Teadlaste arvates sisenes umbes 400 - 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 - 20 km/s, mass aga 20 - 80 tonni. 5 - 10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12- 40 m läbimõõduga 1 - 4 m sügavused kraatrid . Kõike kraatreid pole tõenäoliselt veel leitud. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg - 7500 - 7600 aastat tagasi - on määratud hiigelplahvatuse mõjul õhku paiskunud pinnase ja kivimiosakeste sadestumise järgi ümberkaudsetes järvedes ja soodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 - 28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. . Kaali peakraater....
Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) Skeem 1. Kaali kraatrite paiknemine (http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html)...
Praegusel ajal võime rääkida vaid kahest Ilumetsa kraatrist: Põrguhauast ja Sügavhauast ehk Süvahauast. Ülejäänud kolme (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) puhul kahtlesid nende päritolus juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal....
b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan....
Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;...
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda...
Need on siis kivi-, kivi-raud- ja rauameteoriidid. Kõige tavalisemad on kivist. Neist paljud sisaldavad ümmarguseid silikaaditükke, mida Maal ei moodustu. Meteoriitide tekke kohta on kaks teooriat. Esiteks võivad nad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst, sisaldades suurel hulgal planeetide moodustumisest üle jäänud kive. Teiseks võivad nad suunduda Maa poole kokkupõrkest komeetidega. Lisakas tekitavad suure massiga meteoriidid maapinda suured kraatrid , mida üldiselt ümbritseb vall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. 2 Meteoriitide üldiseloomustus Kreeka keeles tähendab sõnas meteooros õhus hõljuv. Sellest tulenebki sõna meteoriit. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid...
asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000 mikrometeoriiti Ehk aeroliidid Kõige levinumad ( ~ 93% langemistest) Tumedad; kaetud hallikas või punakasmusta koorikuga Põhimassis tumedad, hõbedased kondrid (kosmilise aine tombukesed) Kondriteta meteoriite nim...
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm ...
ja leiti 1984. aastal. Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt on 40 meetrit ja sügavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja sealse plahvatuse vanuseks on arvatud ligi 10 000 aastat. Kraater paikneb Räpina linna külje all. Ilumetsa kraatrid asuvad Põlvamaal Ilumetsas. Viiest kraatrist suurim on 80-meetrise läbimõõduga ja 12 meetri sügavune Põrguhaud. Agu Aaloe, kes 1979. aastal kraatrite kosmilise päritolu tõestas, määras nende vanuseks 6000 aastat. Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. See paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Tartu-Petseri raudtee...
Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Astangud ja tasandikud. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3...
2 Merkuur Ta on kõige väiksem planeet, mis kuulub Päikesesüsteemi. Varem kui Pluuto arvati ka planeediks Päikesesüsteemis oli tema kõige väiksem, nüüd aga kui Pluuto planeet pole siis Merkuur on see väikseim. Merkuuri läbimõõt on 4878 km- peaaegu kolm korda väiksem Maast. Merkuur on Päikesele läbim planeet. Sellepärast tõuseb selle temperatuur 427 Celsiuse kraadini, öösel aga langeb -183´ni. Merkuuril on kõle ja kraatritega kaetud pind. Pooluste lähedal on kraatrid nii sügavad, et päikese valgus ei jõua sinna kunagi ja seal valitseb alaline pakane. Senia inuke kosmose sond mis on Merkuuri uurind on Mariner 10. Ta tegi Merkuurist üksikasjaliku kaardi. Selle abil tehti kindlaks, et pisemal planeedil puudub atmosfäär ja vesi. See tähendab seda, et Merkuuril puudub eluks vajalikud tingimused. Keegi ei suudaks elada sellises kuumuses, ning ka vett pole. Merkuuril puudub elu. 2.3 Veenus Veenus on meie planeedile maa kõige lähemal...
Viimasel ajal on populaarsem hüpotees, mille järgi põhjuseks on poolsulanud jää pinnaletõus. Uraanist võttes järgmise kaaslase Arieli pinnal võib näha risti-rästi kulgevaid siledapõhjalisi orge. See-eest Umbriel on ühtlaselt kaetud suurte, 100 kuni 200 kilomeetrise läbimõõduga kraatritega. Üksluisust rikkusid vaid ühe kraatri sees olev hele rõngas ja teise kraatri keskel olev hele laik. Kraatrid katavad tihedalt ka Uraani suurimat kaaslast Titaniat, kuid erinevalt Umbrielist on nad väiksemad (läbimõõt 10-50 km) ja lisaks esineb seal muidki pinnavorme, näiteks vagusid, astanguid (kõrgus 2-5 km) ja lõhesid. Kõige välimisel kaaslasel Oberonil on peale kraatrite ka mõnede astangute vaevumärgatavad jäänused. Osa kraatreid on ümbritsetud kiirtega sarnaselt Kuu kraatritega ja mõnede kraatrite põhjad on tumedad. 31...
Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuuri pinnas. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu (ladina keeles Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris- Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses...
Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale. Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu. Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi. Kui meteoriit langeb maapinnale tekitavad nad meteoriidikraatreid. Kaali kraater Saaremaal, Jlumetsa kraatrid Põlvamaal. Neugrundi meteoriidikraater mere põhjas. TÄHTEDEVAHELINE AINE Lisaks väikekehadele, mis peale planeetide tiirlevad ümber päikese ja tähtede on ka kosmilist tolmu, ning prügi. See muudab paljud taevakehad meile nähtamatuks. MUST AUK Mustad augud on taevakehad, kui supernoovast järele jäänud tähetuuma mass on väiksem kolme päikese massist tõmbub see kokku üliheledaks neutrontäheks. Suurema massi korral ei ole olemas jõudu, mis suudaks raskusjõule vastu seista....
Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga...
Kõige olulisemateks vastuargumentideks elu olemasolule planeedil osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu, temperatuuri ja atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. Huvitavad ja mõistusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga...
Venemaal Katariina II Lasi koostada üle Venemaalise seadustiku, vabastad aadlid maksudest, juhtis riiki tsentraliseeritult, ta oli valgustatud valitseja, oli haritud ja suhtles isiklikult valgustatud filosoofidega Prantsusmaalt. Jaotas kogu venemaa kubermangudeks ja omakorda maakondadeks ning lõi aadlikogud. TEADUSE ARENG 17.-18. sajandil Itaalia astronoom Galileo Galilei alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, avastas kraatrid ja mäed Kuul ning uuris ka Jupiteri. Tegi vabalangemise katseid ja rajas eksperimentaalse teaduse. Prantsusmaa filosoof Rene Descrates oli ratsionalismi rajaja, arvas, et vaid mõistuse abil võib teadmisi saada. Rõhutas inimese tahtevabadust, vabastab inimmõistuse religiooni võimu alt. Oli ka tunnustatud matemaatik. Inglismaa füüsik Isaac Newton sõnastas põhilised mehhaanika seadused...
nanobakterite jäänustega. Autorid rõhutavadki, et kõige tugevam argument muistse elu kasuks Marsil on just nende tunnuste koosesinemine. Selle avastuse tegemisel oli väga oluline osa ka uurijate käsutuses olnud eriti tundlikul aparatuuril. Kesk-Florida ülikooli planeedi-uurija dr. Nadine Barlow on leidnud Marsilt kraatrid , kust see meteoriit võiks pärineda. Varasemad uuringud on näidanud, et pinnasetüki võivad kosmosesse paisata vaid kokkupõrked kas enam-vähem vertikaalselt langevate väga suurte või peaaegu horisontaalselt langevate mõnevõrra väiksemate meteoriitidega. Esimesed tekitavad üle 100- kilomeetrise läbimõõduga ringikujulisi, teised aga üle 10-kilomeetrise läbimõõduga elliptilisi kraatreid. Kui veel arvestada, et ALH84001 4,5 miljardi aastane vanus viitab päritolule kõige...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
