1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal. 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus. 1217(21
Kui oleks olnud üks kuningas, kes oleks suutnud eestlasi juhtida, elu korraldada ja vaenlaste vastu astuda, siis oleks kuningriik ka kestma jäänud. Eestlased vajasid koolitarkust ja usku tulevikku, et elu läheks rikkamaks ja elu-olu paremaks. Kuid kuna elasime strateegiliselt sellises geograafilises paigas ja olime väikeriik, siis usun, et Eesti kuningriiki ei oleks olnud kauaks, sest Eesti oleks kiiresti ohtu sattunud, sest meid ähvardas Kalmari unioon läänest, Krevo unioon lõunast, ning Novgorodi ja Pihkva linnvabariik idast, kes ihkasid läbipääsu merele ja kaubateedele. Eesti oleks olnud pidevas sõjas ja kaitses oma maa eest, mis oleks kurnanud rahvast ja poleks lasknud maal areneda ja jõukamaks muutuda. Lihtsalt filosofeerides oleks me kindlasti soovinud tugevat ja iseseisvat ning maailmas tunnustatud kuningriiki, keda oleks austatud ja kelle kodanikud oleksid olnud targad,
*1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV- Hansaliit(Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) *1420- Maapäevad: Valgas või Volmaris(Valmieras) *Osalesid: - vaimulikud eesotsas Riia peapiisk. ordumeister koos käskmikega vasallkonnad ja linnad *Arutati välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning klaariti omavahelisi tülisid. 14. saj lõpul ristiusustati Leedu. Krevo Unioon-14.saj teisel poolel, Leedu ja Poola vahel .Nõuni ordurüütlite lahkumist läänemere äärestKalmari Unioon-Taani, Rootsi, Norra vahel, sama eesm.. *1410- Grünwaldi lahing- Poola ja Leedu ühisväed vs. Preisimaa orduharusai lüüa. Domeen-talupoegade haritav maavaldus Lään- sõjateenistuse eest tasuks saadud maa, mille sai vasall /läänimees. Feodaalne hierarhia- eodaalide ametiredel, kus kõrgeim kuningas ja madalaim väikerüütel. Ülevalt alla vasallid-
halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari vabatalupojad) Maavabad - vallutusperioodi ülikute tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja järeltulijad. Isiklikult vabad, koormistest vabad, lahus. See näitab, et talupoega oli hakatud pidama liitus Poolaga Krevo uniooniks. kohustuseks vaid sõjateenistus kergratsaväelasena. mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja Maad pidid ise harima, neil polnud sõltuvaid kujunenud pärisorjus. talupoegi. Vabatalupojad - osadest/kõigist koormistest raha eest lahti ostnud. Alumine kiht -
Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben
· XI sajandil vallutasid türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast võtsid vastu islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi.
sõjalist jõudu Välispoliitika Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu Piiskopid otsivad liitlasi ordu vastu Saksa ordu eesmärk võidelda paganatega, kokkupõrked Pihkva ja Novgorodi linnvabariikidega Ordu rahvusvahline positsioon hakkab halvenema Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine Adratalupojad arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad
· Kõige aktiivsem välissuhetes oli Saksa ordu · Piiskopid pigem otsisid väljas ordu vastu liitlasi. · Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubanushuve ja püüdsid ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda. · Leedu-ordu rüütlid olid Leedu vastu. Sõjakad leedukad takistasid maismaaühendust *Liivimaa ja Preisimaa vahel. · Novgorod piirnes Saksa ordu ja Tarti piiskopi valdustes Idas. · Pihkva · Kalmari unioon =Taani, Rootsi ja Norra. · Krevo unioon, Leedu võttis vastu ristiusu ja liitus Poolaga uniooniks. Koostanud Brita Lodi
soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242. a Jäälahing, seejärel jätkus rahuperiood. Leedu jäi vallutamatuks ägeda vastupanu tõttu, nt 1260. a Durbe lahing, kus võideti sakslased. 1263. a tuli Leedu vägi Läänemaale, kus nad maha põletasid Vana-Pärnu. 1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15. saj kujunes pikk võitlusperiood Moskva suurvürstiriigiga. Adratalupoeg maksid andameid ja kandsid teokoormist. Üksjalg pidi käima mõisa tööl kauge maa tagant, üks jalg oli mõisa oma. Vabatalupoeg olid endiselt ülikud ja maksid maa eest renti. Maavaba talupoeg muistsete ülikute järeltulijad.
ka ilmalikud rüütlid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Selline " ristisõjaturism " kestis kuni 15. sajandi alguseni. Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu alla veel Neumark Brandenburgis, Žemaitija ja Ojamaa. Samal ajal oli ordu välispoliitiline olukord muutunud komplitseerituks, kuna 1386. aastal sõlmitud Krevo uniooniga sõlmiti Poola ja Leedu personaalunioon ning Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu. Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola – Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. 1422. aastal oli ordu sunnitud Melno rahuga Žematijast loobuma. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 15
õigusest nõuda sõjakohustust). Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000
Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu. Idas piirnesid saksa ordu ja tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. 14.saj. lõpul halvenes Saksa olukord Taani, Rootsi ja Norra ühinesid Kalmari uniooniks. Peale seda võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Dietrich Damerow Tartu piiskop, kes otsis välistoetust. Liit Saksa kuningaga, et murda Saksa ordu võim. Wolter von Plettenberg Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale.
vallutatakse Khaani riigid eesmärk hea kaubatee Tõuseb küsimus tartu maksust väidetavalt on tartu moskvale võlgu osutub valesüüdistuseks kokku koguda või uurida päritolu maksu päritoluks väidetakse olevat ürgset sõltuvust, mida tegelikult pole kui maksu oleks tunnistatud, siis sellega oleks tunnistatud, et moskva on nende juht ja käskija keeld sõlmida sõjalist liitu Poola-Leeduga (Krevo unioon) moskva kartis neid moskvat häirib, et vene kaupmeeste tegevust piiratakse, nõuab, et ei takistataks vajalike inimeste liikumist moskva varustamine oleks saadud eesti kaudu lukku panna 1557 Poola-Leedu liit siiski sõlmitakse rjurikute dünastia lõpp ivan julm lööb vihahoos poja surnuks `segaduste aeg' teine poeg oli `loll', valitsemisvõimetu (lähedaste sugulaste järeltulija), ka
1435 hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat: 1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad 2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni · Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika) · Venemaal kujunes ühtne tugev riik 1480 ordu ründas Pihkvat 1481 Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühisretk Liivimaale, mille käigus kuu aega rüüstati ja põletati maha Viljandi. 1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 1494 Liivi ordu juhiks sai Wolter von Plettenberg, kes suutis ajutiselt Liivimaa sõjaliselt
1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati
Pärast Liivimaa ja Preisimaa alistamist suunati mõõgad Leedu vastu. Enim kannatasid aga Läti alad. 14.sajandi lõpul halvenes ordu rahvusvaheline positsioon, kuna Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade valitsejate tähelepanu pöördu rohkem Läänemere lõunakaldale. 15.sajandil proovis Taani ikka ja jälle sekkuda Liivimaa siseasjadesse. 1385.aastal võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Valjenesid hääled, mis ütlesid, et ordurüütlid peaksid keskenduma hoopis türklastega võitlemisele. 1410.aastal sai Preisimaa orduharu Poola-Leedu ühendvägedelt hävitava löögi. Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega hakkas nõrgenema. 15.sajandil kujunesid Liivimaa suhted Leeduga aga heaks. 15.sajandi teisel poolel kerkis uus oht Liivimaale. Nimelt hakkasid Moskva vürstid endaga liitma uusi alasid. 1478.aastal allutasid moskvalased Novgorodi. 1481
4. Linnad, Riia, Tallinn ja Tartu saatsid oma esindajad. Talupoegi Maapäeval ei olnud. Neisse puutuvaid küsse arutasid teised. Oli mõeldud selleks, et siinset piirkonda ühendada ja vasallide ja maaisandate vahelin ekoostöö. Kuna aga ükski otsus, mis tehti, ei olnud kohustuslik, ei viidud otsustatut reallselt ellu. XIV sajandi lõpus hakkas Vana Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema, sest ümberkaudsed riigid tugevnesid. 1385 moodustati Vana Liivimaast Lõunas Krevo unioon. St, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. St juhtis üks inimene. Läänes toimus samuti tugevnemine. 1397 sõlmiti Kalmari unioon Taani (oli varem endaga ühendanudNorra) ja Rootsi (oli ühendanud Soome). Suur skandinaavia unioon. Ei olnud väga püsiv, lagunes hiljem uuesti Taaniks ja Rootsiks, aga mõlemal olid kasvavad lootused Vana Liivimaale. Taani kunn hakkas end uuesti kutsuma Taani hertsogiks. Eestist ida pool toimub konsolideerumisprotsess. Tõuseb esile Moskva
7 4. Suurtemate linnade(Riia, Tallinn, Pärnu) esindajad 5. Maapäeval polnud esindatud talupojad. Seal arutati palju, kuid reaalset otsust ei viidud ellu. 14. saj hakkas Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund vähenema, sest ümberringsed riigid hakaksid tugevnema... · 1385.a moodustati Vana-Liivimaast lõunas Krevo unioon ja see tähendas seda, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. · 1397.a loodi Kalmari unioon, mis ühendas Taani (oli endaga ühendanud varem Norra) ja Rootsi (oli varem ühendanud Soome). See ei olnud püsiv, lõpuks lagunes Taaniks ja Rootsiks, kuid neil olid kasvavad ambitsioonid Vanal-Liivimaal. Taani kuningas hakkas end taas Eestimaa hertsogiks tituleerima, aga nüüd võtab ta selle tiitili taas kasutusele.
Välispoliitika Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu. Piiskopid hoidsid kaitsepositsioonile otsides ordu vastu liitlasi. Linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid välispoliitikast distantseeruda. Ordu eesmärk püha sõda paganatega Leedu. 14.saj lõpul ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra. Taani püüdis Liivimaa siseasjadesse sekkuda. 1385. ristiusk Leedus ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Preisimaa orduharu sai PoolaLeedult lahingus lüüa, pärast seda hakkas Liivimaa orduharu side Preisi omaga lõdvenema, see tõi kaasa muutusi. Leeduga kujunesid 15.saj heanaaberlikud suhted. 15.saj teisel poolel uus oht Vene vürstiriigid ühtseks. 1478. allutati Novgorodi venelaste poolt, seega Liivimaa idapiiri jõudude tasakaal hävis. 1481. vene ühendatud vägede rüüsteretk LõunaEestisse. 1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi. 1494
Michelangelo Buonarroti. Trükikunsti Euroopas leiutas Gutenberg, tõlkides piibli saksa keelde 1456. Põhja-Euroopas kujunes tugevaimaks riigiks Taani, mis sai 1397 Kalmari uniooniga Rootsi oma võimu alla. 15. saj toimusid pidevad vastuhakud Kalmari uniooni vastu. Tekkis Leedu-Venemaa vürstide vastasseis. Läänepoolsed vürstiriigid langesid Leedu võimu alla. Samal ajal tugevnes Moskva vürstiriik. Leedulased olid üritanud tagajärjetult ka Moskvat vallutada. 1386 sõlmiti Krevo unioon Leedu suurvürsti Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga vahel. Liit Poolaga ristiusustas Leedu. Suurvürstiriigi tipp oli Vytautas Suure valitsusajal. Konflikti Saksa Orduga lahendasid Poola-Leedu väed 1410 Grunwaldi lahingus otsustava võiduga. Pikemas perspektiivis nõrgendas katoliiklik usk Leedu võimu idas. Vürstiriikide sümpaatia kasvas Moskva poole. Sisuliselt ühendas suurem osa Vene riike suurvürst Ivan III (1478 – 1505). Ivan III ajal lõppes ka mongoli ike Venemaal
Esimest poega toetas Moskva suurvürstiriik ja Jogailat toetas Saksa ordu. Suurvürstiks sai Jogaila ning läks tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu 1383. aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386. aastal. Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal
POOLA VÕITLUSED SAKSA ORDUGA 15. SAJANDIL: 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO- ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Žemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga – Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks
Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril. RAHVUSVAHELISE OLUKORRA MUUTUMINE. Alates 14.-15. sajandi vahetusest muutus rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaa ümber tundmatuseni. Seni omavahel lakkamatult vaenutsenud Taani, Norra ja Rootsi-Soome sõlmisid 1397 Kalmari uniooni ning rajasid poolteiseks aastasajaks ühise riigi. Leedu võttis vastu katoliku usu ja lakkas olemast Euroopa viimane paganlik paaria. Poola ja Leedu sõlmisid 1385 Krevo uniooni ning, loomata küll ühist riiki, olid edaspidi tihedas liidus. Kõige olulisem oli aga Moskva suurvürstiriigi esilekerkimine laguneva Kuldhordi rusudel. Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481
Poliitilised muutused 15. saj. Vana-Liivimaa naaberriikides ja ümbruses 1421. a. hakati pidama maapäevi; 1397. a. sõlmisid Raani, Norra ja Rootsi-Soome Kalmari uniooni ja rajasid pooleteiseks aastaks ühise riigi; 15. saj. lõpus tõusis Venemaal esile Ivan III, kes vallutas Novgorodi ja Pihkva. Pärast teda sai Vene tsaariks Ivan IV, kujuneb tugev tsentraliseeritud riik; 1569. a. kujuneb Poola-Leedu ühisriik, Leedu võttis vastu katolikuusu; 1385. a. P-L sõlmisid Krevo uniooni; 1410. a. toimus Grümvaldi lahing P-L ja Saksa ordu vahel; Moskva allutas enda alla kogu tollase Venemaa, varsti ka Novgorodi. Usupuhastus 1517. a. algatas selle Martin Luther Saksamaal, Tallinnasse jõudis see 1523. a.. Usupuhastuse põhjused poliitilises suunas himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ja maid. Vaimne suund aga taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Selle suuna eesotsas olid
14. Saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama igaaastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. 1421. a korraldati aga Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi ehk maapäevi. Vana- Liivimaa välissuhetes oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Saksa ordul oli palju valduseid, kuid 14. saj lõpul nende positsioon halvenes, sest kuninganna koondas Läänest Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooniks. Lõuna poolt võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo Uniooniks PILET 9 1.) Vaimuelu uusajal Hakati mõeldama uute ülikoolide rajamisele ja seega avatigi ülikool ka Tartus. See andis palju uusi õppimisvõimalusi. Tartus kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimad õppe- ja teaduskeskusi Tartu Ülikool. Siin tegutsesid paljud teadusmaailmas tunnustuse leidnud teadlased, nt. Willhelm Struve, Moritz Hermann, Karl Ernst von Baer. Haridusolud muutusid 19
Läbirääkimised magnaatide (suurmõisnikud) ja Jogaila vahel. Poola suuraadlikud üritasid selle sammuga vältida Poola troonipärija Ungari vürstitari abiellumist ja troonile saamist Austria Habspurgide dünastia printsiga, mis oli poola mõisnikele vastuvõetamatu. Liit Leeduga tundus neile tunduvalt ahvatlevam. Sooviti teha leping, et Ungari printsess lubatakse hoopis Jogailale ning leedu võtab Poolalt vastu ristiusu ning koos makstakse kompensatsiooni Habspurgidele. Lepped sõlmiti Krevo kindluses. Saades Poola kuningaks lubas ennast anda nii Poola ja Leedu hüvanguks teenistusse. Levinud on arvamus, et kuni Lublini kokkuleppeni oli Leedu suhteliselt autonoomsete õigustega selles riigis. Jogaila ristinimeks sai Wladislaw (II). Poola ja Leedu riiklikud suhted jäid aga suhteliselt ebamääraseks. Leedus reformid kõigile katoliku usu vastu võtnud Leedu aadlikele lubati samad õigused,
kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti kompromissini. Välissuhted: Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. 14. saj. Lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Länes koondusid Taani,Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade tähelepanu osutus nüüdsest enam Läänemere lõunakaldale. Lõunas liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks. Üha valjemaks muutusid hääled, mis nõudsid ordurüütlite lahkumist Läänemere piirkonnast. 15. saj. teisel poolel kerkis Liivimaale uus oht. Moskva vürstid ühendasid Vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga uusi territooriume. 1478a. allutasid moskvalased Novgorodi, millega seni Liivimaa idapiiril valitsenud jõudude tasakaal hävis. Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnates seniseid jõuvahekordi taastada said livimaalased 1481a. esimest korda tunda
Viimane Piastide dünastiast. Poola võitlused Saksa Orduga 15. sajandil 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO-ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Zemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne- Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks
Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats
Viimane Piastide dünastiast. Poola võitlused Saksa Orduga 15. sajandil 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO-ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Zemaitja. 1414- 1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga
dugaKrakoviülikool Poola võitlused Saksa orduga 14.-15. sajandil. 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-1309 hõivas Saksa ordu Poolalt Ida-Pommeri. 14.sajandil algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III Saksa Orduedasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello [1386 1434]) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades Saksa Ordu vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit Saksa Ordu üle. 1411 sõlmiti Saksa Orduga (1) Toruni rahu: Saksa ordu loovutas Leedule Zemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad Saksa ordu vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga: Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa,
hoiti Kuressaares vangis ja leiti üks päeva sealt surnult. 15. sajandi alguseks Saksa Ordu oli saavutanud justkui tegeliku hegemoonia Liivimaal. See ei osutunud püsivaks juba rahvusvaheliste muutuste tõttu. Kogu Kirde-Euroopas hakkas toimuma võimu kontsentreerumine. 1397 rajati kuningas Eriku kroonimisega Kalmari linnas Kalmari unioon- Rootsi-Taani liit?. Pretendeerisid Põhja-Eestile. 1385 Krevo unioon - Leedu suurvürst abiellus Poola kuningannaga, võttis vastu katoliikluse, Leedu ristiti ja sai teoks Leedu-Poola unioon. See unioon esialgu kestis väga lühikest aega, tglt Leedu suurvürsti võimu haaras endale Vitautas, aga faktiliselt Riello ja Vitatutas tegutsesid ühiselt. 1569. muudeti personaalunioon reaaluniooniks. 15. saj alguses näitas ilmekalt, et jõudude vahekord oli muutunud Tannenbergi lahing. Melno järve lepinguga loobus SO Jamaitjast lõplikult
Leedulased olid ikka paganad. 13 saj -14 saj algus, vastastikused sõjakäigud, ordu oli aktiivsem aga ei pruukind olla edukam. Samas need vastastikused sõjakäigu ei muutnud midagi poliiitlises korralduses. Mõlematel pooltel. 1242 aastal sõjakäik ida poole, vastastikused röövkäigud, poliitilisi tagajärgi endaga kaasa ei toonud. Olukord hakkas muutuma 15 saj , kui vastased tugevnesid , vana-liivimaad nõrgestasid seesmised lahingud. Leedulastel 1385 aastaks mil sõliti Krevo leping Poola- ja leedu valitsemisdünastiliste sidemed ühendati.Leedu hõimude ristimine. Poola ja Leedu kaksikriikoli rohkem huvitatud ordu vastu Preisialadel. Venemaaga oli olukord veelgi hullem alates 15 saj lõpust kui hakkas tugevnema Moskva vürstiriik,Ivan III ajal, mis püüdis oma naabreid enda külge liita, 1478 aasta mil Moskva vallutas Novgorodi (Suur), lähenes siis otseselt vana-liivimaa piiridele.
annaabi.ee 
