Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emulsioon, emulsiooni, emulsioonid, rasv, emulgaator, kreem, õlid, emulsioonide, dust, silikoon, kreemid, rasvad, alkohol, etanool, hooldus, koostisaine, estrid, glütserool, alkoholid, silikoonid, ioonilised, säilitusaine, pehmendaja, salvi, tahked, trietanoolamiin, pindpinevus, parafiin, vedela, salvid, kreemide, losjoonid, pindpinevust, glütserooliSISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS................................................................................................... 9 2.1Päevakreem, niisutav kreem, aluskreem, öökreem......................................10 2.1.1Päevakreem........................................................................................... 10 2.1.2Niisutav kreem....................................................................................... 11 2.1.3Aluskreem e foundation cream..............................................................11 2.1.4Öökreem.................................................................................
Kosmeetilisteks preparaatideks on igasugused kreemid, dekoratiivkosmeetika ja lõhnained. Kreemid Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine. Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt.) ja küllastumata (linool- ja linoleenhape) rasvhapped, mineraalid (vaseliin, parafiin) ning taimsed, loomsed ja sünteetilised õlid, rasvad ning vahad. Väike tabel tänapäeva kreemide tüüpkoostistest: Kreemi Kreem Kreem Kreem Naha komponent kuivale normaalsele rasvasele niisutaja Losioon nahale nahale nahale Taimne rasvõli 22% 14% 11% 9% 8% Taimevõi 3% 1% 0 0 0
NAHA NIISUTAJAD 1. EMULGAATORID JA NIISUTAJAD · Emulgaator on pindaktiive aine, mis põhjustab kahe või enama segunematu koostisfaasi (homogeenset) emulsiooni. · Lihtsustatult võib öelda, et emulgaatorid aitavad kahel eri vedelal ainel seguneda. · Kreemi põhikoostisained on vesi, õlid ja emulgaator. Emulgaatori ülesanne on takistada veel ja rasvadel omavahel eraldumast. · Emulgaator on üks tähtsamaid kreemi osiseid. Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. · Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. · Emulgaatorid on nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu. Laias laastus jagunevad nad kaheks: 1. Õli vees tüüpi, mis seob õli veega. Näiteks on niisuguseks emulgaatoriks naatriumstearoüül-2-laktülaat, ohutu,
ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus
materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on rütmilise iseloomuga. Sade ei moodustu mitte kogu ruumalas, vaid perioodiliselt vahelduvate kihtidena ja rõngastena. Taoliste perioodiliste nähtustega on seletatav paljude mineraalide kihiline struktuur aga samuti ainevahetushäirete tagajärjel organismis tekkivate sapi-, maksa-, neeru- ja põiekivide kihiline ehitus. 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Suspensioonid Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 m. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele:
ANTIOKSÜDANT Pärsib hapniku toimel tekkivaid reaktsioone ja aitab selle abil vältida oksüdeerumist ja räästumist. ANTISTAATIK Vähendab staatilist elektrilaengut pindmiste laengute neutraliseerimise teel. DENATURANT Annab kosmeetikavahendile ebameeldiva maitse. Enamasti lisatakse etüülalkoholi sisaldavatele kosmeetikavahenditele. DEPILEERAINE Aitab kehalt eemaldada soovimatuid karvu. DESODORANT Vähendab või varjab ebameeldivat ihulõhna. EMULGAATOR Muudab faasidevahelist pindpinevust ja soodustab selle abil segunematutest vedelikest peendisperssete segude moodustumist. EMULSIOONISTABILISAATOR Soodustab emulsiooni teket, suurendab emulsiooni püsivust ja pikendab selle säilimisaega. GEELIMOODUSTI Muudab vedela valmistise geeliks (elastseks pooltahkeks valmistiseks). HAMBAKATUVASTANE AINE Aitab vältida hambakatu teket. HIGISTAMISVASTANE AINE Vähendab higistamist.
Baaskreemid on erisuguste rasvainete ja vee segud, millele on lisatud mõningaid abiaineid. Baaskreemidesse lisatakse niiskuse kadu takistavaid, nahas niiskust säilitavaid, rakkude uuenemist soodustavaid ja antimikroobseid aineid. Baaskreemid võib jaotada kahte gruppi: a)õli-vees-kreemid b)vesi-õlis-kreemid. 1.4. Naha rasusus Rasunäärmed hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena hüdrofoobsena. Kui naha pind lahusti abil rasvast puhastada, taastub rasv mõne tunni jooksul. Rasv on vajalik vee aurustumise ja väljast sissetungimise takistamiseks. Sarvkihi keratiin rasva toimel eriti ei pehmene. Noorukieas tekib see seotud rasunäärmete ummistusega. Kui pärast pesemist laup ja nina ikkagi läigivad ning juuksed muutuvad kiiresti rasvaseks, on tegemist rasunäärmete ületalitlusega, mis väljendub intensiivses rasuvoolus nahapinnale ja enamikel juhtudel ka rasu koostise muutuses. Viimane võib olla nii paikse
KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid Nahakreemid Näokreemid (öö-. Päeva- ja silmakreemid) Emulsioonkreemid Nahapiimad Geelid Näopuhastusvahendid (puhastuspiimad, näoveed) Koorijad Maskid Päevituskreemid (enne ja pärast päevitamist; isepäevituvad) Kosmeetikatoodete koostisained Küllastunud rasvhapped: steariin, palmitiin Küllastumata rasvhapped: linool- ja linoleenhape Taimsed õlid: jojoba-, avokaado-, saialilleõli- (rahustav ja põletikuvastane toime); porgandiõli (pehmendab ja kaitseb nahka kuivamise eest); oliivõli (pehmendab, niisutab, põletikuvastane): maisiõli (vitamiinid, antioksüdandid). Kosmeetikatoodete koostisained Loomsed õlid: kalamaksaõli (ravib rasust nahka ja aknet); platsentaõli (sisaldab aminohappeid, vitamiine, mineraale, aga Eestis ja Euroopas ei tohi kasutada): veelindude liigeserasv Sünteetilised õlid
(tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "hirm")
Elektrokineetilisi nähtusi on neli: 1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas 2) elektroosmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas 3) voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes 4) settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. ! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2. Millest sõltub emulsioonide stabiilsus, mis on emulsioonid ja kuidas neid meditsiinis kasutatakse? ! Emulsioon on dispersne süsteem, mis koosneb lahustusmatutest vedelikest (dispersioonikeskond ja dispersne faas on vedelikud). Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus
võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja teiseks on vähepolaarne orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena
süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon. Selle käigus orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone. keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kontsentratsiooni tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela Jaotatakse happelisteks(vahetavad atioone) ja aluselisteks(anioone). vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis kõigepealt
Viimasel ajal on kasutusel kapslid spetsiaalsest polümeerist. Kapslite abil on võimalik ravimid suunata makku või peensoolde, manustatakse suu kaudu. 12. Mis on lahus? Levinumad lahustid? Lahus (Solutio, lahused Solutiones) on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis, seega lahused koosnevad ainult kahest komponendist - lahustunud ainest ja lahustist Lahustiks kõige sagedamini/levinumalt destilleeritud vesi, harva etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli). 13. Nõuded lahustele? Nõuded lahustele: 1) peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, 2) võivad olla värvilised. 14. Põhinõue süstelahustele? Milles väljastatakse süstelahuseid? Süstelahused on ette nähtud manustamiseks süstimise teel. Kõik süsteravimid steriliseeritakse. Süstelahus peab jääma steriilseks, peab olema läbipaistev ja kindlasti ei tohi säilimistähtaeg möödas.
Karotenoididel on kolm nähtavat maksimumi nähtavas valguses, lainepikkud sõltub konjugeeritud kaksiksidemete arvust. Karotenoidid on väga tundlikud õhu ja valguse suhtes. Samas on nad aga toidus väga stabiilsed kõrgetel temperatuuridel. Aroomiühendite prekursoriteks. Karotenoide kasutatakse toidainete töötlemisel: taimeekstaktidena (safran, annatto, oleoresiin) ning üksikute ühenditena (-karoteen, kantaksantiin, -apo-8´-karotenaal) Karotenoidide analüüs: eemaldatakse toiduainest rasv, leeliseline hüdrolüüs, kolonn- kromatograafia, HPLC, TLC Lipiidid toidus 1) lipiididerikka keskonna toidud (või, margariin jne) 2) vesikeskkonnas emulgeeritud toidud (supid, piim, koor, kastmed jne) 3) biopolümeersetes ehk maatrikstoitudes esinevad lipiidid (juust, jäätis, liha, kondiitritooted jne) Söödavad rasvad ja õlid: 1) Loomsed rasvad (veiserasv, searasv, hanerasv) 2) Mereõlid 3) Taimse päritoluga õlid (viljalihaõlid, seemneõlid) Oliivõli
ACETALDEHYDE Atseetaldehüüd Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel vähki tekitav aine. DIAZOLIDINYL UREA- Diazolidinüül karbamiid. Kasutatakse antiseptikuna. Võib eraldada formaldehüüdi, mis on väga mürgine. DIETHANOLAMINE (DEA)- Dietanoolamiin. Kasutatakse laialdaselt selle aine emulgeeriva ja vahutava toime pärast. On seostatud allergiliste reaktsioonide ja silmaärritustega. DIMETHICONE- Dimetikon Niisutamiseks kasutatav silikoon, mis tekitab nahale sellise kihi, mis ei lase nahal hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet palju kasutada, võib see koguneda maksa ja lümfisõlmedesse ning lõpuks kasvajaid moodustada. On leitud: kreemides ja kehaemulsioonides. 1,4-DIOXANE- 1,4-dioksaan Kantserogeenne aine, mis kergesti imendub nahka. Võib tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, maksa ja neere. On leitud: sampoonides, dusigeelides,
mõjutavad inimese tujusid ja mõtlemist. Lisaks uuris filosoof, kuidas erinevaid lõhnu tajutakse, ning viitas lõhnataju ja maitse seosele. Pilt 2. Aphrodite saarelt leitud vanad kreeka parfüümid. 1.3 Minevikust kaasaega Parfümeeriatööstuse mineviku ja tuleviku sidujateks võib nimetada araablasi. Destilleerimisprotsessi, mille jooksul lilledest eraldatakse õlid meetodi, mis on kasutusel tänaseni ,arendas välja araabia arst ja keemik Avicenna, alustades oma katseid roosidega. Enne tema roosivee leiutamist kujutasid vedelad parfüümid segu õlidest ja maitsetaimedest, kuid roosivesi oli delikaatsem ja muutus ääretult populaarseks. Catherine de Medici valitsemisajal Prantsusmaal (15471559) õitses just parfümeeriatööstus. Kuninganna võttis oma sünnimaalt Itaaliast kaasa isikliku parfümeeri René le Florentini.
Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine Gaas Gaas - - gaaside segu Vedel udu, vihm aerosool - Tahke tolm,suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Emulsioon Kolloidlahus Lahus Tahke Suspensioon Kolloidlahus Lahus Tahke Gaas Tahke vaht Tahke vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Tahke vaht Tahke vaht Tahke lahus n. Tahke Segu Tahke kristallvedelik kolloidlahus Tahke lahus
Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiksidemed. Rasvad lagunevad CO2 ja veeks. Rasvad lagunevad ehk rääsuvad ehk oksüdeeruvad mikroorganisimide kaasabil. (kaamelitel salvestatakse energia küüru rasvas ja rasvade lagunemisel saab kaamel vett ja energiat). Iga sideme lõhkumine rasvhappetes annab energiat (oksüdeerumine). Lõppproduktid on co2 ja vesi
Katioonaktiivsetes pindaktiivsetes ainetes on aktiivne osa positiivse laenguga. Mitteionogeenseid pindaktiivsed ained lahuses ioone ei moodusta.[2] Amfoteersed pindaktiivsed ained toimivad neutraalses keskkonnas mitteionogeenselt, aluselises keskkonnas anioonaktiivselt ja happelises keskkonnas katioonaktiivselt.[2] Umbes poolt toodetavatest pindaktiivsete ainete kogusest kasutatakse pesemisvahenditena. Mustuse põhikomponent on tavaliselt rasv, millele lisanduvad tolm ja teised tahked ained. Pesemisel kogunevad PAA osakesed rasvastele mustuseosakestele, aidates veemolekulidel neid esemelt eemaldada, lahustavad selle rasvakile mitsellides ja kannavad koos vahuga lahusest välja. Esemelt eemaldatud mustuseosake langeb seejuures lahuse põhja.[2] Pindaktiivsete ainete üheks põhitarbijaks on ka mäetööstus, kus värviliste metallide maakide ja teiste maavarade rikastamisel kasutatakse ära pindaktiivsete ainete floteeriv toime.
II vahutavuse katse........................................................................37 Lisa 2. III vahutavuse katse.......................................................................38 Lisa 3. Seebi keetmise retsept..................................................................39 MÕISTED Atsükliline- Mittetsükliline Detergent- Sünteetiline pindaktiivne aine, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastoime parandajana. Emulgeerima- Emulsiooni tekitama Emulsioon-Dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihutsunud või segatud teise vedela ainega, kusjuurs mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Ester- Orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsiniku aatomitega. Hüdrofiilsus- Ehk veelembus ehk võime lahustuda vees. Hüdrofoobsus- Ehk vett-tõrjuv ehk võime mitte lahustuda vees, aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kahjulike ainete loetelu:......................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Täna on üle 200 erinevat tüüpi vähihaiguse ning teadlased on n�
taimedest saadud eeterlikke aromaatseid õlisid inimese keha ja meelte tervendamiseks. Eeterlike õlide kasutamisel Eestis on peamiselt kaks suunda: kosmeetiline ja teraapiline. Kosmeetikas kasutatakse õlisid eri nahatüüpide hoolduseks ja raviks või lõdvestuseks ja toniseerimiseks. Teraapiline e. tervendav moodus hõlmab peale massaazi, mis on üks tõhusamaid, ka vannid ja sauna, mähised, kompressid, kasutamise lõhnalambis jne. Enamikul juhtudel vajavad puhtad 100%-lised eeterlikud õlid kasutamisel lahjendamist kas alusõlis (massaa: 4 tilka 15 ml-alusõlis), piimas (vann: 3-6 tilka 100 ml piimas), vees (aroomilamp: 1-8 tilka lambivette). Eeterlikke õlisid saadakse taime erinevatest osadest: õitest (jasmiin, lavendel), lehtedest (patshuli, tea-tree), puidust (sandel, viiruk), viljadest ja nende koortest (apelsin, mandariin). Lõhnalambis kasutamiseks sobivad ka vähem destilleeritud õlid, massaazi puhul aga: mida puhtam õli, seda suurem toime.
lülituvad ainevahetusse loomulikult. Samaaegselt positiivse mõjuga, võivad taimed omada aga ka negatiivset mõju. Seetõttu peab enne ravimtaimede kasutamist tervise edendamiseks omandama teadmisi taime iseloomu kohta. Mida tugevatoimelisemad on taime omadused, seda ettevaatlikumalt tuleb seda kasutada. Nahka saab taimedega mõjutada kahte pidi väljast poolt ja seest poolt. Kui nahale teha taimedest kompress, segada kokku kreem või salv või lisada ürti veeaurule, peab see mõjuma läbi naha enda kaitseparjääri ja tungima läbi rakumembraani, et rakule mõju avaldada osad ained suudavad selle parjääri läbida, osad mitte. Juues taimeteed, lülituvad ained üldisesse ainevahetusse ja toimivad kui toitained mõjutades rakkude kasvamist läbi erinevate keemiliste protsesside. Järgnevalt tulevad käsitlusele kaks taime, mille omadused on leitud olevat väga
ILURAVI RAHVUSVAHELINE ILUKOOL Keemiline koorimine Happed Anita Hass 17.05.2016 Sisukord SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 2 KEEMILINE KOORIMINE ................................................................................................................... 3 PINDMINE KOORIMINE.................................................................................................................... 10 KESKMINE KOORIMINE .................................................................................................................. 11 SÜGAV KOORIMINE ......................................................................................................................... 14 TÜSISTUSED ....................................................................................................................................... 15 KEEMILISE
· kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal mõjutab füüsilist aktiivsust suurema kaaluga kaasneb suurem ebamugavustunne ning hingeldamine, higistamine. Paljud rasvunud inimesed tunnevad teiste nähes treenimisel piinlikkust. Rasvumise tüübid. Eristatakse kahte tüüpi rasvumist: o õunakujuline ehk rasvumine kõhu piirkonnas. Õunakujulisel rasvumisel koguneb rasv kõhupiirkonda, siseorganite vahele ja rinnale. Vahel nimetatakse sellist rasvumist ka õllekõhuks, kuid tegelikult soodustab rasvumist igasugune alkoholi liigtarbimine. Selline rasvumine esineb rohkem meestel, aga ka vanematel naistel pärast menopausi. Uurimused on näidanud, et õunakujulist rasvumist põhjustab ka pikaajaline stress, mille põhjuseks peetakse stressi puhul erituvat liigset kortisooli;
saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia. Disperssed süsteemid jaotatakse sõltuvalt osakeste mõõtmetest (meetrites) järgnevalt: Osakese >10-7m 10-7-10-9m <10-9m läbimõõt Süsteemi Jämedisperssed Kolloiddisperssed Molekulaar-ja nimetus süsteemid. süsteemid, soolid ioondisperssed süsteemid Suspensioonid, emulsioonid 3. Millist infot dispersse süsteemi kohta annavad osakeste mõõtmete diferentsiaalne ja integraalne jaotuskõver? 4. Millest on tingitud valguse hajumine disperssetes süsteemides ja tõelistes lahustes? Milliste parameetritega iseloomustatakse kvantitatiivselt valguse hajumist? 5. Mille poolest erinevad nefelomeetria ja turbidimeetria meetodid? A nephelometer [1] is a stationary or portable instrument for measuring concentration of suspended particulates in a liquid or gas colloid
eelnevalt kasutatud munade kogus. Mõõtühikuks oli "munakooretäis", mis tegi eksimise võimatuks. Saksamaal asendati vein õllega (ju oli õlu saksa kunstnikele hinge- ja kõhulähedasem), Venemaa ikoonimaalijad lisasid temperale omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).
Oluline on tervisehäirete ennetamine. Aroomimassaaz stimuleerib organismi võimet ise ravida. Massaazi käigus kudede hapniku ja toitainetega varustatus paraneb. Intensiivistub vere- ja lümfiringe. Eemalduvad jääkained ja surnud rakud naha pinnalt. Massaazil on tugev mõju psüühikale. Rahustab, loob sooja tunde, maandab psüühilisi pingeid, pehmendab lihaspingeid, peavalusid, depressiooni. Aroomimassaazi tehakse eeterlike õlidega. Eeterlikud õlid on aromaatsete taimede kergelt lenduvad õlid. Aroomimassaazi liigutused on aeglased ja sujuvad. Näidustusteks on psüühiline väsimus, vere- ja lümfiringe häired, lihaspinged, uroloogilised põletikud, unehäired. · LÜMFIMASSAAZ massaaz stimuleerib lümfiteid. Aeglase vooluga lümf suunatakse mööda lümfiteid suuremate lümfisõlmede poole sujuvate ja pehmete liigutustega. Lümfimassaaz suurendab organismi immuunsust. Seda tehakse
Eliminatsioon on selline protsesside kogum, mille abil organism püüab vabaneda raviainest. Eliminatsiooni protsesse iseloomustatakse kolme näitajaga: 1.totaalne kliirens ehk organismi täielik puhastamine. 2.eliminatsiooni kiiruse konstant 3.bioloogiline poolväärtusaeg 18. Sissevõetavad ravimvormid. Üldsoovitused tablettide ja kapslite manustamiseks. Sissevõetavad ravimvormid: pulbrid, tabletid, kapslid, drazeed, graanulid, tinktuurid, ekstraktid, lahused, emulsioonid, suspensioonid, piimad, geelid, mikstuurid. Üldsoovitused tabl. manust: -tabl. tuleks sissevõtta püsti või istudes.Lamav haigel aidata poolistuvasse asendisse. -peale juua 1 või pool klaasi soojavett. -enne tabl. sissevõtmise ajal võiks veel püsti olla või isegi veidii liikuda,siis läheb tablett paremini alla ja ei jää söögitorusse pidama -kui tabl. jääb söögitorusse pidama, võivad tekkida kõrvetised ja valu selles piirkonnas
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises. Jaotuvad : jämedispersne süsteem, kolloiddispersne süsteem ja tõelised lahused. Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad) Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased
annaabi.ee 
