3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll __________________________________________________12 3.1.3 Metoodika põhipunktid _________________________________________________13 3.1.4 Nivelleerimiskäikude tasandamine ________________________________________13 3.1.5 Tasanduse täpsushinnang________________________________________________14 3.2 Mõõtmised polügonomeetria meetodil _________________________________ 15 3.2.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________15 3.2.2 Instrumentide kalibreerimine_____________________________________________18 3.2.3 Mõõtmiste metoodika __________________________________________________19 3.2.4 Analüütilised punktid __________________________________________________20 3
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega.
Joonis 3 Diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel [1] Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta(Zeiss,1919). Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Suuremat täpsust nõudvatel töödel(nt polügonomeetria) oli kasutatav Bosshardt-Zeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925. Selle pikksilma objektiivi ette paigutati optiliste kiilude abil tekitatud kahekordse kujutisega kaugusmõõturi otsik, mis kompenseerib automaatselt pikksilma kaldest tingitud vea joonepikkuse lugemil. Joonepikkuse mõõtmiseks kasutati erilist horisontaalset mõõtelatti, kõrguskasvu määramiseks aga erilist tangensskaalat. Selliste, nn kahekordse kujutisega tahhümeetrite mõõtmistäpsus oli 1/300-1/60000 (
instrumentidest: triangulatsioon (mõõdetakse kolmnurkade kõik sisenurgad, võrk koosneb kolmnurkadest) ajalugu trilateratsioon (kolmnurga külgede pikkuste kaudu) GPS mõõtmised (määratakse geodeetilised koordinaadid Maa satelliitide abil, punktide vahel ei pea olema nähtavust) polügonomeetria (mõõdetakse nurga ja joone pikkusega) (vead nurk 1-5 sekundit, pikkus 2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m) Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus Eesti riiklik koordinaatide süsteem ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil.
275 ### 7326.706 6055.238 7326.679 #VALUE! 7305.587 6101.490 RPV 17 7305.587 6101.490 ### -109.67 224.34 0.0114 -0.0268 0.00 Kõrgema geodeesia III iseseisev töö Polügonomeetria andmete taandus ellipsoidile ja kaardiprojektsiooni Andmed: E= 7 M= 7 P= 5 Punkt X (m) Y (m) H (m) 1 6552325 770756 70 -229244### 2 6553170.7 771063.8 50 -228936.2### 3 6552411.8 771248
Tringulatsiooni meetod: mõõdetakse igas kolmnurgas kõik sisenurgad. Trilateratsiooni meetod: mõõdetakse igas kolmnurgas külgede pikkused. GPS mõõtmised: võimaldavad määrata geodeetilisi koordinaate maa satelliitide abil. Kasutatakse samuti kolmnurkade süsteemi aga pole oluline määratavate punktide silmside. Määratakse võrgu punktide koordinaatide juurdekasvud lähtepunkti suhtes ja arvutatakse nende koordinaadid. Polügonomeetria: mõõdetakse käigu igas punktis horisontaalnurk eelmisele ja järgmisele punktile võetud suundade vahel ning kaugused eelmise ja järgmise punktini. Mõõdistamisvõrgu rajamise viisid ja etapid ning nõutav täpsus. Maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastikuobjektide asend. Punktide paigutamise skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast ja maastiku iseloomust
Suhtelist viga väljendatakse protsentides või hariliku murruna, mille lugeja on 1 ja nimetaja mõõdetud suuruse väärtuse ja absoluutse vea jagatisega. 14. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? Eristatakse plaanilist (horisontaalset), kõrguselist (vertikaalset) ja plaaanilis-kõrguselist geodeetilist põhivõrku. Plaanilise geodeetilise põhivõrgu punktid määratakse triangulatsiooni, trilateratsiooni (kolmnurkade kõigi külgede kaugusmõõturiga mõõtmise) või polügonomeetria meetoditega. Kõrguselise geomeetrilise põhivõrgu punktid määratakse geomeetrilise nivelleerimisega mere nivoopinna suhtes. Plaanilis-kõrguselise geodeetrilise põhivõrgu punktid määratakse nüüdisajal Maa tehiskaaslaste (GPS) või elektrontahhümeetrite abil. Geodeetilise põhivõrgu punktide geograafilised koordinaadid määratakse geodeetilise astronoomia meetoditega ja GPS-i mõõtmistega. 15. Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt?
lüüakse vaiasse nael või mingi muu püsiv märk, mis õigupoolest märgistabki joone algust või lõppu. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai (märkvai), mis ulatub üle maapinna ja mille maavaia poolsel küljel on tekst. Tekst võib koosneda vajalikest andmetest punkti kuuluvuse, välja märkijate ja märgistamise aja kohta. Geodeesia õppepraktikal märgitakse numbrivaiale praktika brigaadi number, punkti otstarve (pp.=polügonomeetria punkt, pn. = pinna nivelleerimine, pk. = pikett trassi märgistamisel jne. ) ning punkti number. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus (baasijooned kaudsetel mõõtmistel), võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge)