on kõiksugu kõrgendikud, kus tuuleturbiinid toodavad rohkem energiat. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Asetus Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale VASAKUL ROOTSI LILLGRUNDI TUULEPARK JA TUULEPARK IIRI MERES ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim ine tase Teine tase Kolmas tase
c) Jäätmete - võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 5. Jäätmete liigitus Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4.Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed,põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5
gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. KOKKUVÕTE
endasse sidunud (suletud co2 ringe) - Biodiisel on kergesti bioloodiliselt lagundatav ja ei ohusta õnnetuse korral pinnast ning põhjavett . - Biodiislil on head määrimisomadused ta hoiab mootorit?= ?? Gaaskütused : - Gaaskütuseks nimetatakse selliseid kütuseid mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedekütusega on neil mitmed eelised : - Suured varud looduses : MADALAM HIND : Kahjulike lisandite (vaikained, korrodeerivad ühendid, mehaanilised lisandid) puudumine. Määrdeõli tööea suurenemine 2...3 korda. - Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides väiksem. - Suuur detonatsioonikndlus mis võimaldab tõsta mootori surveastet. Gaasikütused peamised puudused : - Transpordivahendites kasutamiseks on : TANKIMISE KEERUKUS JA EBAMUGAVUS Toitesüsteemi osade suur mass Metanool : - Eelised : - Kõge oktaaniarv ,
4. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 5. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 6. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 7. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 8. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla. Need ohtlike ainete klassid jagunevad omakorda allklassideks. 3. Ohtlik veos Ohtlike veostega laaditud veoüksuses ei tohi olla rohkem kui ühte haagist ega poolhaagist. Ohtliku veose vedamisel peab autojuht vajadusel näitama kehtiva ADR tunnistust, Ohtliku veose
Kuna mere kohal on tuul tihedam, siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad. Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Tuuleenergia kasutamine maailmas 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania, kelle kannul tuleb väga väikese vahega
võib öelda, et tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil. Juttu oli ka merre rajatavate tuuleparkide suurest efektiivsusest, kuid sellel on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Osad inimesed ei taha tuuleparke esteetilistel põhjustel, väites et need rikuvad vaate, kuid samas teevad seda sama tavaliste elektrijaamade kõrged korstnad ja tuumaelektrijaamade hiigellaiad aurukorstnad. Tuulepargi rajamine põllule ei sega
ioonid: tekib sool. Erandiks onvesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistegapraktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid(Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega.[1] TOOTMINE
plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 6. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 7. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 8. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 9. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla. Ohulause on ohuklassile ja kategooriale määratud fraas, mis kirjeldab ohtude laadi.Ohulauseid tähistatakse CLP-määruses tähega H (inglise k hazard oht) ja numbriga. Füüsikaliste ohutegurite ohulaused on näiteks:
tugevamad. Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Väikesed turbiinid Väikeseid tuuleturbiine võib paigutada nii kodudesse, kontoritesse kui ka eriotstarbeliste masinate käitamiseks (nt
Töötlemine 1. Töötlemata toornafta on põhiliselt naftakeemia tooraine (~10% naftatoodangust). 2. Nafta eeltöötlemine algab gaaside (maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan) eraldamisest, seejärel kõrvaldatakse vesi ja mineraalained. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta ka väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme ning korrodeerivad aparatuuri ja mürgitavad katalüsaatoreid. Sõltuvalt leiukohast võib väävli sisaldus ulatuda kuni 5%ni. Soomes Porvoos Neste OÜ-le kuuluv nafta töötlemistehas toodab lisaks naftasaadustele ka 40 000 tonni väävlit aastas. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks.
Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist 2 reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega magneesium praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga. Teda oksüdeerib ka väävel. Kergesti reageerib magneesium veel halogeenidega. Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ning tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega
eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg 2+-ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. 12 2. Ühendid
käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või
(nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Tuuleenergia tootmine: Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber
Piirituse oktaanarv on kõrgem kui bensiinil, seega võib kütusesegu detonatsiooni kartmata tugevamini kokku suruda ja seda mahub silindreisse enam. Samas kaasneb sellega ka kolmandiku võrra suurem kütusekulu. Piiritusekütuse tootmise puhul on vajalik veel tehnoloogiat täiendada, et masstootmises saavutada bensiiniga võrdne hind tarbijale. Korrosiooni tekitavate kütuste puhul tuleb kasutada korrosioonikindlaid pinnakatteid või materjale. Alkoholid korrodeerivad tsingi- ja magneesiumisulameid, nende toimel punsuvad või lagunevad kummi ja mõnd liiki plastdetailid. Alkoholid pesevad silindri seinalt maha õlikile, mistõttu mootori kulumine intensiivistub. Kui nad satuvad õlisse, halvendavad nad selle kvaliteeti, kuid aurustuvad kiiresti. Põllumajandus võib lähitulevikus anda kõige tõenäolisemate alternatiivkütuste jaoks rohkesti tooret - piirituse tootmiseks ottomootorite tarbeks ja taimeõli tootmiseks diiselmootoritele.
8. Mootoribensiinide koostis: Destillatsioonikarakteristikud: mootoribensiinid keevad temperatuurivahemikus 40... 200 kraadi. Keemiline koostis: 1. Süsivesinikud: mootoribensiinides üle 500 · Alkaanid: normaal-ja isoalkaanid · Tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised tsüklid · Areenid: C6H6 alküükderivaadid · Alkeenid ja tsükloalkeenid. Tekivad sekundaarsetes protsessides · Väävliühendid: ei tohi olla otseselt korrodeerivad 2. Hapnikuühendid: mootoribensiinide kõrgoktaansed komponendid · Eetrid: nt. MTBE, ETBE, TAME, TABE · Alkoholid: nt etanool ja metanool 3. Lisandid: eraldi liik mootorbensiini koostisest, mille üldine kogus mootoribensiinis tavaliselt ei ületa...0,1% erandjuhul 0,5%. Lisandid parandavad mootoribensiini teatavaid omadusi. · Antidetonaatorid · Antioksüdandid · Korrosiooniinhibiitorid
Diislikütus ei tohi sisaldada: · mehhaanilisi lisandeid; · vett; · vees lahustuvaid happeid; · aluseid. Normitud on üldine väävlisisaldus, mis võib olla 0,2 ... 0,5 %. Kütused: gaas. Gaaskütusteks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on neil mitmed eelised: · Suured varud looduses. · Madalam hind. · Kahjulike lisandite (vaikained, korrodeerivad ühendid, mehhaanilised lisandid) puudumine. · Mootoridetailide aeglasem kulumine (1,5...2 korda). · Määrdeõli tööea suurenemine 2...3 korda. · Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides mitu korda väiksem. · Suur detonatsioonikindlus, mis võimaldab tõsta mootori surveastet. · Kõrge kütteväärtus. 17.10.12 [email protected] 61 Kütused:gaas Peamisteks puudusteks transpordivahenditel kasutamiseks on:
tööstuskliimas. Alla 80% Cu sisaldavatest sulamitest külmvormitud tooted võivad pingeseisundis neis tingimustes korrodeeruda. · Vees ja muudes lahustes. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad vees, merevees. Kontsentreeritud soolalahused ja väävliühendid põhjustavad korrosiooni. Alla 80% Cu sisaldavad messingid ei ole vastupidavad merevees ja kuumas seisvas vees. · Maa sees. Vask on püsiv maa sees kui seal ei leidu tuhka. Niiske rooste, söetolm ja koks ning räbu korrodeerivad vaske. Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused mõned kuud. Tuhmumine toimub kiiremini mere-, tööstus ja linnaõhustikus. Samuti rikub vasktoodete pinda ka neid mööda alla voolav vesi rohekad setted pinnal. Ehitised tuleb projekteerida nii, et sellised ilmingud pole võimalikud.
torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks; elektrodrenaaz- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem. 105. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli. Väävlibakterid väävelhapet Lämmastiku bakterid lämmastikhapet. Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseeruvad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni. 106. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele: Kõige ohtilkum -kristallidevaheline korrosioon; Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses
oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud kinnises anumas hapniku keskkonnas temperatuuril 100°C ja rõhul 0,7 MPa. Oksüdeerumise algust näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle. Vees lahustuvad happed ja leelised korrodeerivad aga tugevasti kõiki metalle. Kütuse korrosiivsust näitab vaakplaadiproov, väävlisisaldus ja happesus. Vaskplaadiproovi abil määratakse aktiivsete väävliühendite olemasolu kütuses. Lihvitud puhast vaskplaati hoitakse 3 tundi 50°C soojendatud kütuses. Kui plaadile ei teki tumedaid täppe või laike, siis kütuses aktiivset väävlit pole ja ta on kasutuskõlblik
oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud kinnises anumas hapniku keskkonnas temperatuuril 100°C ja rõhul 0,7 MPa. Oksüdeerumise algust näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle. Vees lahustuvad happed ja leelised korrodeerivad aga tugevasti kõiki metalle. Kütuse korrosiivsust näitab vaakplaadiproov, väävlisisaldus ja happesus. Vaskplaadiproovi abil määratakse aktiivsete väävliühendite olemasolu kütuses. Lihvitud puhast vaskplaati hoitakse 3 tundi 50°C soojendatud kütuses. Kui plaadile ei teki tumedaid täppe või laike, siis kütuses aktiivset väävlit pole ja ta on kasutuskõlblik
c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5
happed · Metallid raskmetallid, fluoriidid, tsüaniidid, pigmendid · Nahkraskmetallid, orgaanilised lahustid · Tekstiilraskmetallid, kloororgaanilised ühendid, lahustid Võib liigitada keemiliste omaduste põhjal: Süttivad teatud keskkonnatingimuste juures, kas sädemest või ka ise (vee või õhu ligigipääsul). Põlemissaadused õhku, pinnasesse ja vette. Reaktiivsed keemiliselt ebastabiilsed materjalid Korrodeeruvad reageerivad ja korrodeerivad teisi materjale. Olulisemad on tugevad happed ja alused. Toksilised -inimesele ja loomadele mürgised ühendid. Patogeensed bioloogilised organismid, mis võivad põhjustada inimeste haigusi või muul viisil kahjustada inimesi. Radioaktiivsed kõrge radioaktiivsusega jäätmed. Ohtlike ainete käitlemine: · Jäätmete minimeerimine ja taaskasutamine · Jäätmete sorteerimine selle tekkekohas · Jäätmete kahjutustamine ja selles sisalduva energia kasutamine
happed · Metallid raskmetallid, fluoriidid, tsüaniidid, pigmendid · Nahkraskmetallid, orgaanilised lahustid · Tekstiilraskmetallid, kloororgaanilised ühendid, lahustid Võib liigitada keemiliste omaduste põhjal: Süttivad teatud keskkonnatingimuste juures, kas sädemest või ka ise (vee või õhu ligigipääsul). Põlemissaadused õhku, pinnasesse ja vette. Reaktiivsed keemiliselt ebastabiilsed materjalid Korrodeeruvad reageerivad ja korrodeerivad teisi materjale. Olulisemad on tugevad happed ja alused. Toksilised -inimesele ja loomadele mürgised ühendid. Patogeensed bioloogilised organismid, mis võivad põhjustada inimeste haigusi või muul viisil kahjustada inimesi. Radioaktiivsed kõrge radioaktiivsusega jäätmed. Ohtlike ainete käitlemine: · Jäätmete minimeerimine ja taaskasutamine · Jäätmete sorteerimine selle tekkekohas · Jäätmete kahjutustamine ja selles sisalduva energia kasutamine
Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid
mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au- Ni; Au-Ag) - Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. aeroobsed ning anaeroobsed Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, Seejuures tekib Zn(OH)2, mis mis korrodeerivad metalli reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2.xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja
Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed 113. Elektrolüüsi kasutamine. mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, n Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; mis korrodeerivad metalli n Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; · Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja kahjustavad isegi roostevabu teraseid. puhastamine lisanditest (elektrometallurgia);
· Ei esine täiesti kuivas õhus, hapniku juurepääs pinnale kiirendab, · Korrosiooni intensiivsus sõltub pinnase füüsikalis-keemilistest omadustest, · Kriimustada saanud tinatatud plekil moodustub galvaanipaar Fe-Sn. 3. Biokorrosioon põhjustatud mitmesugustest pinnases ja õhus leiduvatest aeroobsetest ja anaeroobsetest mikroorganismidest. · Organismid toodavad aineid mis korrodeerivad metalli (väävli-, lämmastiku bakterid), · Organismid lagundavad aineid (rauabakterid, seened), · Soodustavad enamasti elektrokeemilist korrosiooni, · Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrun- ja oblikhapet, bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad ka roostevabu teraseid, · Anaeroobsed bakterid metaani valmistavad bakterid redutseerivad süsiniku metaaniks ja
uitvoolusid vastuvõtva süsteemi potentsiaalist (kui vastupidi, siis suurendab korrosiooni). Katoodkaitse · Protektorkaitse Pinnavete ärajuhtimine Killustiku, kruusa kasutamine, vältida vettsiduvate materjalide (liiv, muld) kasutamist 1. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli Väävlibakterid toodavad väävelhapet,lämmastiku bakterid toodavad lämmastikhapet Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni Metaani valmistavad bakterid redutseerivad süsiniku CO2 -st metaaniks ja kasutavad ära raua
isoleerida maapinnast; torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Eriti ohus on maa sees olevad metallkonstruktsioonid, kuna bakteritele sobivaim elukeskkond ongi muld, pinna- ja reoveed. Anaeroobsed bakterid: • Sulfaatredutseerivad bakterid- elukeskkond on niiske pinnas, veehoidlad, torustikud, kus vähe õhuhapnikku ja esinevad sulfaat-, sulfit- või tiosulfaatioonid; Tekkinud sulfiid on Fe
maapinnast; • torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 116. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Eriti ohus on maa sees olevad metallkonstruktsioonid, kuna bakteritele sobivaim elukeskkond ongi muld, pinna- ja reoveed. Anaeroobsed bakterid: • Sulfaatredutseerivad bakterid- elukeskkond on niiske pinnas, veehoidlad, torustikud, kus vähe
6.04.2004) pastad (poolvedelad) - omaduste põhjal, nt põlevad, isesüttivad, koodid, jäätmete koostis, ... korrodeerivad, biolagunevad, püsivad, jt - ohtlikkuse järgi: tavajäätmed, inertjäätmed, ohtlikud jäätmed (spetsiifilised ohud), jt - suuruse järgi, nt peenprügi, suurjäätmed, jt
isoleerida maapinnast; • torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Eriti ohus on maa sees olevad metallkonstruktsioonid, kuna bakteritele sobivaim elukeskkond ongi muld, pinna- ja reoveed. Anaeroobsed bakterid: • Sulfaatredutseerivad bakterid- elukeskkond on niiske pinnas, veehoidlad, torustikud, kus vähe õhuhapnikku ja esinevad sulfaat-, sulfit- või tiosulfaatioonid; Tekkinud sulfiid on Fe
(1t Cl2 kohta saadakse 1,13 t NaOH) Elektrolüüsil tekkiva NaOH ja Cl2 kokkupuute vältimiseks (reageerivad omavahel) kasutatakse a) Hg-katoodi (millel Na+ + e- → Na, mis lahustub Hg-s → Na-amalgaam) Na-amalgaam + H2O → NaOH + H2 ↓ Hg b) diafragmasid ja membraane (anoodi- ja katoodiruum eraldatakse) [Moodust a kasutatakse vähenevas ulatuses – Hg reostuse oht] Anood (+) elektrolüüsiseadmetes – äärmiselt korrodeerivad tingimused tänapäeval kasutatakse anoodimaterjalidena peamiselt sulamit Ti + plaatinametallid (Ru, Ir, Pt) + oksiidsed kattekihid 3.27.5. Tootmine, kasutamine, biotoime Cl kasutamine (ühendite koostises, -ioonina) – väga laialdane Cl2 maailmatoodang ca 45 milj.t/a Kasutatakse peamiselt: - oksüdeerivad ja pleegitavad vahendid (hüpokloritid, kloorlubi jt.) - paljude elementide kloriidide saamiseks
annaabi.ee 
