Algust määratletakse kas Rooma impeeriumi jagune- mise (395.a) või Lääne-Rooma riigi langemise(476.a) järgi. Keskaeg hõlmab mitmeid ajajärke- *Suur rahvasterändamine(5.-7.saj.)viis lõpliku languseni Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA *muusikakultuur peamiselt suuline
Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks Kuhu minna · Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest peetake ju Knossost Euroopa kultuuri hälliks. · Kindlasti võiks külastada Samaria kanjoni, Knossost, Festose paleed, Sitiad ja Iraklion. Millega peab arvestama · Kreeta on korralik ja väga usklik saar. Kohelikke solvab isegi liiga palju näitav riietus tänaval. · Kreekas on sõita odav taksoga. · Kreeka köök on väga ulatuslik. · Turistid peaksid oma asjadel hoidma valvsat pilku.
LÄHIS-IDA Koostajad: G., K., K. • Lähis-Ida Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. • Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). • Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust. • 2004. aastal moodustas selle piirkonna naftavarud 63,44% kogu maailma naftavarudest. LÄHIS-IDA MAJANDUS • Suurima majandusega riigid on Türgi, Saudi Araabia ja Iraan
Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord.
Hiina Hiina hälliks peetakse Huanghe jõe alamjooksu orgu ja Shadongi poolsaart. Sealt on leitud hieroglüüfkirja algeid, mis pärinevad 14.-15. sajandist eKr. Hiina koolidest, mis tegutesid juba esimesel aastatuhandel eKr, oli õpetajaks mõni mõtteteadlane, näiteks Kong Fuzi, kes avaldas suurt mõju hiina kultuuri arengule. Fuzi õpetuse, konfutsianismi kohaselt on igal inimesel ühiskonnas oma roll täita. Kuid oli ka teisi tuntuid mõjutajaid, nagu Laoz ning ka sisserännanud usk budism
3. kodutöö Esitlus: 5 vaatamisväärsust Euroopas Ivar Juhkam Vaatamisväärsused Euroopas Euroopat peetakse lääne kultuuri hälliks. 16.-20. sajandil kontrollis Euroopa enamust maailmast. Tänu Euroopa võimsusele on ajaloo jooksul rajatud siia suurejoonelisi ja kauneid ehitisi, millest paljudest on saanud armastatud vaatamisväärsused. Käesoleva esitluse käigus tutvustangi 5 nende hulgast. 5 vaatamisväärsust 1.) Colosseum 2.) Eiffeli torn 3.) Ermitaaži kunstimuuseum 4) Londoni Tower 5.) Louvre Colosseum Antiikaja suurim amfiteater Paikneb Roomas, ehitati keiser Tituse ajal Mahutab 50 000 pealtvaatajat
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20
Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5. aastatuhandel eKr ja arvatakse olevat arenenud pottsepakedrast. See on üks tähtsaimaid leiutisi inimajaloos, kuna see tõi kaasa transpordirevolutsiooni. 3. aastatuhandeks laienes ratta kasutamine itta, rataskaarikusse. Male juured on pärit Indiast. Kindlaid andmeid malest Indias on dateeritud aastaga 570 maj. Üheks veenvamaks argumendiks, miks peetakse just Indiat male hälliks on tõik, et malendid paiknevad vana India armee lahingukorra alusel ja nende prototüüpideks on jalavägi, ratsavägi, sõjavankrid ja sõjaelevandid.
Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Ioonia natuurfilosoofid -- nende ideede olemusest. Euroopa filosoofilise mõtlemise hälliks on antiikne, eriti kreeka filosoofia. Ioonia natuurfilosoofiaks nimetatakse antiikfilosoofia kõige esimese, eelklassikalise või eelsokraatilise, ajajärgu esimest perioodi. Varaseimad filosoofid keskendusid peamiselt maailma ja tema nähtuste seletamisele, kusjuures kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest meile antud maailm kogu oma nähtuste keerukuses võib tekkinud olla. Teisisõnu iseloomustab seda ajajärku kosmoloogiline huvi,
Rooma kultuuri mõju tänapäeval Essee Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast.
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15
Sissejuhatus - Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega "keskaeg" pikka ajajarku 5-14.saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul
viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Nüüdseks on peamine rahvahulk kogunenud rannikule suurlinnadesse. See on ka väga loogiline, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt Kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb rohttaimede ja lilledega mägitundra. Hiina loodeosas laiuvad aga kõrbed
Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. Rändkarjakasvatajaid, kelle karjamaad on kevadel ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks. Põhjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid, mida valitsus on 1958. aastast saadik ellu viinud. · Maal domineerivad araabiaislami väärtused, linnainimesed elavad umbes samamoodi nagu eurooplased. · Iraak on üks 15 riigist, mida peetakse "inimkonna hälliks" · Iraak jaguneb 18 kubernerkonnaks · AlAnbr · Arbli kubernerkond · Bbil · Bagdadi kubernerkond · AlBaþrah' kubernerkond · Dahki kubernerkond · Dh Qr · Diylá · Karbal' kubernerkond · Maysn · AlMuthanná · AnNajafi kubernerkond · Nnawá · AlQdisyah · Þal adDn · AsSulaymnyah' kubernerkond · AtTa'mm · Wsi · Iraagi majanduses on valdav naftasektor, mis on traditsiooniliselt andnud umbes 95% ekspordituludest. 1980
Kontrolltöö. 10. Klass. Hiina Nimi............ 1.Täida lüngad. 17,5p Hiina kultuuri hälliks peetakse 1)................jõe alamjooksu orgu ja 2) ................. poolsaart. 3)...........sajand eKr. pärinevad sealt leitud kirjamärgid. Need graveeritud4)............kirjamärki, panid aluse hiina 5)........................ . Hiina kultuurile avaldas suurt mõju 6) ...................... õpetus.7) ........ riigi perioodil 8).........eKr - .......pKr tegutsesid pealinnas riigikoolid. Hiinas oli 9)........... ja 10)........... astme koole
kus kõikide kihtide ja üksikisikute huvid oleksid allutatud ühiskonna huvidele, sedagi leiti antiikajast. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsism jaotub tavaliselt kaheks suureks perioodiks: varaklssitsism (1760 - 1800), kus arhitektuuris tuginetakse peamiselt kreeka eeskujudele ja kõrgklassitsism (1800 - 1830), mille peamiseks lähtekohaks on samuti Rooma arhitektuur. Veel rohkem kui 15. ja 16. saj. peeti antiiki 18. saj. arhitektuuri hälliks, mis kätkeb endas harmoonia ja ilu igavesi seadusi. Mõlemad ajajärgud püüdlesid oma ideaalide poole. Seda kõike leidus Antiik- Roomast. Suurimaks arhitektuuriliseks erinevuseks on see- kui renessanss järgis keisrite Rooma antiiki, siis klassitsism avastas väljakaevamsite käigus kreekat kopeeriva rooma antiigi, mis oli rahulikum ja vaoshoitum. Kuigi renessanssi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete
Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr. Hiina vanaaja tähtsamaid dünastiad: Mütoloogiline ajastu (u 3500 u 2000 eKr)
Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured
Nad tegutsevad öösel püüdes väikseid närilisi oma mürgiga. Skorpioni mürk võib olla surmav isegi inimesele, kuid enamasti skorpion ei ründa, juhul kui talle just peale ei astuta. Skorpion ei joo, kogu vajaliku vee ammutab ta saakloomadest. Inimtegevus kõrbes Egiptus Egiptus paikneb Sahara kõrbe idaosas, Vahemere ja Punase mere ääres. Egiptusest voolab läbi Aafrika ja kogu maailma pikim jõgi Niilus. Niilust peetakse elu hälliks, kuna arvatakse, et esimesed inimesed tekkisid just seal kandis. Igatahes Niiluse jõe orgu, maailma suurimat oaasi on kasutanud inimesed mitmeid tuhandeid aastaid oma põldude ning elupaigana. Enamik rahvastikust elab niiluse jõe orus ja selle deltas. Mujal, kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 in/km2 . Sahara kõrbe valitsevad usundid Egiptuses, kui ka mujal Saharas valitseb peamiselt islami usk, mille tõid keskajal sinna araablased. (70%)
vaja kontsertreisidel käia ja tal polnud mahti töösse süveneda. Sibeliuse elu peateeks võib nimetada aega alates 1905. aastast. Pingsa süvenemise ja tööga sündis viis sümfooniat ja rida muid teoseid nagu ,,Luonnotar", ,,Tapiola" ja keelpillikvartett Voces intimae. Jean Sibelius jõudis maailmakuulsuse tippu aastatel 1905-1926, käis reisidel, võttis aktiivselt osa oma teoste esitamisest. Ise nimetas ta Inglismaad oma kuulsuse hälliks ning rahvusvahelise kuulsuse lähteks võibki nimetada detsembrit 1905. aastal, kui ta dirigeeris Inglismaal. Jean Sibeliuse kuulsus jõudis ka Ameerikasse, kus mängiti samuti tema teoseid. 1913. aasta 27. mail saabuski Jean Ameerikasse. Sinna saabus ta aga tänu Carl Stoeckeli kutsele, kes oli rikas ameeriklane, kooriühingu asutaja Ameerikas. Mängijatele meeldis Sibelius kohe, sest helilooja oli alati hea suhtumisega, sõbralik, innustav ja positiivne
Minotaurose Ateena kangelane Theseus. Labürint pärineb sõna labrys, viidates kahe labaga kirvele. Selle aja rahvale oli sel ilmselt usuline ja maagiline tähendus. Hämmastav on siiski see, et Knossose lossist on küllaltki palju säilinud arvestades kui palju on erinevaid vallutajaid, peale nende kõrgkultuuri hävimist, seal olnud. Minose tsivilisatsiooni au ja uhkust peetakse veel tänaselgi päeval Euroopa kultuuri hälliks. Pildi materjal: Knossose lossi põhiplaan. Pithoid moonakambrites. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Knossos#Frescoes http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/kreeta.htm http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Knossos&ei=eXj9SfnIK86NsAa1mrWxBA &sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dknossos%26hl
rännanud nagu ka berberid; amhaarad (etiooplased), tigred ja tigrinjad aga Araabia poolsaarelt sisserännanud semiidid. Tõsi, nahavärv on neil märgatavalt tumedam kui teistel semiidi ja hamiidi rahvastel, kuid see on märk segunemisest teiste Aafrika rahvastega. Kui Etioopias ja Eritreas on laialdaselt säilinud vana kristlus, siis somaalid ja gallad on valdavalt islamiusulised. Kokkuvõte „Inimühiskonna hälliks” nimetatud Aafrika on ainus manner, kust on seni leitud arheoloogilist luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest. Aafrika etendab maailma kultuuri ajaloos tähtsat osa, siin on eksisteerinud palju kõrgkultuure, millest tuntumad on: Vana-Egiptuse tsivilisatsioon Troopiline ja Lõuna-Aafrika ehk nn Must Aafrika Paraku on Troopilise ja Lõuna-Aafrika keskaegsest kultuurist vähe säilinud – kliimaolud ning
aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ei osata lugeda) oli eeldus bürokraatliku lossimajanduse tekkeks. Umbes 1600 eKr tekkis tsivilisatsioon Kreeka mandriosas Mükeenes. 15. sajandil eKr Kreetal aset leidnud vallutuste
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt
aktiivne levitamine. Eesti kultuur rahvuslikul ärkamisajal Rahvuslikule ärkamisajale lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamine. Üheks rahvusliku liikumise juhtfiguuriks oli J. V.Jannsen. Suured on tema teened ajakirjanduse arendamisel (Perno Postimees, Eesti Postimees). Tema oli laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" rajaja. Selle eeskujul hakati ka teistes linnades sarnaseid seltse rajama. "Vanemuine" oli ka eesti teatri hälliks. (Kindlakujuline teatritrupp kujunes välja 1878 A.Wiera juhtimisel). Jannsen oli ka põllumeeste seltside üheks organiseerijaks. Tema eestvõtmisel korraldati Tartus 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu. Rahvuslikus liikumises osales ka Jannseni tütar Lydia Koidula. J.Hurda üheks suurimaks teeneks oli Aleksandrikooli rajamise korraldamine. Tema juhtida oli Eesti Kirjameeste Selts(EKS), mis loodi 1872. Seltsi põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva
..5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele... Kunagi aegade hämaruses seitsmele mäekünkale asutatud
hapu- ja kohupiima, või, silkude jms. hoidmiseks ja kaasavõtmiseks. Kõikide puidust tarbeesemete nimetamine ja eraldi kirjeldamine võib olla omaette teadustöö, millest saaks ilmselt paksu raamatu. 2.2 Puidust tarbeesemete valmistamine ja meistrid Puutöö ajalugu on põhjalikult uurinud Ants Viires. Siinkohal toon üles mõningaid huvitavaid dateeringuid leitud puidust esemetest. 1430 a. oli esimesi teateid puidust pillidest. Ühte Lõuna-Saksamaa leiukohta nimetataksegi lautode hälliks. Kaks olulist põhjust selleks olid hea asukoht ja hea juurdepääs tähelepanuväärselt kvaliteetsele puidule: alpimetsades kasvasid aeglaselt sellised pillimeistrite hinnatud puuliigid nagu vaher, mänd, jugapuu, torkav kuusk, pirnipuu ja pappel. 16. sajandi esimesel veerandil algas lautode meisterdamise tõeline õitseaeg. 1562. aastal kehtestati pillimeistritele tsunftikord, mis aitas pillide kvaliteeti tagada, konkurentsi piirata ja hinnad kõrgel hoida.
rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. AJALUGU: Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (u 1700 u 1046 eKr). Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045-256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr. KULTUUR:
kivist tööriistatega kõrvuti on ka kuldesemeid. Kuld on saanud nime päikese järgi. Ladina keeles aurora tähendab koitu. Arvatakse, et esimesed kuldesemed on pärit 4. aastatuhandest e.m.a. Umbes 3000a e.ma kujunesid Tigrise, Eufrati ja Niiluse orus ja 2500a e.m.a Egeuse rannikualadel riigid, kus osati kulda pesta. Egiptusest on säilinud joonis, millel kujutatakse kulla kaevandamist ja töötlemist 2. aastatuhandel e.m.a. Enamik uurijaid peab kullatootmise hälliks Aafrikat. Antiikmaailmas ili peamine kullatootja orjanduslik Egiptus. Arheoloogid on vaaraode dünastiate püramiididest avastanud suuri koguseid kullast ehteid ja tarbeesemeid. Kullapalavik Esimesed kuldehted olid kõikidel rahvastel pea ühesugused : õige vähe töödeldud eheda kulla tükid. Kultuuritaseme tõustes ja tehnika arenedes hakati kulda sepistama ja lehtkullast kujusid välja lõikama. Kulda hakati esmakordselt tootma Niiluse liivast
Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid* Rauda ja terast * Sõidukeid * Keemiatooteid Türgi ekspordib: * Tekstiilitooteid* Rauda ja terast * Kuivatatud puuvilja * Tubakat * Kunstkiudu Pindala: 780 576 km2 Rahvaarv: 62 774 000 Pealinn: Ankara Keeled: türgi (riigikeel), kurdi Rahaühik: Türgi liir Huvitavaid fakte Türgi territooriumil on Ararati mägi, mille tipule randus Suure veeuputuse aegu Noa laev. Niisiis võime tinglikult pidada Türgit kogu piibli-maailma hälliks. Istanbul (Konstantinoopol) on ainus linn maailmas, mis paikneb kahel mandril. Konstantinoopol on olnud kolme suurrriigi Rooma, Bütsantsi ja Osmanite impeeriumi uhke ja ropprikas pealinn Türgi territooriumil asub tervelt 2 seitsmest maailmaimest: - Artemise tempel Ephesuses - Halikarnassose mausoleum (Bodrum) Püha Nikolaus (ehk Santa Klaus, ehk Jõuluvana) sündis Türgi Vahemere rannikul Demres ja oli Myra piiskop Trooja sõjad toimusid praeguse Türgi lääneosas
Tavalised on näiteks vee, süsinikoksiidi ehk vingugaasi ja etanooli molekulid. Keerukamad molekulid säilivad vaid tihedas tolmupilves. Tähtedevahelises peaaegu tühjas ruumis laguneksid molekulid tähtede ultraviolettkiirguse mõjul kiiresti. Molekulipilved on meie Galaktika suurimad moodustised. Nende mass võib küündida miljoni päikese massini. Mõnes molekulipilves on gaasitihendeid, millest sünnib uusi tähti. Seepärast kutsutakse molekulipilvi ka ,,tähtede hälliks". Mädamuna udukogu Mädamuna udukogu on nime saanud oma suure väävlisisalduse tõttu, mistõttu tema spekter meenutab mädamunagaasi H2S oma. Umbes 800 aasta eest sureva tähe tekitatud väga noor udukogu on meile huvitav kahel põhjusel. Ühelt poolt ennustab ta meile tulevikku, sest kunagi kauges tulevikus toimub meie Päikesega umbes samasugune protsess. Teisalt õnnestus Hubble'i abil jäädvustada varem arvutil modelleeritud teoreetiliselt kirjeldatud protsesse reaalsuses.
näidendeid, luuletusi ja filosoofilisi traktaate. Kirjaniku viimased teosed ilmusid juba pärast Teist maailmasõda. XX sajandil loobus Maeterlinck paljudest 1890-ndate aastate seisukohtadest, sai üle oma pessimismist ning lähenes realismile, hiljem aga langes taas pessimismi. Euroopa kirjandusse läks Maeterlinck siiski eelkõige sümbolistliku draama loojana. Kui sümbolistliku luule esimesed võrsed tärkasid Prantsusmaal, siis sümbolistliku näitekirjanduse hälliks sai Belgia. Prantsuse keelt kõnelevas Belgias tunti hästi prantsuse kirjanike loomingut. Sajandivahetusel arenes Belgias tööstuslinnade ja raudteede võrk. Samal ajal aga säilisid Belgia külades patriarhaalsed suhted ning kiriku tugev mõju. See vastuolu kajastus väga selgelt ka belgia kirjanduses ja sellest sündiski Maurice Maeterlincki dramaturgia. Müstikuna ja jumalaotsijana jägis ta tähelepanelikult ja murelikult tehnika arengut, tööstuslinnade kasvu
aidates tugevdada immuunsüsteemi ja ravides põletikke. 6 Loodusravi ajaloost Arstimiskunst on tundud alati kaht esiletõstmist väärivat suunda. Haigusi on ravitud kõikvõimalike rohtudega, kuid inimese paranemine sõltub suuresti ka sellest, kuidas ostakse ergutada enese elu- ja hingevarusid. Loodus parandab, arst on vaid looduse assistent. (Hippokrates). Kuigi Euroopa nüüdismeditsiini hälliks peetakse antiikset Kreekat, ulatuvad traditsioonilise meditsiini juurde vanasse Egiptusesse. Inimkonna kujunemise lapsepõlves domineeris ühiskonna kollektiivne teadvus. Egiptuse usundit iseloomustab ürgkogukondlik animism, jumalate kultus, hinge ja keha eraldamatus. Muinasegiptuse inimene allus jumalikustatud, piiramatu võimuga vaaraole, kes sai juhised riigi valitsemiseks omakorda kõrgematelt vaimsetelt jõududelt. Teisisõnu,
Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele saartele (Samos, Khios, Lesbos). Pärast mõnesajandilist tumedat ajajärku sai see Joonia klassikalise kreeka kultuuri hälliks, koosnedes linnriikidest nagu Mileeto, Efesos ja Smürna, kust omakorda loodi kolooniaid Krimmi, Lõuna-Itaaliasse ja Gallia ja Ibeeria rannikule. Sarnase ajalise, ruumilise ja kogukondliku killustuse kiuste jäid kreeklased ome keelele ja kultuurile truuks ja isegi taastasid suurel määral sisemise ühtsuse hellenistlikult ajastul. Kord toimunud etnogenees ostusu jõuliseks, sest kreeklased ja nende keel on jäänud stabiilseks, paikseks
kõnekeelest erinevat sõnastust ja meetrikas rakendatakse kunstlikke vorme. Luulet iseloomustab mängelv virtuoossus. Ning maneerlikkus. Kurtuaasse luule sõnastuskultuur osutub hilisema luule kujunduslikus osas viljakaks ka veel siis kui rüütlikirjandus on oma aja ära elanud. Mõneti väljendab rüütlikirjandus ka püsivalt kehtivaid üldinimlikke eetilisi seisukohti. Kõige tugevamini on rüütlikirjandus esindatud Prantsusmaal. Varaseimaks kurtuaasse kirjanduse hälliks on Provance Kagu-Prantsusmaal, kus tekib oma liigis ületamatu provanssalikeelne rüütlilüürika. Naabrus antiiksete pärimustega Itaaliaga ja araabia kultuuriga Hispaaniaga soodustavad priviligeeritud seisuse haritust. Rüütlite elulaadi kirjanduslikuks väljendajaks on lüürika, mida viljelevad kutselised luuletajas trubaduurid. Trubaduuride luules on valdavaks lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika.
Rahva omaalgatuse teke XIX sajandi teise poole seltsiliikumise näol ja selle jätkuv hoogustumine ning laienemine tegi võimalikuks eestlaskonna rahvuslike eesmärkide saavutamise, kindlustas ühtekuuluvustunnet ning sai oluliseks kogu ühiskonnaelu suunamisel. Eestlastele omane austus hariduse vastu juurdus haridusseltside traditsioonis; ühistegelikes ettevõtmistes liitus majanduslik huvi vastastikuse abivalmidusega; meie professionaalse kultuuri hälliks olid laulu- ja mänguseltsid. Olulisim on, et omaalgatuslike organisatsioonide võrgustiku näol lõid eestlased endale võimalused osaleda omavalitsuste kaudu avalike asjade korraldamisel. Inimeste koostöötahe tegi võimalikuks Eesti riikluse rajamise ja selle taastamise pärast okupatsioone. Kodanikeühendused on praegugi vajalikud selleks, et kindlustada kõiki elanikke hõlmava demokraatliku protsessi jätkuvus Eestis. Meie traditsioonidele vastab
Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal kuni XVI saj,
13. sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss peamised kirjandusliigid olid kroonika ning pühakute elulood. 14. sajandi algul kirjutatud ,,Keisrite üllus" jutustab Etioopia tekkest ning tema valitsejate kuulsurikastest tegudest. Järgnevatel sajanditel ilmus veel mitu kroonikat, kuid alles 16. sajandi kroonikad olid järjekindlamad ning täpsemad mõjutusi saadi Euroopa kultuurilt. 10 AAFRIKA ,,Inimühiskonna hälliks" nimetatud Aafrika on ainus manner, kust on seni leitud arheoloogilist luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest. Aafrika etendab maailma kultuuri ajaloos tähtsat osa, siin on eksisteerinud palju kõrgkultuure, millest tuntumad on: · Vana-Egiptuse tsivilisatsioon · Troopiline ja Lõuna-Aafrika ehk nn Must Aafrika Paraku on Troopilise ja Lõuna-Aafrika keskaegsest kultuurist vähe säilinud kliimaolud ning
Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786 inimest ning linna pindala on 13,2 km². Ajalugu Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega (u. IV a.t. e. Kr.), seega umbes 6000 aastat vana. Vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst. Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldail olnud asulakohad - Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t.viimasest veerandist kuni II a.t. I veerandini e. Kr. Siin elati umbes 4250 aastat tagasi 500 aasta jooksul. 1943.a. saadi Tamula asulakohast Eesti vanim peiteleid, mis sisaldas huvitavaid merevaigust ripatseid ja luust esemeid. Linnasüdamest teele asudes kulub pool
paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. 2.1. Ajalugu Kaasaegse mäesuusatamise hälliks peetakse Norrat. Sondre Nordheimi loodud suusakinnitus lubas nii pöörata kui ka hüpata, ilma et suusad jalast tuleksid. See võimaldas ka esmakordselt kasutada selliseid tehnikaid nagu telemark-pööre ja kristiaania pööre. Mäesuusatehnikat arendasid oluliselt edasi kaks austerlast, peamiselt 19. sajandi lõpus Mathias Zdarsky ja 20. sajandi esimeses pooles Johannes Schneider. Esimene neist valmistas 1890. aasta paiku saabast paremini paigal hoidvad terasklambrid ja korraldas 1905
alguseks polnud ülehelikiirusel lendamine enam ulme. Uusi tehnoloogiaid leiutati lausa üleöö. Arenesid nii mootorid, lennukikered, juhtimissüsteemid ja kõik muu. Ja alles 60 aastat tagasi oli lennuk puust ja lõuendist masin, mis suutis heal juhul sadakond meetrit lennata. Kuid lennukeid ei toodetud vaid Ameerika Ühendriikides ja Nõukogude Liidus - ka Euroopas (väikesel määral ka Aasias) toodeti väga arenenud sõjalennukeid, olid ju Saksamaa ja Suurbritannia reaktiivlennunduse hälliks. Ning üks väga oluline uuendus tuligi Suurbritanniast - Nikola Tesla idee vertikaalselt õhkutõusvast lennukist sai reaalsuseks. Peale ohtrat katsetamist valmiski Harrieri ja Bristol Siddeley koostööl vast üks kuulsamaid seda tüüpi lennukeid - Harrier Jump Jet, mis suutis vertikaalselt (st. ilma hoovõtuta) õhku tõusta ning ka maanduda. Esimene seda tüüpi lennuk valmis küll mõned aastad varem, kuid see jäigi vaid prototüübiks. Ka see valmis Suurbritannias.
2)Iseloomustage allikate b ja C põhjal USA ja NSVL erinevaid seisukohti 1961. a Berliini kriisi põhjuste kohta? USA- Nemad arvasid et Lääne Berliin on rahu saar keset kommunismi, Oaas kõrbes jne, lisaks ka lääneliku elulaadi elav sümbol, koht kuhu põgeneda, konflikti põhjuseks ikkagi peeti NSVL halba korda ja lakkavaid probleeme. NSVL-Pidas kriisi põhjuseks ikka lääne ettevalmistusi sõjaks, Lääne berliini peeti konflikti hälliks jne., 3)Hinnake Ida ja Lääne tegutsemisviise vastaspoole suhtes 1961.a Põhjendage. USA- Arvan et nemad tegutsesid õigesti, NSVL oli vaenlane, seal polnud korda ja oli oodata ettearvamatuid samme. Pean õigeks USA väekontingendi suurendamist Lääne saksamaal, konflikti korral oleks saanud kiiresti reageerida. Ida-Arvan et nad laimasid vastaspoolt liiatigi jõuliselt 4)Põhjendage missugune dokument teie arvates käsitletavat problemaatikat kõige usaldusväärsemalt?
Järgmise mitme aastatuhande jooksul liikus Hiinast lõuna poole, praeguse Tai territooriumile, kolm suuremat rahvasterühma - monid, khmeerid ja taid. Monid asustasid tänapäeva Myanmari (Birma), khmeerid asusid praeguse Kambodza territooriumile ja taid moodustasid aastaks 1200 enamuse kolmes põhjapoolses Tai riigis: Lannas, Sukhothais ja Phayaos. Sukhothaid (Õnne koidik) peetakse esimeseks tõeliselt iseseisvaks Tai riigiks ja Tai kultuuri hälliks. 1238. Aastal end iseseisvaks kuulutanud Sukhothai ajastul toimus ka Taide järk- järguline asumine Chao Phraya jõe äärsetele aladele, Theravada budismi kerkimine peamiseks 5 religiooniks, tai tähestiku väljaarenemine ja esimeste ehtsate Tai kunstivormide maalikunsti, muusika, arhitektuuri, kirjanduse teke. 1300ndatel aastatel Sukhothai riik nõrgenes ja sellest sai lõpuks Ayutthaya, lõunapoolsema areneva kuningriigi vasallriik
Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. 10.- 11. sajandil tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa- Rooma keisritena valitsenud Ottode ajal (Otto I, II ja III valitsesid üksteise järel 936- 10002) algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed ka 12. Ja 13.
Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst
territooriumil. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Läti, Eesti, Soome ja Norraga. Kaliningradi oblastis on Venemaal ühine piir Leedu ja Poolaga. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IX-XI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. Nimetust Venemaa () hakati ajalooallikates Vene riigi kohta kasutama XV-XVI sajandi vahetusel. Tsaar Ivan IV Julm on nimetanud oma riiki Venemaa tsaaririigiks ( ), XVII sajandil on kasutatud nimetust Venemaa suurriik ( ). XVI-XVII sajandil laiendas Venemaa oma piire ja Volga-äärsetest aladest, Uuralitest ning Lääne-Siberist said samuti Venemaa alad.
kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. 8 Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude
1. Keskaeg. Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega ,,keskaeg" pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne-Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks veel
annaabi.ee 
