälimus: Opaakne, sageli soontega, poleeritud, Igasuguses suuruses oKättesaadavus: Kergesti kättesaadav oLeiukohad:
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi.
Jood Jaak Raud 10c klass Nõo Realgümneaasium Jood Sümbol I Nimetus Jood Ladina keelne nimetus Iodum Ajalugu Avastati 1811. aastal Avastaja prantsuse keemik Bernard Courtois 29. novembril 1813. aastal tehti avastus avalikuks Lühidalt... Normaaltingimustes Jood on keemiliselt esineb jood aktiivne, kuigi tumepruunide võrreldes teiste kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna
terava lõhnaga, kergesti veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Fluor F · Fluor, kui lihtaine raske gaas, terava lõhnaga nagu kloor ja osoon. · Värvuselt on kollane. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Inimkehale mõjub fluor söövitavalt. Jood I Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena. Sulavad temperatuuril 113 °C, keevad temperatuuril 184 °C, moodustades lillaka auru. Broom Br Metallidega reageerides tekitab ta bromiide. Broom on tugev oksüdeerija ning reageerib paljude liht- ja liitainetega. Broom saab olla inimkehale söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn.
mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne Tugev oksüdeerija Kuumutamisel tekivad toksilised aurud Kasutatakse keedusoola lisandina, fotograafias, radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna. Leidub taimedes ja vees Jood kristallina Astaad Radioaktiivne element Leidub maakoores Kõige haruldasemalt esinev aine Kasutatakse meditsiinis Pole kunagi makroskoopiliselt vaadatud Tänan kuulamast!
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3
· Kasutatakse keemiatööstuses (paberi pleegitamiseks, ravimite tootmiseks, Broom (Br) · Tavatingimustel tugeva lõhna, pruunika värvusega vedelik, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Inimorganismile väga toksilise toimega. · Reageerib hästi paljude erinevate ainetega. · Inimese organismile söövitava ja ärritava toimega. · Kasutakse meditsiinitööstuses ja fotograafias. Jood (I) · Normaaltingimustel tahkete kristallidena. · Reguleerib sisenõrenäärmete talitlust ja ainevahetust. · Joodi puudusel tekkib inimestel struuma ehk kilpnäärme haiguslik suurenemine. · Antiseptilise toime tõttu kasutatakse meditsiinis. Halogeeniühendite füüsikalised omadused · Enamjaolt on vedelikud või tahkised. · Vähesed eksisteerivad toatemperatuuril gaasidena. · On hüdrofoobsed (ei lahustu vees). · Lahustuvad hästi orgaanilistes ainetes. · Ei moodusta vesiniksidemeid.
oksüdeerijate toimel BROOM(BR) ▸ Broom on keemiline element järjenumbriga 35. ▸ Broomil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 79 ja 81. ▸ Tavatingimustel on pruun vedelik. ▸ Keemistemperatuutr on 58 kraadi. ▸ Külmumistemperatuur on -7 kraadi. ▸ Tugev lõhn ▸ Nii vedeliku kui auruna on söövitav ja ärritav. JOOD(I) ▸ Jood on keemiline element järjenumbriga 53. ▸ Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. ▸ Normaaltingimustes esineb Jood tumepruunide kristallidena. ▸ Sulamistemperatuur on 113 kraal ja keemistemperatuur on 184 kraal. ▸ Keemisel tekib lillakas aur. ▸ Jood on teistest halogeenidest verdij vähem aktiivne. ASTAAT(AT) ▸ Astaat on keemiline element järgunumbriga 85. ▸ Kõik Astaadi isotoobid on radioaktiivsed. ▸ Kõige stabilise isotoop on massiarvuga 210. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina. KÕIK vees lahustuvad ja maomahla toimel lahustuvaks muutuvad arseeniühendid on väga mürgised. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli ehk arseeni, kollast arseeni ning -, - ja -arseeni. Metalset arseeni lisatakse näiteks haavlite tootmiseks kasutavaile pliisulameile. Pronksiajal lisati arseeni sageli pronksisegusse (,,arseeni pronks"), mis muutis sulami raskemaks. Victoria ajastul sõid naised äädika ja kriidiga segatud arseeni, et muuta nahk kahvatumaks ning parandada näojumet. Juhuslik arseeni kasutamine toiduainete võltsimises viis 1858 Bradfordi
Juhendaja: jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Ta juhib elektrit, ja on läikega Joodi kasutatakse meditsiinis. joodi saab kindlaks teha tärklisega, pannes tärklise peale joodi muutub see sinakaslillaks . Inimorganismis võib leiduda joodi kilpnäärmest. Joodi avastamine Joodi avastas Prantsusmaa insener Bernard Courtois 1811
22) Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 23) Metall - nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, heaelektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.(aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena) 24) Mittemetall - aatomite vahel on kovalentne side, esinevad üksikaatomitena, molekulidena, kristallidena. 25) Aine valemv - 26) Indeks - näitab elemendi aatomite arvu molekulis. 27) Keemilise reaktsiooni võrrand - ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). 28) Kordaja reaktsioonivõrrandis - 29) Liitaine protsendiline koostis -
Ehitusmaterjalid Looduslikud ehitusmaterjalid Paas Graniit Savi Liiv Looduslikud ehitusmaterjalid Mineraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine. Mineraalid on enamasti tahked. Kivimid koosnevad ühest või sagedamini mitmest mineraalist, mis võivad kivimi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsaimad paas ja graniit ning need mõlemad on laialt levinud. Paas Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Paas on värvuselt hallikas, ei ole väga kõva - laguneb kergesti kihtideks ja teda on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid.
Varu endale spetsiaalseid sügavkülmutamise kilekotte või plastkarpe. Nende puudumisel sobivad ka tugev toidukile, foolium, alumiiniumanumad, jogurti-, kohupiima- ja margariinikarbid. Sulgemiseks kasuta kumme, sulgureid või külmakindlat teipi. Kiire külmutamine - Parema säilivuse ja kvaliteedi huvides tuleb kõik toiduained külmutada võimalikult kiiresti, sest aeglasel külmutamisel külmub (toiduaines sisalduv) vedelik suurte teravate kristallidena, mis purustavad rakuseinad. Selle tulemusena muutub külmutatud toiduaine ülessulamisel vesiseks, eriti puu- ja köögiviljad. Kiirel külmutamisel moodustuvad väikesed kristallid, mis toiduainete kvaliteeti ei kahjusta. Külmutamise 10 käsku 1. Külmuta vaid kvaliteetseid tooteid ja toorainet. 2. Lülita sügavkülmkapp külmutamistemperatuurile vähemalt pool päeva varem. 3. Vali sobiv taara või pakkematerjal. Toiduained mis levitavad lõhna paki eriti
5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl laguneb ioonideks. 8.Elektrolüütide lahused juhivad elektrit sp. , kuna nad sisaldavad ioone. 9. Ioonilised ained esinevad tahkes olekus ioonidest koosnevate kristallidena. Kristallide kokkupuutel veega algab ioonide väljumine kristallvõrest ja üleminek lahusesse. Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. 10. KNo3 lahustumisel temperatuur langeb, kuna KNO3 lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui hüdraatumisel eraldus. KOH lahustumisel vees lahuse temperatuur tõuseb, kuna hüdraatumisel eraldus rohkem energiat kui KOH lõhkumisel kulus.
Broom on punakaspruun, vaga murgine ja reageerimisvoimeline vedelik, erava ärritava lõhna ja sööbiva toimega Vees lahustub raskesti Broom moodustab bromiide reageerides metallidega Kasutamine: juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. JOOD Massinumber 127 Järjenumber 53 Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemilisel aktiivne, kuid teistest halogeenidest vähem aktiivne Vesinikuga reageerib soojendamisel Kasutamine: Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks tegemisel, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis ASTAAT Järjenumber 85 Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed See on tumedat värvi ohtlik radioaktiivne halogeen Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope
Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35. Metallidega reageerides tekitab bromiide. Punakaspruun vedelik. Toatemperatuuril vedel mittemetall. Terava lõhnaga mürgine aine. Tugev oksüdeerija. Inimkehale söövitav ja ärritav. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks ( H 2 + Br2 = 2HBr ). Jood Keemiline element järjenumbriga 53. Esineb tumepruunide kristallidena. Keemisel moodustab lillaka auru. Teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Vees lahustub halvasti. Reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega ( KI + I2 = KI3 ). Reageerib paljude metallidega kõrgemal temperatuuril. Teiste halogeenidega moodustab interhalogeniide. Astaat Keemiline element järjenumbriga 85. Kõik isotoobid on radioaktiivsed. Tahke aine. Värvus pole teada. Omadustelt meenutab mittemetalle (halogeene), kui ka metalle(Po, Pb). Lahustub hästi orgaanilistes lahustites.
kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Selgitada molekulidevaheliste jõudude ja molekulis esinevate keemiliste sidemete erinevust. Enamasti ei teki molekulide vahel keemilist sidet. Kui aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub. Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil.
Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid. Need võivad olla ka tumekollased.
Ekskursioon mööda tehast annab hea ülevaate, kuidas valmib Iirimaa populaarseim õlu.Õhtul väike jalutuskäik ja vaba aeg Dublini ööelu südames.Õhtusöök linnas või hotellis.Ööbimine samas hotellis *** hotellis. 3.PÄEV Hommikusöök hotellis.Suundume Põhja Iirimaale.Võimalusel väike linnaekskursioon Belfastis.Edasi külastuskäik Iirimaa vanimasse viskitehasesse Bushmillsi.Ekskursioon ja degusteerimine.Gigantide pankrannik, kus kaljud tõusevad veest kristallidena. Ballintoy laht ja kuulus rippsild kaljude vahel. Ballycastle'i laht ja panoraam koos lossidega.Sõit Sligosse kus ööbimine *** hotellis. 4.PÄEV Hommikusöök hotellis. Croagh Patricku nimeline iirlaste püha mägi, iirlaste kaitsepühak nende eest 40 päeva järjest palvetas.Edasi suundume Connemara Rahvuspargi aladele,mis on ilusamaid paiku Iirimaal. Külastame Kylemore Abbey kus on romantiline loss peegeldamas järveveel iidse looduse rüpes .Võimalus iiripäraselt lõunastada
Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel
laguneb kergesti. A-vitamiin lahustub rasvades, riknenud rasvades aga hävib. A-vitamiin esineb ainult loomsetes organismides, tekkides maksas taimsest ainest karotiinist. Taimsetes saadustes esineb A-vitamiin karotiinina, nn A-provitamiinina. Karotiin ei lahustu vees, küll aga kergesti rasvades. Karotiini paremaks omastamiseks lisatakse köögiviljatoitudele toidurasvu. Kollase või kollakaspunase värvusega köögiviljad sisaldavad karotiini oranzhide kristallidena, mis hõljuvad värvuseta raku mahlas. Rohelistes köögiviljades kuulub karotiin koos klorofülliga kloroplastide koostisse. A-vitamiin ja karotiin on looduslikes allikates palju püsivamad kui puhtal kujul. Kuumtöötlemisel säilib A-vitamiin peaaegu täielikult. Et A-vitamiini puudus kasvuealiste laste toidus pidurdab kasvu, nimetatakse seda ka kasvuvitamiiniks. A-vitamiini puudus põhjustab kanapimedust ning
Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, murduvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks, selline teemant murrab ja peegeldab valguskiiri kõige paremini. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta muutub teemant grafiidiks. Õhu käes kõrgel
Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid lõpptulemus on elusolenditele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja tekitab turseid, sest puhtal kujul ja suurel määral mõjub ta organismile mürgina. Organism kaitseb ennast kahjuliku aine vastu, lahustades seda vedelikes. Seepärast tekitabki tavaline lauasool ehk naatrium(kloriid) janu ja turseid. Kogu see naatrium, mida organismil ei õnnestu lahustada, koguneb kristallidena luudesse ja lihastesse. Seega tasuks naatriumi vältida, kuid tuleks tagada organismi varustatus mere- või mäesoolaga, kasutades neid toiduvalmistamisel või pistes mõne tera jahvatamata soola suhu sulama. Mineraalainete vaegus tekitab muu hulgas vererõhu- ja ajutegevushäireid ning soodustab krampide teket. Inimene, kes tarvitab vererõhku alandavaid ravimeid ja kasutab mineraalainete saamiseks mere- või mäesoola, peaks ravimiannust vähendama, et vererõhk ei langeks ülemäära palju
Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A- aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja
Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel
Inimtegevuse tulemusena satub keskkonda arseeni tänu nii tööstuse heidetele, värviliste metallide kaevandamisele ja sulatamisele ning metallitööstusele kui ka energia tootmisele fossiilsetest kütustest ja väetistest. Kõik vees ja maomahla toimel lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As4O6 ehk rahvapäraselt arseenik. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli α arseeni, kollast arseeni ning β-, γ- ja δ- arseeni. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega pooljuhte, mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui räni (Si) baasil loodud pooljuhtidel. Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal. Arseeni esinemine Arseeni kasutatakse enamasti pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel ja kasutamisel,
läbipaistmatutes on lisandiks SiO 2, MgO, CaO, FeO, Fe2O3, grafiit jms. Kristalliseerub kuubiliselt. K 10, E 3,5. Tekib ülikõrge rõhu ja temp. tingimustes, on geneetiliselt seot. ultraaluseliste kivimitega. Kasut. tehnikas ja suuremaid kristalle lihvitult juveelidena. Grafiit C. Sisaldab nn „tuhka“, mõnikord vett, bituumenit ja gaase. Kristalliseerub heksagonaalselt. Esineb tavaliselt peenesoomuseliste agregaatidena, harukordadel heksagonaalsete plaatjate kristallidena. Värvuselt must või terashall. Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3. Suurimad grafiidi leiukohad on soetud grafiitgneissidega või kontaktmetaforismi protsessides grafiidistunud kivisöekihtidena. Kasutatakse elektroodide valmistamiseks, pliiatsi- ja värvitööstuses ning mujal. III rühmkond. Sulfiidid. Väävli ühendid metallidega. Mõned sulfiidid, peamiselt püriit ja markasiit, tekivad savikas kivimeis ja bituumsetes setetes, olles seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest
KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimidena igal pool. PAAS · Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3).
Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Hulkraksetes organismides lükopreen ja -karoteen mangivad tähtsad rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide taimse toiduga. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen. Looduslikest objektidest isoleerituna esineb ta punakas-oranzide kristallidena, ei lahustu vees ja vesilahustes, kuid lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites (petrooleeter, bensiin, dietüüleeter), optilist aktiivsust ei oma. Karotenoidid neelavad valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel (400-700)ja peegeldavad pikematel lainepikkustel see tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi.
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest
rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes mis lagundab tekkivat taimerakkudes. vesinikperoksiidi. Pikka aega peeti neid lüsosoomideks. Peroksüsoomides olevad ensüümid Kuid peroksüsoomid sisaldavad võivad olla nii kõrges ensüüme, mis erinevad lüsosomalsest kontsentratsioonis, et osa neist esineb ensüümkomplektist, nimelt leidub seal isegi kristallidena, mis on mitmeid oksüdatiivseid ensüüme. elektronmikroskoobis nähtavad elektrontiheda südamikuna. Peroksüsoomid Peroksüsoom on rudimentne organell, mis oli vajalik eukarüootide primitiivsetel eellastel. Peroksüsoomides kasutatakse molekulaarset hapnikku. Peroksüsoomid on põhilised organellid, kus toimub teatud tüüpi rasvahapete oksüdeerimine
Kloroplastides toimub fotosüntees. Need on läätsekujulised taimedele iseloomulikud organellid. Neid võib rakus olla mitukümmend ja nad annavadki taimele rohelise värvuse. Kloroplastile annab rohelise värvuse pigment klorofüll, lisaks sisaldavad kloroplastid karotinoide kollaseid, harvem oranzpunaseid värvaineid (lehtedes). Kromoplastid on karotinoide sisaldavad plastiidid. Erinevalt kloroplastidest võivad nad olla nurgelise kujuga, mida põhjustavad kristallidena ladestunud värvained. Nad võivad anda õitele, viljadele ja juurtele kollase või oranzpunase värvuse. Leukoplastid on värvusetud plastiidid, mille peamine ülesanne on varuainete säilitamine. Seetõttu on leukoplaste rohkesti taime maa-alustes osades. Kloro-, kromo- ja leukoplaste nimetatakse plastiidideks ning need organellid on iseloomuliku ainult taimerakkudele. Erinevalt loomarakkudest on taimerakkudele iseloomulikud suured vakuoolid õhukese
Pb2+ + 2Cl– → PbCl2 ↓ Sade lahustub soojas vees. b) I–-ioonidega (kasutasin KI lahust) (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I– → PbI2 ↓ I –-ioonide liiaga võib moodustuda lahustuv kompleksanioon: PbI2 + 2I– → [PbI4]2– Tekkinud kollane PbI2 sade lahustan vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees ja jahutan seejärel kraanivee all. PbI 2 sade eraldub uuesti kuldselt sädelevate peenete kristallidena. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4 lahust) moodustub neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42– → PbCrO4 ↓ Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni: PbCrO4 + 4OH– → [Pb(OH)4]2– + CrO42– Ag+ tõestusreaktsioonid a) Cl–-ioonidega moodustub 2M HCl toimel valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl– → AgCl ↓ Valguse käes seistes sade tumeneb metallilise hõbeda eraldumise tõttu
temperatuuri ja kasutatakse peamiselt sideainena fenoolplastide valmistamisel, millest tuntumad on getina, tekstoliit ja klaastekstoliit. Need on halvasti põlvead konstruktsiooni- ja isoleermaterjalid. Epoksüvaigud on sünteetilised polümeerid, mis sisaldavad epoksürühma ja kõvendit lisades saadakse termoreaktiivsed epoksüplastid, mida kasutatakse isolaatoritena. Vilk on üks levinum anorgaaniline dielektrik, mida leidub kristallidena. Neid lõhestatakse üksteisega paralleelseteks plaadikesteks. Elektrotehnikas kasutatakse enamasti muskoviiti ja flogopiiti. Elektriliste omaduste poolest on muskoviit flogopiidist parem, v.a lubatud suurim temperatuur. Turustatavat vilku toodetakse täisnurksete plaadikestena, ent rohkem kasutatakse tooteid, milles vilk on vaid koostisosa. Vilgutooteid saab valmistada suvaliste mõõtmetega ja need rahuldavad paljusid elektriseadmete isolatsioonile esitatavaid nõudeid.
suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel. Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. samuti ka klaasina. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks ränivetikad. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi.. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik
aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal (2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.' Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed"). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 10. Jupiteri erinevus Maa- rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu. Jupiter pöörleb
Nendesse on lisatud kullalehekesi, mis sätendavad ja peegeldavad valgust. Neid jooke palju juues pole see tervisele just kõige kasulikum, kuna kulla ülekogunemine organismis on neerudele kahjulik. Kulla ühendid on üldiselt ebapüsivad, mis kergesti redutseeruvad vabaks metalliks. Neist tähtsaimad ühendid on H[AuCl4] ja K[Au(CN)2]. H[AuCl4] esineb tavaliselt trihüdraadina ja välimuseks on kollased kristallid. K[Au(CN)2] kasutatakse enamjaolt kuldamisel ning näeb välja värvitud kristallidena. [5] 8 9 3. KULLA KAEVANDAMINE Kulla kaevandamisel on kasutusel mitmeid meetodeid. Näiteks on olemas keskkonda säästev ning keskkonda laastav meetod. Esimesel juhul on kuld kaevandatud ökoloogiliselt ehk ilma ohtlike kemikaalideta nagu tsüaniid ja elavhõbe. Ökoloogilise kulla puhul taastatakse ka kaevandamispiirkonna maastik, näiteks istutatakse metsasid
· Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. · Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. · Tagada rakkudevaheline suhtlus. Tähtsaim karoteeni isomeer on -karoteen, mis esineb punakas-oranzide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183184 ºC. -karoteen ei lahustu vees ja vesilahustes, ka polaarses lahustis on lahustuvus küllaltki piiratud, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahustites lahustub - karoteen hästi. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Karotenoidid on kõik värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni.
) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine). Umbes 25% on vett. Kuivainest umbes 25% on orgaanika, millest 97% on kollageen, ülejäänu on mineraalained, millest peamine on hüdroksiapatiit. Luu pinnal on rohkelt ladestunud kaltsiumisooli. Mida luu sissepoole, seda vähem neid on (st ühe enam on käsnollust ja plinkollust). Käsnolluses toimub intensiivne ainevahetus ja verevahetus. Kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt, seega kui kaltsiumi mõnda aega ei söö, tekib juba luuhõrenemine. Rasvkude: Palju suuri rakke ja vähe rakuvaheainet. Umbes 80% koest on rasv. Ülesanded: kaitsta (mehhaniliste asjade eest), varuda (aineline ja energeetiline), eritada (sinna kogunevad kehavõõrad ained); seega suht-koht samad, mis lihtlipiidide ülesanded. Kujuneb välja nii geenide kui toitumise põhjal (eriti mõjutab asja see, mida sa lapsena, kuni 3. a saamiseni sõid).
1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatommassist. (1amü=1,66*10 -24 g) Lihtaine aine, mis koosneb ühe elemendi aatomitest. Halogeenid VIIA rühma elemendid, lihtainena on mürgised. Allotroop ühe keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena. Erinevad aatomite arvu ja paigutuse poolest molekulis. Lihtainete esinmemisvormid: 1. üksikaatomitena väärisgaasid, nt He, Ar, Ne 2. (kaheaatomiliste) molekulidena nt O2; H2; N2 (gaasid) ja I2, S8 3. tahkete kristallidena nt. metallid: Au, Fe, Ca... ja mittemetallid C, P... Lihtained mittemetallid (esinevad üksikaatomitena, molekulidena või kristallidena. Aatomeid seovad ühised elektronpaarid) ja metallid (kristalsed ained, aatomite vahel metalliline side. Iseloomulik hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, head materjalid) Liitaine keemiline ühend, aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest.
annaabi.ee 
