TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus 1. Analüüsi objekt: Alexander Sinotovi hagi Intertakso OÜ vastu töötasu ja lõpparve saamiseks ning kohustamaks kostjat väljastama tööraamatut (nr 3-2-1-160-09) 2. Analüüsi skeem Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi.
1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg.5), aga mitte kostjat- kui kostja on vale, siis jäetakse hagi lihtsalt rahuldamata. Kostja asendamine või uue kostja kaasamise taotluse õigus on vaid hagejal, kohus omal algatusel ei saa seda teha. Antud juhul arvan, et Ants Kassi kostja staatus kostjana võib olla õige, kuna tervisekahju loetakse VÕS järgi õigusvastaseks ja kui leiab tõendamist süü, on hagi põhjendatud, ratta kui varakahju osas võimalikud erinevad varjandid. 4
Kostja ütles, et hetkel tal seda raha pole ning ta saab selle ära maksta alles järgmine kuu pärast palgapäeva. Leppisime suuliselt kokku, et kostja tasub ülejäänud summa 13. märtsiks, kuid ka sellel kuupäeval ei tasunud kostja oma võlga. Hageja ootas kuu lõpuni ja 30.03 helistas kostjale. Tema telefon oli välja lülitatud. Hageja saatis kostjale meili 30.03, tuletamaks meelde maksekohustust, kuid sellele ta vastust ka ei saanud. Hageja üritas kostjat uuesti kätte saada 10.04, võttes arvese, et kostjal peaks olema palgapäev. Kostja vastas telefonile, kuid ütles, ütles, et ei saa hetkel võlga ära tasuda, sest tal pole raha, lisaks on ta veel ühele inimesele võlgu. Hageja palus kostjal saata e- mail, milles kostja tunnistaks lepingu rikkumist ja maksekohustuse täitmata jätmist, mida kostja ka tegi. Kostja pole lepingut vabatahtlikult täitnud ja puuduvad andmed, kas ja millal ta saab seda täita. Õiguslikud põhjendused
asjaüleandmis tasumaksmis kohustus, lisaks peab Mart võtma asja vastu ja müüja tegema võimalikuks omandi üle minemise. Lisaks oli müüjal kohustus teatada asjaoludes, mille vastu Mardil võiks olla ära tuntav huvi (VÕS § 14 lg 2) - Kohustuste rikkumine – Müüja ei teavitanud Marti kärarikkast pubist kõrvalmajas. Tegemist on mittekohase täitmisega (VÕS § 100), sest müüja ei teavitanud kostjat kõikidest asjaoludes, mille vastu oleks Mardil ära tuntav huvi olnud (VÕS § 14 lg 2) - Rikkumist välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3 Mardi ei ole rikkumist põhjustanud ehk Mart võib rikkumisele tugineda Vastutus: - Vastutusstandard – Müüja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1) Kas ma saan siin kasutada VÕS § 218 lg 1 ehk kas lepingutingimustele mittevastavus on ka see, kui müüja ei täitnud teavitamiskohustust?
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ol...
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale
lepinguid peaks täitma, kuid lepingute sõlmituks lugemiseks puudub hageja aktsept kostjale laenu andmiseks (Lisa 1). Muuhulgas leiab kostja, et tegemist oli krediidilepingutega VÕS § 401 lg 1 tähenduses. 2.1.2. Juhul, kui kohus loeb krediidilepingud siiski sõlmituks, on kostja seisukohal, et kõnealused lepingud on vastuolus heade kommetega ning seega tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kõnealused krediidilepingud on ühte poolt (antud olukorras kostjat) liigselt kahjustavad. Tehing on heade kommetega vastuolus juhul, kui on täidetud TsÜS § 86 tulenevad objektiivsed ja subjektiivsed eeldused. Kostja leiab, et täidetud on nii koosseisu objektiivsed tingimused kui ka subjektiivsed. Krediidilepingutes on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seetõttu on tehingud tehtud ühele poolele äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Krediidilepingutega kohustus hageja andma kostja käsutusse
Kohtuistung : 1 avamine ehk rakendamine Kohtunik selgitab mis tuleb arutamisele kes on sekretär ,tõlk ja kas kõik on kohal 2. tõendite uurimine Tunnistajate üle kuulamine 3 . kohtunike vaidlus Sõna saavad menetlusosalised need esindajad , advokaadid Küsimused 4, kohtuotsuse tegemine Kohtuniku d nõupidamisel üteldakse kohe või mingi aja pärast 2 näd otsuse tegemiseks Kohtuistungilt puudumise tagajärjed : tunnistaja tuuakse vägisi kohale Kui hagejat ja kostjat ei tule siis jäetakse ära või lükatakse edasi Kostja puudumisel tuuakse ta kohale või tehakse ilm temata ja siis tehakse tagaselja otsus ja see jõustub kui ei teha järel kaja kaebust võim esitada 10 päeva jooksul ja võib ka kaevat ringkonnakohtusse Menetluse peatamine : .Määrusega pikem ära sõit Raske haigus Kui üks pooltest sureb Kui on vaja oodata kriminaalotsust Lõpetamine : Kui ei kuulu tsiviilkohtu menetlusega Samas asjas on tehtud juba otsus Hageja loobub hagist
tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda. (3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka: 1) vanema õigusi ühise lapse suhtes; 2) vanema suhtlemist lapsega; 3) lapse väljaandmist teisele vanemale; 4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma; 5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist; 6) abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist; 7) muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. (4) Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes
menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul. TsMS § 210 lg-d 1 ja 2 ei kohusta vaidlusaluse kinnisasja või kinnisasjaõiguse võõrandamise korral poolt asendama Ka kostja asendamiseta kehtiks asjas tehtav lahend TsMS § 460 lg 1 esimese lause järgi isiku kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks, v.a kui ta vaidlusaluse eseme omandamise ajal ei teadnud kohtuotsusest või hagi esitamisest. Seega ei olnud iseenesest hädavajalik kostjat üldse asendada. Siiski võimaldab TsMS § 211 kinnisasja või kinnisasjaõiguse võõrandamisel asendada poole mh vaidluses kinnisasjaga seotud kohustuste üle. Hageja taotlusel on võimalik kostja ka menetlusse kaasata, kui selgub, et hagi ei ole esitatud kõigi kohustatud isikute vastu. Hageja kaasamine ja asendamine ei ole lubatud. Kolmas isik Iseseisva nõudega kolmas isik Iseseisva nõudega kolmandal isikul on kõik hageja õigused ja kohustused . Tal on iseseisev
kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda. (3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka: 1) vanema õigusi ühise lapse suhtes; 2) vanema suhtlemist lapsega; 3) lapse väljaandmist teisele vanemale; 4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma; 5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist; 6) abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist; 7) muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes
Märgib kolleegium, et maakohus põhjendas viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et hageja nõuab viivist vähem, kui seadus võimaldab (maakohtu otsuse p 10). Sellele seisukohale jõudmiseks pidanuks kohus aga esmalt kindlaks tegema, et viivist ei saa hiljem enam juurde nõuda, st et hageja on ülejäänud viivisenõudest loobunud 3-2-1-68-16 p 52 ebaharilik tüüptingimus Isik esitas maakohtule hagi eraparkla pidaja vastu, milles palus kohustada kostjat andma isikule üle sõiduauto valduse. Maakohus tagas hagi ja kohustas kostjat andma auto isikule üle. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud määratud tähtaja jooksul. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule, mille alusel kohus tühistas maakohtu määruse ja taastas asjas menetluse. Maakohus rahuldas isiku hagi ja kohustas kostjat auto valduse hagejale üle andma.
Praes. act. ma võidan Praes. pass. mind võidetakse Sg 1. accusor mind süüdistatakse 2. accusaris 3. accusatur Pl 1. accusamur 2. accusamini 3. accusantur Punio, ivi, itum, ire karistama Sg 1. punior 2. puniris 3. punitur Pl 1. punimur 2. punimini 3. puniuntur Ago, egi, actum, ere hagema Sg 1. agor 2. ageris 3. agitur Pl 1. agimur 2. agimini 3. aguntur Süntaks 2 Actor reum accusat.(act) - Hageja süüdistab kostjat. (kostjat süüdistatakse hageja poolt) Reus ab actore accusatur. (pass) Esiteks tuleks vaadata verbi. XVI 30.10.2013 1. Seadus on see, mida inimesed käsevad ja kehtestavad. 2. Ema on alati teada, isa aga on selgitatud abielus. (isa on see, kellele abielu osutab) (vallaslapsel puudus juriidiliselt isa) 3
Suurem osa auteotamise hagisid esitavad just avaliku elu tegelased, see võib tuleneda sellest, et neil on rohkem, mida kaitsta. Kaitstavad on ka surnud isiku isiklikud õigused. 3-2-1-104-09. 40. Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest? Me peame kaitsenormi tõlgendama ja leidma vastuse kolmele küsimusele: kas kaitsenorm kohustas just kostjat mingiks käitumiseks, kas see oli mõeldud just kannatanu kaitsmiseks ja kas just sellise kahju eest, mis käesoleval juhul tekkis. Kui vastus on kõikidele küsimustele jah, siis on võimalik kostjat kaitsenormi rikkumise eest vastutusele võtta. 41. Mida tähendab heade kommete vastane tahtlik käitumine kui delikt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks? Seda
ÜHE KOHUSTUSI VAATAME SIIN. VÕS § 217 LG 1 – peab vastama kogusele ja kvaliteedile kokkuleppe järgi. Kui midagi ei ole kokku lepitud siis küsimus on kvaliteedis, siis tuleb siin tugineda § 77 lg-le 1 – peab vastama keskmisele kvaliteedile. - Kohustuste rikkumine – Müüja ei teavitanud Marti kärarikkast pubist kõrvalmajas. Tegemist on mittekohase täitmisega (VÕS § 100), sest müüja ei teavitanud kostjat kõikidest asjaoludes, mille vastu oleks Mardil ära tuntav huvi olnud (VÕS § 14 lg 2) - Rikkumist välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3 Mardi ei ole rikkumist põhjustanud ehk Mart võib rikkumisele tugineda 11 Vastutus: - Vastutusstandard – Müüja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1)
Nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhjendada (TsMS paragrahv 381 lg 2), vajadusel tõen- dada6. Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS § 378 lg 1, seejuures on olulisemad: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; (kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 10 000 kroonise põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid (TsMS paragrahv 388 lg 2); 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; (vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada (TsMS paragrahv 389 lg 1); registrisse mittekantud vara arestimist korraldab kohtutäitur. 5 Lk 40 6 Lk 32 12
kirjanduse antoloogias” (Tallinn, 1971, lk 170jj), annavad hea pildi antiikaja kõnekunstist. Sarnaselt tänapäevasele protsessiõigusele eristasid ka roomlased kohtumenetlust ehk tsiviilmenetlust kitsamas mõttes ehk seda osa, kus kohtus asja uuritakse, pooled esitavad oma argumendid ja kohtunik teeb oma otsuse ja täitemenetlust, ehk seda, mille raames tehtud otsus ellu viiakse. Roomas nimetati hagejat actor, kostjat reus ning hageja poolt kostja vastu suunatud nõuet ehk hagi actio. Igal õigusharul on oma printsiibid, mida järgida ja mis on ülimad. Näiteks olete ehk lepinguõiguses kuulnud lepinguvabaduse printsiibist – see, kui seadus annab küll tüüplepingud, kuid alati on võimalik poolte kokkuleppel kõike muuta. Roomas lepinguvabaduse printsiipi ei tunnustatud – roomlaste formalismist oleme juba rääkinud ning formalism nõudis ka, et ei oleks võimalik sõlmida ükskõik mida, nii et
Takistus võib seisneda ka juurde- või väljapääsu sulgemises - AÕS § 43 annab valdajale õiguse nõuda valduse omavolilise rikkumise korral valduse kohtulikku kaitset, mis tulenevalt AÕS § 44 võib seisneda rikkumsie kõrvaldamises, edasise rikkumise ärahoidmises ja kahju hüvitamises Riigikohtu otsus 3-2-1-46-09, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-18 o Asjaolud: hageja palus kohustada kostjat vabastama Viimsi Keskkooli hoone. Keeldumisel palus hegeja tõsta kostja hoonest välja ning mõista kahjuhüvitis. Hagist loobuti. Hiljem nõude suurendamise ja täiendamise avalduse kohaselt nõudis hageja uut hüvitist 4,78 mln kr ning viivist 322K kr o AÕS § 35 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.
ühendus avalikult kasutatava teega ei katkenud juurdepääsuõigust taotleva kinnisasja omaniku tahtel. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab isik tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kinnisasja omaniku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Diskretsiooniotsus. 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) MÕISTED Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. NB! · Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa
5 Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Süü eeldamise põhimõte tähendab, et kuna isiku suuline käitumine on uheks vastutuse eelduseks lähtutakse isiku eeldatavast suust. Süütuse presumptsioon kui ei ole kohtuga suuotsust, siis ei saa ka suudi mõista. Tsiviilõiguses on vastupidid, et hageja suudistab kostjat ja kostja on kohe suudi (eeldatakse, et ta on suudi). Kostja idee ja ulesanne on tõestada, et ta ei ole suudi. Kui ta seda tõestada ei suuda, siis kohtunik mõistab ta suudi. Miks tsiviilõiguses nii on? 13. Nimeta ja kirjelda lühidalt tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseid Tehing on suunatud õigusliku tulemuse saavutamisele. Tehingutest tekivad kõige rohkem kohustusi. Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud, millede tekkimine või kulgemine ei
55. Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest? 20 Punkti 7 rakendamiseks tuleb igal üksikjuhtumil teha selgeks rikutud normi kaitseulatus ja selgitada, kas norm pidi kaitsma kannatanut just sellise kahju eest mis tekkis ja kas see kohustus kohustas kostjat normi järgima. On vaja selgitada, missugune peab olema normi rikkumise subjektiivne külg. Kas kaitsenormi saab rikkuda ainult tahtlikult või ka hooletusest? Kui kannatanu tugineb kaitsenormile, mille rikkumine eeldab hooletust ja tõendab selle ära, siis on oluline teada, et vaidlus süü küsimuse üle peaks sellisel juhul ära jääma, sest kahju tekitaja süü on kindlaks tehtud kaitsenormi rikkumise juures. Näide: A näeb pealt liiklusõnnetust ja saab närvivapustuse
2 p.1 ja p.5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1 ja 60 lg.1, p a l u n: 1. Mõista välja kostjalt osaühingult BCD hageja aktsiaselts ABC kasuks üürivõlg 26 778 krooni 19 senti, viivised 27 955 krooni 73 senti ja leppetrahv 5 989 krooni 70 senti. Kokku 60 723 krooni 62 senti. 2. Tunnistada hageja õigust üles öelda hageja ja kostja vahel 10.jaanuaril 2001 .a. sõlmitud üürileping äriruumide üürimises Tallinnas Pärnu mnt. 999. 2. Kohustada kostjat nimetatud ruumidest väljakolima kohtuotsuse jõustumisest 5 tööpäeva jooksul. 4. Mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu 4510 krooni hüvitis hageja AS ABC kasuks. Lisad: 1. Üürileping 10.01.2001.a. 2 eks. 2. Kiri nr.89 10.08. 2001.a. 2 eks. 3. Kiri nr.95 12.09. 2001.a. 2 eks. 4. Viiviste arvestus 2 eks. 5. AS ABC äriregistri B-osa kaart 2 eks. 6. OÜ BCD äriregistri B-osa kaart 2 eks. 7
vastuväiteid; 3.Kui kostja kohtusse ei ilmunud, pidi ta maksma trahvi legislatsioonilise protsessiga- seal oli kostja kohtusse toimetamine hageja mure; 4.Hagi lükati kogu ulatuses tagasi ning hageja ei võinud samas asjas enam hagi esitada juhul, kui kohtuniktegi kindlaks, et hageja nõue on tegelikkuses väiksem, kui ta on seda hagis väitnud.Kohtuotsuse täideviimist ei täitnud riiklikud organid. Hagejal oli õigus kuni 326.aastani müüa ja tappa kostjat.Edasikaebamine - praktiliselt puudus.Impeeriumi periood - hakkas arenema ekstraordinaarne cognito-protsess -protsess ühes staadiumis, kõik fikseeriti kirjalikult protokollis, otsuse tegemisel lähtuti kirjalikest tõenditest jatunnistajate ütlustest, asja arutamine kinnine , kohtuotsuse täitmiseks administratiivorganid, kostjat ei antudenam hageja võimu alla juhul, kui kostjal puudusid vahendid otsuse täitmiseks, paigutati ta vanglasse.
õiguste juriidiliseks põhjendamiseks. Mõistlikkuse põhimõtte ja õiguslike normide kohaselt oskas vastuväiteid esitada vaid viiendik tarbijatest. Kohtu seisukohtade analüüsimise tulemusena nähtus, et kohtu seisukohad on kujundatud eesmärgiga leida hagiavalduses toodud võlausaldaja nõuete õiguslik alus (ehk nõude kehtivus). 95% juhtudest, kui hagi on juriidiliselt korrektne ja põhjendatud, ei analüüsi kohus, millistel alustel saaks teha kostjat (kõige) vähem koormava otsuse, olenemata sellest, et TsMS § 438 lõige 1 ja § 436 lõige 7 kehtestavad kohtule kohustuse tsiviilasja lahendamisel kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 1) Kohus mõistab alati sisse põhivõla, lähtudes õigusnormidest nagu VÕS §-d 8 lg 2; 76 lg 1; 77; 82; 85; 100; 101 lg 1 p 1, 6, 11; 108 lg 1; 396 lg l; 410 lg 1, 4. 90% juhtudest
Õiguslik probleem: Enne alusetu rikastumise nõuet oleks hageja tuginema võimalikele alternatiivsetele õiguskaitsevahenditele – hinnalandusega ei olnud tegu, sest selleks puudus vastav avaldus, tegemist ei olnud kohustuse täitmise nõudega või kahju hüvitamise nõudega. RKTKo 3-2-1-180-10 nn korstna kaasus Asjaolud: OÜ Ten (hageja) hagi OÜ Eldon (kostja) vastu 832 880 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Hageja palkas kostjat paigaldama keskküttekatla. Kostja paigaldas selle valesti ja tekkis tulekahju. Hageja sai kahju. Õiguslik probleem: VÕS § 641 lg 3 Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohaldatakse kui tehtud töö ei vasta lepingutingimustele
Oma olemuselt on pärandihagi universaalhagi st hagi esitaja ei pea kohtule esitatavas hagiavalduses eraldi nimetama 78. Pärandvara valitsemine kaaspärijate poolt konkreetseid pärandvarasse kuuluvaid esemeid. Samuti saab kohus oma otsusega kohustada kostjat välja andma kõik tema käes olevad pärandiesemed kogumis ega pea neid ükshaaval üles lugema. Kuna pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt, võivad nad üksikute pärandiesemete üle käsutada vaid Väga oluline on pärandihagi puhul põhimõte, mille kohaselt on tegelikul pärijal õigus pärandisse ühiselt, s
annaabi.ee 
