Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole Vanimad kristlikud piiblid on kreekakeelsed käsikirjad 4. saj. pKr. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus.html http://et.metapedia.org/wiki/Kristlus
Mõjutamisvahendid Mõjutamisvahendi eesmärgiks on panna inimesed mõtlema, tundma või tegutsema eesmärgi päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali.
Tuntud lendsõna "Mis liig, see liig!" RIIGIMEES SOLON TEATER Teater on sõna, muusika, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette, ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Teater on kunstiliik lavakunst, teatrikunst. Teater on teesklus, tembutus. Kreeka teater VanaKreeka teater oli hobuserauakujuline. Kivist pingiread. Laval oli kolm näitlejat, nendeks mehed. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Teater oli kohustuslik. Kreeka teater Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/kree kalyyrika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Solon http://et.wikipedia.org/wiki/Teater http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_teater AITÄH!
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk
kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine kloostrite teke (4.saj alguses). Mungad (eremiidid) põgenesid maailma ahvatluste eest kõrbesse. Kuulsaim Püha Antonius. Pühakirja kujunemine. · 3.sajandil eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt · 2.sajandil kujunes Uus Testament, mille koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja- Piibli · 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Ristiusukiriku algusaastatest peale oli suur tähtsus võitlusel kiriku ühtsuse eest. Kirikukogudel kujundati õige, nn ortodoksne usutunnistus ning kõik kõrvalekalded sellest keelati. 4.- 5.sajandil levisid laialt kaks vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimusest: ariaanlased
Nimetustes kasutatvad kreekakeelsed arvsõnad Tähtsamad o.-a. lihtainete oksüdatsiooni aste on null 2 - di 5 - penta 8 - okta liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null 3 - tri 6 -heksa 9 - nona IA ja IIA ja rühm metallid võrdne rühma numbriga 4 - tetra 7- hepta 10-deka B-rühma metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed kindel O -II muutuv Fe II ja III H I Cu I ja II F -I Sn II ja IV ...
pisikesi nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kirikuid ja muid sedalaadseid ehitisi. Uus tõus arhitketuuris algas alles 17.dal sajandil. Mungad õpetasid kunsti,teadust jms. Lalibela linn (http://images.google.ee/images?hl=et&gbv=2&tbs=isch%3A1&sa=1&q=lalibela+linn&btnG=Otsi&aq=f&oq=) Etioopia kirjandus Raidkirjad on vanimad Etioopia kirjamälestised. 6.-5. Sajandist pärit ning saabakeelsed,hiljem kreekakeelsed. Alles neljandal sajandil pKr - maa ristiusustamise ajal ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel. Geesi keel on säilinud ning seninigi kasutusel kirikus liturgia keelena. Praeguses Etioopias ametlikustatud amhaara keel on lähedane geesi keelele. Geesikeelse kirjanduse kõrgajaks loetakse 5.-7. sajandit. 13.dal sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss. Sel ajal said peamiseks kirjandusliikideks kroonika ja pühakute elulood.
Vana-Kreeka teater Vana-Kreeka teatri kujunemine. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Teatrietendused moodustatsid Dionysose austamise pidustuste tähtsa osa. Komöödiad ja tragöödiad. Anteenas esitati alatase 6. sajandi lõpust enne meie aja arvamist igal aastal tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid. Need olid arenenud algelistest
Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav
Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub ainult Isast Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega 1054.a Suur Kirikulõhe Paavst ja patriarh kuulutavad teineteist tagandatuks.
Seal olid kivist pingiread. Näitlejateks olid mehed. Teatrit käisid peaaegu kõik vaatamas, vaesed võisid odavamalt või tasuta tagaridadest vaadata. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Esiplaanil oli luule. Klassikalises Kreekas toimusid etendused millegi auks ning toimusid päise päeva ajal kuuma päikese all. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Müüdid olid üld tuntud ning sisu vaatajatele ette teada. See-eest püüti võimalikult kaasakiskuvalt kujutada tegelaste kannatusi.Tihti olid õnnetu või traagilise lõpuga. Komöödiates aga kujutati tuntud
aga Heinrich suri juba 1313 ja Dante ei jõudnudki Firenzesse tagasi. 1318 kutsus vürst Guido Novello da Polenta Dante Ravennasse, kus Dante elaski surmani. Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas lisaks keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite (Homerose ja Aristotelese) teoseid, kuigi kreekakeelsed teosed polnud talle alati algkujul kättesaadavad. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole.[1] 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala
keskendus humanistidele, kelledel oli palju ühist antiikfilosoofidega. Leiutati trükimasin ja graafika, mis soodustas hariduse arengut. Trükikunst arenes välja 15 saj keskpaigast (Hiinas 400 aastat varem). Algselt kasutati seda religioossete tekstide levitamiseks. Esimeseks suureks tööks oli Johann Gutenbergi poolt trükitud piibel (1455). Humanistidel ja trükkijatel oli üksteisele vähe mõju kuni 15 saj viimase aastakümneni, mil Aldus Manutius avaldas esimesed täpselt trükitud kreekakeelsed tekstid. See hakkas mõjutama intellektuaalset elu Euroopas. Õpiti tundma puu- ja vaselõiget. Erilise tähelepanu omandas ajalugu. Humanistid olid eelkõige ajaloolased, õpetlased, filosoofid ja bibliofiilid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kellel oli palju ühist antiikaja esindajatega. Et Itaalias oli säilinud Rooma aegseid kunstimälestisi ning antiiki peeti ideaalseks. Seepärast hakati eeskuju võtma antiigist
Venustrafoobia- ilusad naised- spetsiifiline hirm Japanofoobia- jaapanlased ja nende kultuur- spetsiifiline hirm Judeofoobia- juudid, nende kombed ja usk- spetsiifiline hirm Hubofoobia- kerjused ja hulgused, hirm korratuse ja tavalistest erinevate inimeste ees- spetsiifiline hirm Eklesiofoobia- kirikud- spetsiifiline hirm Skolionofoobia- kool,koolis käimine- spetsiifiline hirm Rütifoobia- kortsud- spetsiifiline hirm Astrofoobia- kosmos- spetsiifiline hirm Hellonofoobia- kreekakeelsed sõnad ja teaduslikud terminid- spetsiifiline hirm Altofoobia- kõrged kohad ja redelid- spetsiifiline hirm Frigofoobia- külm, lumi, jää, härmatis- spetsiifiline hirm Aviafoobia- lendamine- spetsiifiline hirm Blennofoobia- lima- spetsiifiline hirm Metrofoobia-luule- spetsiifiline hirm Androfoobia- mehed- spetsiifiline hirm Mehhanofoobia- masinad- spetsiifiline hirm Pediofoobia- nukud- spetsiifiline hirm Küprinofoobia- prostituudid- spetsiifiline hirm
Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha.Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.Herakles kastis oma nooled tapetud hüdra verre (mõne versiooni järgi sappi). Niisugused mürginooled tapsid kõik, kes nendega pihta said, näiteks tappis Herakles nendega Nessose. Kreekakeelsed sõnad noole (toxon) ja mürgi (toxis) kohta on väga sarnased.Esialgu pidi Herakles sooritama Eurystheuse valitud 10 vägitegu. Eurystheus sai teada, et Iolaos aitas Heraklest, ega võtnud hüdra tapmist arvesse. Augeiase tallide puhastamine oli teine, mis talle ei kõlvanud, ja nii pidi Herakles 12 vägitegu toime panema. Seda on nähtud kompromissina osas Heraklese-legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 vägiteo vahel.Zeus tõstis Hüdra ja Vähi taevasse tähtkujuks. 3
Laevukeste perekonnal pole ühtegi lähedast sugulast. Laevukeste perekonda kuulub kuus liiki, näiteks tavaline laevuke (Nautilus pompilius), N. scorbiculatus ja N. macromphalus. Kas tead, et... · Laevukestel on imetlusväärne taastumisvõime. Haavad kasvavad neil kinni juba mõne tunni möödudes arme jätmata, ühe kombitsa kaotuse korral kasvab neile aga kiiresti uus asemele. · Laevukeste teaduslik nimetus on Nautilus, mis kreeka keeles tähendab "merel ulpijat". Kreekakeelsed nimetused on ka teistel mereloomadel, kuna kreeklased olid tuntud meresõiduoskuse poolest. Üks niisugustest loomadest on paberlaevuke (Argonauta), kes kannab meresõitjate nime. Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N. macromphalus on ainsad paleosoikumis elanud ammoniitide järeltulijad. Sisekojaliste (Coleoidea) hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Sisekojaliste
2. saj. kujunes Uus Testament s.o. kogumik ristiusu ajajärgul loodud usulise sisuga tekste, peamiselt Jeesus Kristusele omistatav õpetus. Uue Testamendi põhisisuks on evangeelium – rõõmusõnum Jeesus Kristusest – maailma lunastajast. Nelja evangelisti (Matteus, Markus(Peetruse rännukaaslane), Luukas (Pauluse rännukaaslane), Johannes) eri aegadel lugejate ette toodud Jeesuse elulugu ja tema tegevus erinevatest aspektidest. Uue Testamendi koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustavad need kristliku pühakirja “piibli” (kr. k. biblion – raamat) 4. saj. tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. – tõlge nim. Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse ristiusu kiriku kujunemisaega kuni aastani 500 pKr. Selle perioodi jooksul
üheks tervikuks. Kuulsaim üksikallikas on "14-tiitli Nomokaanon," millest sai edasise kirikuõiguse arengu alus. 3. 8. sajand kuni Makedoonia dünastia algus, s.o 8. sajand - 867 Perioodil taaselustus juriidiline kirjandus, mis toetus endiselt CIC traditsioonile, kuid ei tegelenud enam CIC sõnasõnalise refereerimisega, vaid pigem filtreeris sellest märksõnaliste lausetega lühikesi reegleid. Need kreekakeelsed lühikesed ülevaatlikud tööd muutusid elanikonnale nii keeleliselt kui sisuliselt kergesti arusaadavateks. Teosed peegeldasid praktilist õiguselu, mõjutades ühtlasi selle suundumusi. Taoline stiil vastas ühtlasi Isauruste dünastia õiguspoliitika vähenõudlikule ja kergesti arusaadavale stiilile. Loobumine püüdest teaduslikkuse järele juriidilise kirjanduse sisuliselt võttes tagasi vulgaarõiguse juurde. Õiguse uuenduslikkuse määras mitte kirjandus, vaid keisri uuenev
16. sajandi II poolel ja 17. sajandi I poolel külastas Etioopiat mitu katoliiklikku missiooni Portugalist, Prantsusmaalt, Hispaaniast eesmärgiga allutada Etioopia paavsti ülemvõimule. Kohaliku kiriku vastuseis viis selleni ,et 1630. aastal saadeti katoliiklased Etioopiast välja mistõttu jäi riik järgneva kahe sajandi jooksul eurooplastele suletuks. Kirjandus Etioopia vanimad kirjamälestised on raidkirjad, mis pärinevad 6.-5. sajandist eKr ja on saabakeelsed, seejärel kreekakeelsed. Alles maa ristiusustamise ajal 4. sajandil pKr ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel, mis säilis mitmeid sajandeid ning on tänapäevalgi kasutusel. 13. sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss peamised kirjandusliigid olid kroonika ning pühakute elulood. 14. sajandi algul kirjutatud ,,Keisrite üllus" jutustab Etioopia tekkest ning tema valitsejate kuulsurikastest tegudest. Järgnevatel sajanditel ilmus veel mitu kroonikat, kuid alles 16
Keskajal vajusid Homerose eeposed unustusse. Homerost hakati uuesti lugema 14. 15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab taas 18. sajandil, kui algas ka eeposte teaduslik käsitlemine. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailased, argiivid, danaoslased on sünonüümid, mida Homeros kasutas kreeklaste kohta oma eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? ,,Ilias" ning ,,Odüsseia" ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerosele omistatakse ka koomilisi eeposi ,,Margites" ning ,,Batrachomyomachia" ehk ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused.
Rooma, Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadel muutus Kreeka rahvuslik koosseis mitmekesisemaks. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi ning kaasaegne Kreeka on säilitanud paljusid elemente oma eelkäijast. Kreeka saavutas sõltumatuse Ottomani impeeriumist 1830. a. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel lülitas Kreeka järk-järgult riigi koosseisu ümberkaudsed saared, millel elasid valdavalt kreekakeelsed rahvad. II maailmasõjas tungis riiki esmalt Itaalia (1940) ja seejärel Natsi-Saksamaa (1941-44). Aastal 1967 haaras kolonelide grupp riigis võimu, kinnitati sõjaväeline diktatuur ja sunniti kuningas põgenema. Aastal 1974 toimusid üle kümne aasta demokraatlikud valimised ja referendum. Otsustati loobuda monarhiast. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks
Ennast kujutab hallipäise, rõõmsameelse vanainimesena. Ta oli väga populaarne autor nii oma kaasajal kui hilisemal ajal. Tal oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule, kasutati tema värssi ( oli keskajal populaarne, ka hiljem renessansiajal ). 19. saj lõpul, kui filoloogid hakkasid põhjalikumat uurimistööd tegema, hakati eristama tema ning jäljendajate luulet. ( teda jäljendati ka eluajal ). Renessansiajal loodi palju anakreontilisi oode. Esimesed kreekakeelsed tõlked eesti keelde olid tõlgitud anakreontilises võtmes ( Kristjan-Jaak Peterson ) 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm - nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. Epitaaf - hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus.
teatud Homerosest palju. Ekspansiooniteooria pooldajad ütlevad, et eeposed on mitme ajajärgu autorite töö, mis kirjutati lõplikult üles alles 6. Sajand eKr. Ja et Homeros võis olla silmapaistvaim nende esitajate seast. Enamik nüüdisaja uurijaid siiski peavad neid teoseid ühe autori töödeks. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailasteks, argiivideks ja danaoslasteks on peetud Kreeklasi Homerose eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? Ilias ja Odüsseia ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost Margites Homerosele on omistatud koomilist eepost ,,Batrachomyomachia" e ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter pärineb Mükeene ajast, Homerose ajaks oli küps. Mütoloogia kohaselt lõi heksameetri Hermes. See
vastu. 18. sajandil saab alguse ka Homerose küsimuse teaduslik käsitlus. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Kreeklasi on Homerose eepostes nimetatud: *Ahhailased Iliases 598 korda. * Argiivid- Vana-Kreeka linna Argose elanikud, alates Homerosest nimetatakse nii ka kõiki teisi kreeklasi. Iliases kasutatud 29 korda. *Danaoslased Iliases kasutatud 138 korda 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? Ei olnud. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost ,,Margites". Homerosele on omistatud koomilist eepost ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult
mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks. Hellenistlik kultuur on linnade kultuur. See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse. Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti
Tegelikkuses on kirjutajaid väga palju, raamatud on väga pika aja jooksul tekkinud. Raamatuid kirjutati ainult häda korral. Kirjatundjaid oli 2 %. Ühe raamatu kirjutamine võis kesta 500-600 aastat. Moosese raamatuid kirjutati VIII-II sajanditel eKr. Pühakiri oli avatud suurus, sinna lisati pidevalt uut teksti, sest seni kirjutatu vajas kommentaare, selgitusi kaasaegsetele. Juudi traditsioonis on viie raamatu pealkirjad seotud raamatute esimeste sõnadega. Kreekakeelsed Moosese raamatute nimed Genesis sündimine Exodos väljaminek Levitikon leviitide (Jeruusalemma templipreestrid) raamat Aritmoi loendused Deuteronominon teine seadus (Mooses loeb käske ette teist korda) Ladinapäraselt: Genesis, Exodus, Leviticus, Numeri, Deutronomius Kristlikus kontekstis on see saanud nime käsuseadus. Kristlased arvavad, et inimene pole võimeline käske (613) täitma, mistõttu Kristus pidi inimesed lunastama. Juudid
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega.
Cicero 133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid. Livius oli ainus tuntud Rooma ajalookirjanikest, kes ei pidanud oma elu jooksul ühtki riigiametit ja kel puudus seega tegelikult praktiline kogemus. Tema peateoseks on ,,Täielik Rooma ajalugu", mis on kirjutatud umbes viiekümne aasta jooksul. Ta oli enam kirjanik kui ajalooteadlane: ei uurinud arhiivides, ei tutvunud muististega, tema allikaks olid varasemad teosed (nii ladina- kui ka kreekakeelsed). Niisiis ei kogunud niivõrd materjale kui kirjutas narratiivi. Ta jättis välja eel- ja järellood, keskus dramaatilisele kulminatsioonile. Tal puudus poliitiline taust ja see tingis eksimused seisussuhetes, välispoliitikas ja õigusteaduses. Talle olid pigem olulised sündmused kui olud, pigem üksikisikud kui ajaloo protsessid. Oluline ei olnud mitte faktitäpsus, vaid moraalne eeskuju, mis paneb iseloomu ja teod selgelt kooskõlla. 134. Nimeta Tacituse peamised teosed
Autasu : õlipuuokstest pärg Pidulike mängude tuntuimad võitjad: 1) Koroibos esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel dolichos pikamaa jooksudistants antiikOM (12 või 24 staadionit) pankration võistlusspordiala, mis ühendas rusikavõitlust ja maadlust. Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine
Nõuti õpetuse head tundmist, ametit ei antud raha ja kinkide eest. Samuti pidi piiskop omal territooriumil elama ja ei tohtinud sealt lahkuda kauemaks kui 1 aasta. Keiser uskus, et ta käib Konstantinus Suure jälgedes, ka tema püüdis tegelda kirikupoliitiliste küsimustega. Eesmärgiks oli püüda rahu iga hinna eest. Monofüsiite oli endiselt palju just Süürias ja Egiptuses, mis tollel ajal olid Bütsantsi impeeriumi osad. Neis piirkondades oli tihti nõnda, et kreekakeelsed kristlased järgisid Chalkedoni vormelit, aga koptid ja süürlased kaldusid monofüsiitlusesse. Justinianus püüdis monofüsiite lepitada Aleksandria Kyrillose stiilis õpetusega monofüsiitlusest. 451. aasta usutunnistuses öeldakse, et inkarneerunud Kristus koosnevat ühest ja samast isikust ,,kahes loomuses", millega olevat nestoriaanlus tõstetud dogmaks. Kyrillose meelest oleks pidanud otsuses olema sõnapaar ,,kahest loomusest". Jeesus
kaust). 42 Tänu pärgamendi võidulepääsule tekkis rullile võistleja: see oli koodeks, tänapäeva raamatuköite algkuju. 2. sajandil sai teoks see uus suur muutus raamatu väliskujus. Koos uue kirjutusmaterjali, pärgamendiga, kujunes välja tänapäevast raamatut meenutav kokkuvolditud lehtedest moodustatud vihikutest koosnev koodeks. Varasemad säilinud koodeksid on kreekakeelsed ja kirjutatud papüürusele, need pärinevad 1. sajandist. Koodeks sai nime kokkulapitavatelt puutahvlitelt. Algselt koosnes iga poogen omaette vihikkoodeksist, 4. sajandil aga juba mitmest poognast. Et lehed olid laotud üksteise sisse, siis seesmised poognad ulatusid kaugemale välja. Selle vältimiseks paigutati volditud poognad vihikute kaupa üksteise kõrvale ja köideti kokku raamatuplokiks. 8. sajandil kinnitati
annaabi.ee 
