Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
Kreeka probleem Tervist kõik see pere kallid klassikaaslased ja õpetaja! Ilmselt üheks enim spekuleeritud teemaks meie poliitikute ja ministrite ning lihtrahva seas on tõusnud viimasel ajal rahvakeeli öelduna ,,Kreeka probleem". Erinevad rohkem- ja vähem kirkamad pliiatsid pinalis on sõna võtnud, kas ja kui palju peaksime meie väikse ning kokkuhoidliku riigina kinni maksma Kreeka võlgasid, mille nad ise endale kaela on tõmmanud. Me kõik teame, et Eesti riik on teinud suuri jõupingutusi, jättes töötuks tuhanded, et mahtuda ära Euroopa Liidu poolt vastu võetud Maastrichti lepingusse. Tööpuuduse protsent siinmail on küll võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kiirelt langev, aga siiski üle keskmise. Meil müüdavad kaubad on kallid ja palk väike, elame kitsikuses. Kust peaksime meie võtma finantsraskustesse sattunud riikide otstarbeks 2 miljardit eurot, mis on lausa kolmandik meie järgmise aasta riig...
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Poliitika ja eetika Eetika vastu on tekkimas üha rohkem huvi. Arvatakse, et sõnu ,,poliitika" ja ,,eetika" ei saa väga ühes lauses kasutada. Miks nii ja miks on eetika tähtis? Enne, kui me saame sellele küsimusele vastata, peame endilt küsima, missuguses ühiskonnas me tahame elada, oma lapsi üles kasvatada ja millist ühiskonda neile pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hooli...
filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele
Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj
Vana-Rooma 1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja tasandikke oli rohkem, rannajoon polnud nii liigendatud, liikusid pigem maismaad mööda ja tegelesid peamiselt põlluharimisega. 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Etruurias. Võtsid üle Kreeka tähestiku. Päritolu tundmatu. Said läbi kreeklaste ja foiniiklastega. Head meresõitjad ja kaupmehed. Tähtis ennustuskunst ja usk surmajärgsesse ellu. Edendasid linnaelu ja kaubandust. 3. Legendid ja lendlaused
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ja Kosovo.Põhjast läheb piir koos Serbia riigiga 62km,loodes koos Kosovo riigiga 159km,Bulgaariaga idas läheb piir 148km,Kreekaga lõunas 228km ja Albaaniaga läänes läheb piir 151km. 11.Riigikaart.
mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga. Ta saatis kõikidesse polistesse saadikud nõudmisega anda "maad ja vett". See tähendas alistumist. Enamik linnriike kartis Pärsiat ja alistuski, kuid Ateena ja Sparta mitte. Spartalased heitsid Dareiose saadikud kaevu, öeldes: "Võtke seal maad ja vett niipalju kui soovite". Termopüülide kitsastee Plataia Salmise lahing, 480 eKr Maratoni lahing, 490 eKr
väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga. 1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st. Territoorium Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt. 1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid.
Küsimused Rooma kohta Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad? I aastatuhandel eKr elas seal päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid
Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid, kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad. Näiteks kreeka Zeus vastas roomlaste Jupiterile ning Herale anti nimi Juno. Hiljem, kristluse levimisel, kaotasid roomlaste jumalad tähtsuse, kuid võib arvata, et sama juhtus ka Kreekas. Kirjanduses jälgisid roomlased paljuski kreeklased. Alguses ei kirjutanudki roomlased ise teoseid vaid lugesid kreeklaste omi kreeka keeles
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam- Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. Bulgaaria on lõunast väga mägine, sest ta asub laama ääreosas. Võiks väita, et Pirini ja Rila mäestikud tekkisid Euraasia laama ja Aafrika laama kokkupõrkel. Pinnamood avaldab suure mõju riigi majandustegevusele. Esiteks põllumajandus. Bulgaaria kahe mäe vahel tekib ala, mis on väga hea taimede kasvatamiseks
4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga
Umbes 27% elanikest töötab põllumajanduses. Nendest andmetest siiski ei saa me järeldada, et Poola ekspordibki ainult toiduaineid. 40% ekspordist moodustavad igasugused masinad ja seadmed. Riik ekspordib ka autoid ja lennukeid, 10% ekspordist on keemiatööstus, metalle, tekstiili. Kui vaadata Poola sotsiaalseid näitajaid, siis näeme, te näiteks arste on riigis üsna vähe 228 arsti 100000 elaniku kohta (2,28 arsti 1000 inimese kohta). Võrreldes näiteks Kreekaga, kus on 454,3 arsti 100000 elaniku kohta (4,543 arsti 1000 inimese kohta), on see madal näitaja. Imikute suremus on 14%, mis on ka suhteliselt suur arv, kuna Norras on 0,6%. Naiste keskmine eluiga on 77,8 aastat ja meestel on 69,4 aastat. Poola on üsna haritud riik , sest kirjaoskamatuid on seal ainult ligikaudu 0,5%. Poola kuulub Põhja riikide hulka ning ta on teise maailma riik, mis tähendab, et riik on arenenud.
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. (europa.eu) Pinnamoe mõju turismindusele on hea, sest kuna Bulgaaria on mägine, käiakse seal talviti talvemõnusid nautimas ( suusatamine, lumelauaga sõitmine jne). Lisaks sellele asub Bulgaaria mere ääres, mille kuldsed liivad on väga populaarseks puhkusasutuseks ka suvel. Maavarad.
Aischylose tragöödiatest eristatakse tänapäeval enim ,,Aheldatud Prometheus". Sophoklese näidenditest "Kuningas Oidipus". Vana-Kreeka teatriga võrreldes Vana-Rooma teater oma arengult palju kehvem ja kasutas kreeklaste eeskujusid ja traditsioone. Roomas hakkas teater kujunema (millal?) 3.saj eKr. Tekkis mitu uut zanri nagu näiteks atellaan, mis tähendab ühevaatuselist jämedakoelist rahvatükki; miim- naljakas akrobaatiline lühijant; pantomiim-miimika kasutamine. Kreekaga võrreldes erines Rooma teater maskide traditsiooni poolest Rooma näitlejad ei kandnud maske. Erinevalt Kreekast ehitati Rooma teatrid (kuhu?) lauskmaale. Vana- Rooma kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius. Keskaeg hõlmab ajavahemikku 5 kuni 15 sajand. Keskajal käis teater alla. Sellele aitas kaasa ühe tugevnema (mille?) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas: kirikus ja hiljem kirikuesisel väljakul
basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreekaga: kõrgenenud tohutu hulk suuri hooneid. Kõik see nõuab muudatusi tehniliste aluste ehitus. Tegemine väga keerulise ülesande abil vana tehnika on muutunud võimatuks. II mv kuni p. e. tekkiks uus tehnoloogia püstitamine monoliitsete seinte põhineb lahuste ja peene kivi-kohatäide. On saadud kunstliku monoliidi segades lahust ja liiva, killustiku kivi nimega "rooma betoon". See on tekitanud riigipööre ehitus. Selline
samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent on üsna väike, võrreldes näiteks Kreekaga, või USAga. Tulevase õena on minu jaoks religioonide tundmine eriti oluline, sest patsiente ei saa valida ning vaatamata kõigele tuleb käituda patsiendiga lugupidavalt ning arvestada ka tema usust tulenevaid tavasid ja piiranguid seoses arstiabi andmisega. Tihti seostatakse usklike inimesi kirikus käimisega ning enamus tegevusi, mis seostub religiooniga on tänapäeva noorte seas tabu ning uskliku inimest peetakse imelikuks. Arvan, et
jõuliselt laiendama, alistades mõne aastaga viimased sõltumatud Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, sealhulgas ka Mileetose. Lisaks võttis ta ette sõjaretki sküütide ja teiste Mustast merest põhjas elavate hõimude vastu, kuid ei suutnud neid alistada. 512 eKr allutas ta endale aga Traakia, seega ulatusid Pärsia valdused juba Euroopasse. XerxesI On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdib Kreekaga ja kaotab - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. abüloni linn käib alla, kuna sealne mäss väga armutult maha surutakse: karistuseks purustatakse ka kultuskeskusi. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. KreekaPärsia sõjad. Kreeka vallutus üldse sellepärast, et Väike-Aasia linnad ei saa muidu rahu, kuna mandrilt toetatakse.
kirjutamist. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist. Sportlikud harjutused olid au sees. Vanuses 18-20 eluaastat said nad sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida loeti nad täiskasvanuteks. Ateena Sparta Asukoht ja Hea võimalused veeteedeks, Ligipääs merele puudus ja maadmööda mõjud maateid vähe ja kehvad. oli ülejäänud Kreekaga ühenduses Arenes laevastik. püsimiseks vaja ületada Isthmose Tugev merevägi. maakitsus Tugev jalavägi. Riigikord Riiki juhtisid aristokraatide Riiki juhtisid kaks kuningat (võim seast valitud ametnikud ja päritav), vanemate nõukogu geruusia ja nõukogu. Kodanikkonnda loeti neid kontrollisid viis efoori.
kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Enamasti olid kirjanikud ise ka näitlejad. 6)Tragöödiakirjanikud- Aischylos, Sophokles ja Euripides 7) Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid, kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad. 8)Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast", mõlemad räägivad sõjast. 9)Cicero- Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks.
Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka tahvlimaalikunst.
Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka tahvlimaalikunst.
aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15-aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja. Alkoholipoliitika ELis ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud. Aastal 2000 kuulus Eesti ühte ritta Saksamaa, Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis. 1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika osa, eesmärgiga toetada väikepõllumeest ja soodustada veini odavat hinda. Näiteks Prantsusmaal pakuti õpilastele koolilõuna juurde veini kuni 1960ndate lõpuni. Veini tootmisel on oluline osa Prantsusmaa põllumeeste sissetulekus, nõnda tuleb toodang ka
Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreekas oli ka türannide teke. Türannid olid isehakanud valitsejad, kes toetusid sõjalisele võimule, kehtestasid riigis omale sobiliku korra ning tihti pöörasid ka tähelepanu vaeste olukorrale. Nüüdismaailmas on türannia mõiste natuke muutunud, võrreldes Vana-Kreekaga. Kolmas valitsemisvorm demokraatia -sai alguse 594. aastal eKr Soloni reformidega ning jõudis haripunkti Periklese ajal, kui Ateena linnriik oli saavutanud oma hiilgeaja. Tolleagsed demokraatia nähtused ei ole kindlasti samad, mis tänapäeval, kuid Soloni reformidega kärbiti suursuguste eesõigusi ning suurendati vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele
Vana-Rooma 1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! · Itaalia oli vähem mägine · Tegeldi rohkem põlluharimisega · Rannajoon pole niivõrd liigendatud · Sõitsid rohkem mööda maismaad · Itaalia polnud etniliselt ühtne itaalikud, -latiinikud. +KAART 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Itaalia põhjaosas, asustatud piirkond Etruuria. Päritolu tundmatu.
suur keskmine palk. Tsivilisatsioon on laias laastus jagatud kaheks. Esimene ja teine maailm. Aluseks on võetud arengutase. Kui lõunariikides haritakse põlde kõblaga või härjaga, siis põhjariikides pööratakse tähelepanu traktorite audiotehnikale ning istmesoojendustele. Selline erinevus inimeste elujärjes nii väiksel planeedil on utoopne. Tee, mida mööda me oleme antud situatsiooni jõudnud, on ebaloogiline, kuid samas paratamatu. Võrreldes Vana Kreekaga, elati seal orjanduses, mille abil saavutati meeletud edusammud nii arhitektuuris, kunstis, teaduses ja ka mujal. Tänapäeval võib paralleele tõmmata maavaradega. See riik, kellel naftat jagub, võib rahumeeli asetada end maailma jõukamate riikide sekka. Raha paneb raha tootma ning selle olemasolul puuduvad riigi arendamisel piirid. Väga raske on jalgu alla saada, kui puudub piisav ressurss. Selge on see, et raha ei tee õnnelikuks, kuid kindlasti
väga keeruliste rajatistega. Etruskid on eelkõige tuntust kogunud enda nekropolide ja haudade poolest, mis on säilinud tänapäevani. Nekropolid olid võrreldes kerge konstruktsiooniliste elumajadega suured ja massiivsed. Etruskid ajasid skulptuuris realismi joont. Nad valmistasid naiste ja meeste kujusid, mis pandi hauakambritesse. Ka paigutati sarkofaagidele skulptuurportreed, mis olid kadunukese moodi. (õpik lk. 143 on pilt) Võrreldes Kreekaga, kus püüeldi täiuslikkuse poole tõid etruskid esile vigu ja isikupäraseid jooni. Skulptuuride valmistamisel kasutati pehmemat materjali, mida oli kergem kujundada, näiteks lubjakivi. Kujude ja sarkofaagide valmistamiseks kasutati kivi. Etruskid olid osavad ka pronksskulptuure valmistama. Tuntuimad pronkskujud on Rooma linna Kapitooliumi emahunt. (õpikust pilt lk 145) Kokkuvõtlikult: Olgugi, et teadmised etruskide kohta on puudulikud on meil siiski
Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi
Bütsantsi ühiskonna eripära. Kultuuri järjepidevus, erilaadsus, tolerantsus. Keisrite raamatukogu. Theodosios II 401-450 Patriarhi raamatukogu. Photios. Myriobiblion 280 kreeka proosateost BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Kardinal Bessarion. Lev Matemaatik Bütsantsi mõjud itta ja läände. Bütsantsi-kreeka kultuuriruum. Kyrillos, Methodios. Moraavia. Makedoonia murre ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Asutati 963, keskajal elas Athosel 40 000 munka. Kloostririik liitus Kreekaga 1912. aastal. Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 munka. 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks venelastele, bulgaarlastele, serblastele. Külastuseks vaja viisat, kvoot, lühiajalise viisaga korraga 120 inimest, 10 välismaalast, palverändurid. ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Meesteühiskond Äratus puuvasaraga hommikul 4. 4 tundi missa, 2 korda päevas. Süüa 2 korda päevas: hommikul leib, puder, mahl; õhtul
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. 2 Suuremad puhke keskused ning nende tutvustused ALBENA Albena asub Bulgaaria Riviera põhjaosas, umbes 40 km Varnast ja 10 km Golden Sandsi kuurordist. Albena see on soe meri, sport, meelelahutus, restoranid, baarid, diskoteegid ja mineraalveeallikad
cAESARI VAHEL. SENAT KÄIS cAESARIL gALLIAS .. · Printseps "rooma riigi esimene mees" · 30. eKr hõivas Griptuse ja liitis selle Rooma riigiga (see sündmus tähistab vabariigi lõppu) · Rooma õigus (õigusteadus) Vana rooma kultuur · Orjad(õpetajad ja arstid ja need kes haritud ei olnud, rakendati raskesse füüsilisse töösse) · naistel oli rohkem võimalusi võrreldes kreekaga · Metseen kultuuri Metsenas (andis peavarju andekatele inimestele) tegutses aleksandri ajal Usk: · Ülempreester Pontifeks Maximus (kõik juhid tahtsid) · Preestrid (pontifeks ehk sillaehitaja) riigiametnikud · alistatud rahvaste usku ei sekkutud · valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal)
b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr-235 pKr) Octavianus vahetas nime Augustuse vastu, valitses 30 ekr-14 pkr, kurikuulus keiser Nero (54-68) tappis oma ema ja naise ja palju senaatoreid,
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond :
parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega. Toitu võesti näppudega ja joogiks oli veega lahjendatud vein. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Rooma sarnanes nii mõnegi koha pealt Kreekaga, ta võttis Kreekalt palju eeskuju. Roomat on koguaeg ehitatud ja muudetud kaunimaks ning praegu on ta üks väga kuulus ja tähtis linn Euroopas. Kasutatud kirjandus: www.koolielu.edu.ee/alo/Rooma.doc lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Vana-Rooma%20referaat.doc http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka_rooma_eluolu_karol.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/6-7-17-1.htm
On leitud palju jälgi sellise kunsti olemasolust ning see tõestab, et Kreeta-Mükeene rahvas on kunagi eksisteerinud. On leitud erinevate paleede varemeid, skulptuure, keraamikat, käsitööd, sildu ja tänavaid, haudu ning palju infot on saadud ka näiteks Homerose eeposest, mis on paljusti seotud kunagise Mükeene linna eluga. Egeuse mere kunst on seotud samas väga palju Kreeta ning kohati ka Egiptuse kunsti ning kultuuriga. Kindlalt on ka sarnasusi Kreekaga kuna need kaks saart asuvad nii lähestikku. Kreeta-Mükeene kunstis olid olulisel kohal värvid, eriti punane, must ja pruun ning kollane. Kasutati ka palju ornamente. Olulisemad paistsid olevat jumalannad kui jumalad. Tähtsal kohal olid ka mereloomad ja loodus. Väga olulisel kohal oli ehituskunst ja eriti paleede ehitamine. Kasutatud kirjandus: 1. https://sites.google.com/site/kunstileht2/kunstiajalugu/10-klass/oppematerjalid/egeuse- e-kreeta-muekeene-kunst 2. http://www.paideyg
Jeesus 1 saj palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Pontius Pilatus Juuda provintside asevalitseja, kes lasi jeesuse kolgata mäel risti lüüa. 753-509 eKr kuningate aeg (etruskide hiilgeaeg) 265 eKr kogu itaalia langes rooma võimu alla. 264-146 eKr 3 puunia sõda kartaagoga ülemvõimust vahemerel, lõppesid rooma võiduga. 146 eKr rooma impeerium liideti Makedoonia ja Kreekaga. 30 eKr octavianus vallutas egiptuse 313 - 381 - 395 Lääne ja Ida-Rooma jagunemine kaheks. 476 kukutati keisrivõim
Koor ei mängi enam nii suurt rolli ja laulab vaheaegadega. 14. Longos- ( 2-3 saj pkr.) on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose ,,Daphnis ja Chloe" , mida hinnatakse täinini kõrgelt. 15. Rooma kirjanduse algus- sai alguse 753 ekr, kui sai alguse ka rooma linn. Keeleks oli ladina keel. Paljudel elualadel toimus kreekastumine st.võeti palju üle kreeka kirjandusest.tähtsamad kõnemehed- cicero,demosthenes,caesar 16. Vana-Rooma jumalad ja seos kreekaga Rooma jumalaid samastati väga palju kreeka jumalatega. Jumalad olid : Jupiter(zeuz),Juno(hera), Neptunus(Poseidon), Vesta(Hestia), mars(ares), minerva(athena), venus( aprhodite), diana(artemis), Mercurius(hermes), Vulcanus(hephaistos), ceres(demeter). 17. Luule- Luules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. 18. Rooma teater- Oli ehitatud lauskamaalne, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas
Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole nee...
Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus
Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.
· Kuidas suhtub · Auavaldustesse? · Auhaavamisse? · Ohtudesse? · Heategudesse? · Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne Rooma au · Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, esmajoones sõjaline voorus · Rooma aristokraatliku väärtuskoodeksi põhimõisted: · Mos majorum perekond kui uhkuse ja reputatsiooni kese · Virtus mehelikkus. · Dignitas staatus; gloria kuulsus. Teened -> populaarsus -> austavad riigiametid
detailid kraabiti välja “Minotauruse surm” Punasefiguuriline vaasimaal Hilisem Figuurid jäeti värvimata, must taust Peene pintsliga tehti detailid Ruumilisem, loomulikum, liikuvam “Herakles võitles Busirisega” VANA-ROOMA ANTIIKKUNST 8 saj. eKr – 5. saj pKr Etruskidest Saame aimu hauakambrites olevate seinamaalingute järgi Äravahetamiseni sarnane vaasimaal Vana- Kreekaga Tähtsal kohal usk salapärastesse jumalatesse Kujutati jahistseene, pidutsemist, sööminguid jne Õudsed pildid allilmast Heledad toonid, sarnane pigem Vana-Egiptusega Rooma 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks 476 pKr kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse – vanaaja lõpp, keskaja algus Ida-Rooma keisririik jäi püsima kuni 1453, tuntud
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam- Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Loomastik:Kohalik loomariik on segu euroopa ja vahemeremaade faunast. Eriti rikkalik on linnuriik: leidub haruldasi kotkaid, pelikane, laanepüüsid, faasaneid jne. Imetajatest on esindatud karud, hundid, rebased, metskassid, põdrad ja mägikitsed jpt
koguproduktil (SKP), kuid strateegia teine eesmärk -- teadus- ja arendustegevuse kulutused moodustavad 2003. aastal SKP-st 0,90% -- jäi saavutamata. Nimetatud näitajat tuntakse teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse nime all ja see jõudis Eestis vaid 0,83%-ni. Euroopa Liidu vanades liikmesriikides oli teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 2002. aastal 1,99% ja kümnel liituval riigil 0,79%. Ühest protsendist madalama intensiivsusega kuulub Eesti ühte gruppi Portugali ja Kreekaga ning jääb kaugele maha näiteks Rootsist (2001. aastal 4,27%) või Soomest (3,46%).9 Eesti ei suuda konkureerida loodusvarade osas ning ei kavatse konkureerida odava tööjõu või keskkonna arvel. Seega ei saa Eesti leppida olukorraga, kus suurema osa oma metsast raiutakse maha ja saadetakse Eestist välja seda vääristamata, või kus andekad IT-ettevõtjad pigem rahulduvad alltöövõtuga kui üritavad riskida ning läbi murda oma toodetega, või kus
Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele
annaabi.ee 
