Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulid ja ained (3)

3 HALB
Punktid
Mis on molekul ? – Molekul on aine väikseim osake, milleni sda on võimalik peenestada. Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem.
Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid. Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor.
Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad esineda 1) üksik aatomitena (VIIA rühma elemendid) 2) molekulidena (enbamik gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest – S8, P4. 3) Suurem osa lihtained esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljudest omavahel seotud aatomitest.
Molekuli valem väljendab molekuli koostis, se näitab, millistest aatomitest molekul koosneb.
Indeks näitab ühe ja sama elemendi aatomite arvu molekulis (või ioonide arvud suhet kristallis)
Osa elemente võib esineda mitme erineva lihtainena. Ühe ja sama lemendi erinevaid lihtaineid nim.Allotroopideks. Allotroobid koosnevad küll ühe ja sama elemendi aatomitest, kuid aatomite arv molekulis või aatomite paigutus kristallis on erineva ja setõttu erinevad ka omadustelt. Süsinikul on erinevad lihtained teemant ja grafiit .
Polumeerideks nimetatakse suurtest molekulidest koosnevaid aineid, mille molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumise .
Aatommassiühikuks on väetud 1/12 süsiniiu aatomi massist.
Aatomi mass aatommassiühikutes on aatommass Ar
Ar (Cl) = 36 amü
Molekuli mass aatommassiühikutes on molekulmass Mr. Molekulides sisalduvate aatomite masside summa moodustab molekuloi massi. Molekuli mass näitab, mitu korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist.
Mr (H2O) = 2 * Ar (H) + Ar ( O) = 2*1 + 16 = 18
Mool on aine hulga ühik. Sisaldab alati kindla arvu osakesi.
Kui kordaja seisab lemendi ees, siis see nätiab aatomite arvu.
Indeks näitab molekulide arvu aatomis.
Keemiline valem on elementide sümboloitesy ja i deksidest koosneva aine tähis, mis väljendab aine koostist.
Aine valem väljendab 1) Aine kvalitatiivset koostist (millistest elementidest aine koosneb) 2) Kvantitatiivset koostist (milline on erinevate keemiliste elementide vahekord antud aines)
NB! Värisgaasid ja metallid koosnevab aatomitest, nende ainete kõrval tähistab elemndi sümbol ka lihtaine valemit.
Lihtaine protsendiline koostis.
  • tervikuks võtame alati liitaine molekulmassi, mis vastab 100%
    elemendi massiosa
  • elemendi sisaldus % = liitaine molekulmass * 100%
    Mr ( FE2O3 ) = 2 * 56 + 3 * 16 = 112 + 48 = 160
    %Fe = 112 : 160 * 100 = 70 %
  • Molekulid ja ained #1 Molekulid ja ained #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kriss1992 Õppematerjali autor
    7. klassi keemia
    Ettevalmistus kontrolltööks

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia KT 8 klass - Ioonid-aatomid
    2
    doc

    Keemia KT 8.klass - Ioonid, aatomid

    elektronid mittemetallile. 8. Miks VIIIA rühma elemendid esinevad lihtainetena ükskikaatomitena?- sest nende aatomitel on püsiv väliselektronkoht 9. Millised mittemetallide lihtained esinevad kaheaatomiliste molekulidena?- Vesinik H2, lämmastik N2, hapnik O2, kloor CL2, väävel S8, jood I2 10. Mis on allotroopia? Mis on allotroop?- Lihtained(mittemetallidel) võivad esineda mitmel erineval kujul. Seda omadust nim allotroopiaks ja vastavaid ained allotroopideks. Nimeta näiteks hapniku või mõne teise mittemetalli allotroope.- Hapnik O2, osoon O3

    Keemia
    KEEMIA - Molekulid-aatommass ja molekulimass-ioonid
    1
    doc

    KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

    MOLEKULID Molekulaarne aine ­ aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine ­ aine mis ei koosne molekulidest. Molekul ­ aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem ­ näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks ­ näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? ­ looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip ­ kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus)

    Keemia
    Kokkuvõte 8 kl keemiast
    4
    doc

    Kokkuvõte 8 kl keemiast.

    Portselantiigel ­ ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid ­ kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel ­ tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ­ ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ­ ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ­ ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused:

    Üldkeemia
    Keemia
    6
    doc

    Keemia

    MOLEKULAAR-ATOMISTLIK TEOORIA Põhiseisukohad: · molekul on aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused · molekulid koosnevad aatomitest · keemilistes reaktsioonides aatomid väiksemateks osakesteks ei lagune · keemiliste reaktsioonide käigus toimub aatomite ümberjaotumine lähtainete molekulidest reaktsioonisaaduste molekulidesse FÜÜSIKALISED NÄHTUSED ­ aine olek või keha kuju muutub KEEMILISED NÄHTUSED ­ üks aine muutub teiseks PUHAS AINE ­ aine ei sisalda lisandina teisi aineid (nt puhas H2O) SEGU ­ koosneb mitmetest ainetest (nt õhk)

    Keemia
    Aine ehitus ja keemiline side
    4
    docx

    Aine ehitus ja keemiline side

    2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4).

    Keemia
    Keemia põhimõisted
    10
    doc

    Keemia põhimõisted

    AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines. NA=6,02 10 23 osakest mooli kohta. DENITRIFIKATSIOON- nitraatide redutseerumine bakterite toimel lämmastikuks või madala o.-a. lämmastikuühendiks. DESTILLEERIMINE- vedeliku eraldamine lahusest aurustumisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel (jahutamisel). DISSOTSIATSIOON- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. EKSOTERMILINE REAKTSIOON- energia (soojuse) vabanemisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. põlemisreaktsioonid).

    Keemia
    Keemia mõisted
    5
    odt

    Keemia mõisted

    Indeks ­ aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. Keemilise reaktsiooni võrrand ­ keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis ­ Liitaine protsendiline koostis ­ Lagunemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon ­ keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse ühendi, milles üksteisele järgnevalt või hargnevalt on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid.

    Keemia
    Aatomi ehitus-perioodilisustabel-Ainete ehitus
    2
    docx

    Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

    Liitaine on aine mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest. Molekul on väike aine osake, mis koosneb omavahel seotud aatomitest Indeks on aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomte arvu molekulis või ioonide arvulist suhet kristallis. 2. Aatommass on aatomi mass aatommassühikutes, mida saab leida kui liita kokku prootonite ja neutronite arvu aatom tuumas 3. Elektroonskeem näitab elektroonkattes olevate elektronide jaotamist kihtides Perioodilisustabelis on ained jaotatud rühmadesse, rümad kulgevad ülevalt alla. Rüma nr (A- rümas) näitab väliskihis olevate elektronide arvu. Ained on pandud ka erinevatesse perioodidsse ja need kulgevad vasakult paremale. Perioodi nr näitab väliskihtide arvu elektroon kattes. Naatriumi elektroonskeem: Elektroon kihid Na: +11| 2)8)1) Elektronide jatus Sümbol kihtides Tuumalaeng 4

    Keemia




    Kommentaarid (3)

    crv9 profiilipilt
    Sander Puus: tegelt on abiks ikka kui on meelest läinud;)
    14:44 08-11-2009
    inks33 profiilipilt
    inks33: Oleks võinud olla põhjalikum.
    14:38 01-03-2009
    Sillu profiilipilt
    Sillu: täiesti mõttetu minu jaoks.
    09:07 20-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun