Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed
Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. Esialgu plaaniti tuumapommide transportimist lennukitega, kuid 1950.aastatel hakati tootma kontinentide vahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvade arendamisega likvideeris NSV Liit oma maha jäämise tuumarelvastuses, Lääs oli aga oma kunagise eduseisu minetanud. Lääneriigid pidid relvastumise kõrval mõtlema ka oma kodanike heaolule, NSV Liidu juhtkond pööras aga oma inimeste vajadustele vähe tähelepanu. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävitamise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Trumani doktriin ja Marshalli plaan TRUMANI DOKTRIIN (1947) Stalin sai soovis likvideerida viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes intensiivselt uueks sõjaks
Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Toetajad: NSV Liit ja Hiina Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse. Tulemused: 1953. a. Sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, pandi paika piir, mis kestab tänaseni. Suessi kriis- Suessi kriis sai alguse sellega, kui 1956 aastal riigistas Egiptuse uus valitsus eesotsas Gama Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. NSV Liit kasutas soodast võimalust ära ning toetas Nasserit igatpidi. 1956 aasta sügisel ründas Iisrael Inglaste mahitusel Egiptust, peagi liitusid Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO ning
Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. * Põhja-Korea kuulutati ÜROs agressoriks. * ÜRO vägede juht Douglas McArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas ning väed tõmbusid sealt tagasi oma maale. * Kuid 1950. aasta novembris tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid liitlasväed panid 1951. aastal hiinlased seisma. Seal püsis rinne 2a, kuni 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu, mis kestab tänini. Berlini ülestõus 1953 * Rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga * Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas massimeeleavalduseks. * Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada. * NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali.
Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis)
1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi.Juutidele- araablastele Palestiina, ründasid Iisraeli riiki. Korea sõda (1950-1953)- Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna- Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed.Korea jagunes kaheks - Lõuna-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga ja demokraatlik riik, kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS.Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu
Kätriin-Eliis Suurküla Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Küsimused Mis oli Berliini ülestõusu põhjuseks? Kes toetas Suessi kriisi ajal Egiptust? Uued pinged peale II Maailmasõda Lähis-Idas tekitas eelkõige pingeid Iisraeli riigi sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. Vastuolud suurenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv. Euroopa soovis lääne abiga NSV Liidu alt pääseda, kuid tegelikult polnud Ameerika mitte mingisugusel määral valmis astuma samme Euroopa vabastamiseks NSV Liidu alt. Korea sõda 1950-1953 1950 aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna-
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud
Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga Algas USA armee taganemine. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis, 1956 aastal. 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele,
Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 ning see muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Näiteks Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Albaania sa taas iseseisvaks, Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Need muutused tõid kaasa miljonite inimeste ümber asumise. Mõnel pool põhjustas see vägivalda. Samuti muutis II maailmasõda jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks sai USA ning Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. Nõukogude Liit sai määravaks jõuks. Pärast teist maailmasõda hakkasid NSV Liidu ja lääniliitlaste suhted jahenema. Lääneliitlastele tundus, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 1946. aasta alguses pidas Stalin kõne, kus ta rõhutas paratamatust kaasaegses maailmas
Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks.1949. aastal Bundenstagi valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. Olukord sel ajal raske. Okupatsioonivõimude vastuseisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Riik pidi kehtestama reeglid ,mida ettevõtjad jälgima peavad. Majan hakkas kiirelt kasvama, seda nim Saxa majanimex.
sõjaseisukord, tankid tänavatel *meeleavaldajad aeti jõuga laiali Tulemus: *hukkus tuhatkond inimest *NSVL ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas muuta *Rahulolematus jäi südametesse ja vallandus hiljem avalikuks vastuseisuks. UNGARI ÜLESTÕUS Aeg: 1956 Osalejad: Nõukogude Liit vs Unagri ja Poola Põhjused: Ungarlased viisid läbi meeleavalduse Poola toetuseks ning NSVL see ei meeldinud Käik: *1956 okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus avalik vastuhakk *Politsei- ja julgeoleuüksuses avasid tule, tänavatel lahingud (tankid) *Ungari ametis uus valitsus eesotasa Nagy * lubas demokraatiat * sõlmis NSVL kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks Budapestist *tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu *Lääneriigid kinnitasid et ei sekku- hõivatud Suessi kriisiga *NSVL surus ülestõusu jõuga maha * 4 nov alustasid Punaarmee rünnakut Butapestile*ungarlased pöördusid ÜRO
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv
mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Meeleavaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavaldajate kasv ja Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSVL tegi ettevalmistusi sõjaväeliseks sekkumiseks. Poolas tekitas see veel rohkem meeleavaldusi. Avaldati toetust Gomulkale. Hrustsov otsustas siiski leppida Gomulkat tõusuga Poola etteotsa. Ungari: Ungari ülestõus 1956 1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Rahva pihta avati tuli ning tänavatel tekkisid lahingud. Osa sõjaväeüksustest läks rahva poolele üle. Inimesed ründasid tanke ,,Molotovi kokteilidega". Ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks. Lubas ehitada demokraatia. 4 novembril alustasid 200000 punaarmeelast 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased pöördusid abipalvega ÜRO poole. Keegi ei teinud midagi
KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.
1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas
tõi mängu Hiina. Novembris 1950 tungisid Hiina üksused ÜROle kallale. ÜRO üksused taandusid, lõpuks pandi hiinlaste edasitung seisma. 1953. a sõlmiti vaherahu (kestab tänini). Suurim kaotaja NSVL (autoriteet vähenes Euroopas ja Aasias). Berliini ülestõus NSVLis võimuvõitlus. Rahulolematusviletsate elutingimuste üle lõppes 1953.a avaliku vastuhakuga. Juunis Ida-Berliinis ehitustööliste streik, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused terves Ida-Saksamaal. Lääneriigid ei suutnud vastuhakke kommunismile toetada (polnud plaane kuda käituda, ülehinnati NSVLi tugevust). Kuulutati sõjaseisukord, tänavatel tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus umbes tuhatkond inimest. Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma. Ungari ülestõus Oktoobris 1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuorganid avasid tule ja puhkesid
tegevust toetasid NSVL ja Hiina. USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon lõpetada. ÜRO väed läksid Põhja- Korea tagalasse, mis sundis neid tagasi tõmbuma. Põhja- Korea kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus tegevusse kommunistlik Hiina. 1950. a lõpus tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Pidama suudeti lahingutega jääda 1951. a alguses Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38.ndal laiuskraadil. Rinne püsis seal järgmised 2 aastat kuni 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni. 3. Suessi kriis Samal ajal kui Ida- ja Kesk- Euroopas toimusid konfliktid, oli Lähis- Idas samuti konflikt puhkenud. 1952. a Egiptuse riigipööre-> monarhia kukutamine. 1956. a riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal -> konflikt lääneriikidega. Samal aastal asusid egiptlased inglaste manitusel Iisraeli ründama. Iisraeli poolele asusid ka Prantsusmaa ning Suurbritannia. ÜRO, NSVL ja USA sundisid sõdivaid pooli lahingutegevust lõpetama.
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel
1950. juuni kommunistlik Põhja-Korea tungis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ning vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Vägede juhatajaks määratud kindlat MacArthur otsustas riskantse operatsiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea tagalas. P-K väed taganesid kiirustades. P-K kokkuvarisemise oht Hiina sekkumine. 38. Laiuskraadil pandi pealetung seisma, rinne püsis järgmised 2 aastat. 1953. sõlmiti vaherahu. Korea sõjas suurim kaotaja NSV Liit, kelle autoriteet vähenes. Ungari ülestõus 1956 1956. okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Julgeolekuorganid avasid tule. Tänavatel puhkesid lahingud. Tänavatele saadeti tankid, kuid needki ei suutnud ülestõusu maha suruda. Nimetati ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Lubas üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks.
1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes hoogsalt uueks sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid muutustele ikka reageerima. Trumani doktriin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Marshalli plaan Samal aastal kuulutas USA riigisekretäis Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse
Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs
maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad
Kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Eisenhoweri doktriin 1957 Lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower UNGARI ÜLESTÕUS - 1956 1940.a II p – kommunistliku diktatuuri kehtestamine. 1953 sai Ungari peaministriks Imre Nagy (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist. Algas võimuvõitlus Moskva-meelsetega. 1955 - I.Nagy tagandamine. 1956 oktoober - rahvaülestõus Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha ja võim anti taas Moskva-meelsetele. Imre Nagy
Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda
*kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi(sotsiaalne turumajandus) *majandus hakkas kiiresti arenema Korea sõda 1950-1953: *Põhja-Korea ja Lõuna-Korea * Põhja-Korea tahtis vallutada Lõuna- Koread *P-Korea tungis L-Koreale kallale ja vallutas sellest suure osa. P-Koread toetas Hiina ja NSVL, L-Koread USA. Üro väed maandati P-Koreas. Hiina üksused tungisid kalalle ÜRO vägedele. Hiinlaste edasitung pandi lõpuks seisma. *Sõlmiti vaherahu Ungari ülestõus 1956: *Ungari ja NSVL *Ungari tahtis vabaneda kommunistliku reziimi alt *Ungaris toimus meeleavaldus. Julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule. Ungarlaste vastuhakku ei suudetud esialgu maha suruda. Valitsuse etteotsa tõusis Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia. Lääneriigid kartsid uut maailmasõda ning andsid NSVL-le vabad käed. NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. *Ungari ülestõus suruti lõplikult maha. Nagy poodi üles.
Hiina RV piirini. Seepeatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG. 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. Seepeat Stalini surma oli Rakosi sunnitud tagasi astuma peaministri kohalt. Uueks peaministriks sai Imre Nagy, kes asus poliitvange vabastama ja rasketööstuse eelisarendamist takistama. 1955. sai taas Rakosi peaministriks. 23. okt 1956 toimus Budapesti üliõpilaste meeleavaldus. Tahtsid uut valitsust eesotsas Nagyga. Osa sõjaväge läks rahva poole üle, ülestõus kandus Budapestist välja maale. Talupojad hakkasid maid tagasi võtma. 24. okt Nagy pandigi peaministriks. 1. nov teatas Nagy, et Ungari astub välja Varssavi paktist ja palus NATO tunnustust iseseisva riigina.
II Maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse sõdu, kriise ja konflikte Ida- ja Lääne riikide vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks sai NSVL ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Hitleri purustamise korral võis Stalin saada võimu enda kätte ning lääneriiklastele selline poliitika ei meeldinud. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Mida tegid selleks lääneriigid?
· ÜRO mis koosnes pealmiselt USA sõduritest läks Lõuna-koreale appi · Põhja-korea väed taganesid kiiresti · Põhjakorea kokkuvarisemiseoht tõi kaasa kommunistliku hiina sekkumise · Nõukogude relvadega varustatud hiina sõdurid tungisid ÜRO vägedele kallale · ÜRO väed olid sunnitud taganema kuid suutsid hiina peale tungi peatada · Rinne püsis järgmised 2 aastat,lõppes sellega et sõlmiti vaherahu ja siiani on korea jagatud kaheks riigiks mis on täiesti erinevad · Korea sõja suurimaks kaotajaks oli NSV liit kelle autoriteet langes nii aasias kui ka euroopas tunduvalt Berliini ülestõus · Kujunes kui korea sõda polnud veel lõppenudki · NSV liidus puhkenud segadused tekitasid sakstlastes lootuse võõra võimu alt vabanemiseks · Pikka aega kestnud rahulolematus viletsate elutingimuste pärast lõppes avaliku
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
