Keemia - arseen (0)

Arseen
Enimkasutatud mürk krimikirjanduses on arseeen.
Arseeni sulfiid ja oksiid on tuntud ja kasutusel juba iidsetest aegadest.
Kuna arseenimürgituse sümptomid olid mõnevõrra halvasti määratletud, kasutati seda Marsh ´i testi kasutuselevõtuni sageli tapmiseks.
Tänu valitseva klassi tavale üksteist arseeniga mõrvata ning tänu arseeni kangusele ja varjatusele kutsutakse seda kuningate mürgiks ja mürkide kuningaks.
Arseen on keemiline element, mille tähis on As ja aatomnumber 33.
Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast „zarniqa“ ja süüria keelsest sõnast „zarnikh“, (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul „arsenikon“ (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga „arsenikos“, mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui „ arsenicum “ ning Vana-Prantsuse keelde kui „arsenic“, millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina.
KÕIK vees lahustuvad ja maomahla toimel lahustuvaks muutuvad arseeniühendid on väga mürgised. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena.
Harilikult eristatakse metalset ehk halli ehk α arseeni, kollast arseeni ning β-, γ- ja δ-arseeni. Metalset arseeni lisatakse näiteks haavlite tootmiseks kasutavaile pliisulameile.
Pronksiajal lisati arseeni sageli pronksisegusse („arseeni pronks“), mis muutis sulami raskemaks.
Victoria ajastul sõid naised äädika ja kriidiga segatud arseeni, et muuta nahk kahvatumaks ning parandada näojumet.
Juhuslik arseeni kasutamine toiduainete võltsimises viis 1858 Bradfordi magusa mürgituseni, mille tulemuseks oli umbes 20 surmajuhtumit.
Tegelikult on arseen tohutult kasulik, sest arseeniühendeid kasutatakse orgaanilises sünteesis, naha-, värvi- ja klaasitööstuses, rotimürgi, putukatõrjevahendina ning ravimite (näiteks salvarsaani, osarsooli, novarsenooli jt.) valmistamisel.
18-20 sajandil kasutati mitut arseeniühendit ravimites ka. arseentrioksiid ja Arsphenamine’i.
Arsphenamine’i ehk neosalvarsan’i kasutati süüfilise ravimiseks, kuid see asendus antibiootikumidega.
Arseentrioksiidi on kasutatud juba 500 aastat, kuid levinumalt vähi raviks ning hiljem kiideti see heaks promüelotsüütleukeemia raviks. Subtoksilistes doosides on seda kasutatud ka stimulantidena ning see oli 18. sajandi keskel populaarne kodumeditsiinis.