............................................................................................................4 2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6 2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust..........................................................................10 2.1.5 Võrkude väljavõtmine................................................................................10 3. Triivvõrgupüük.................
peavad olema CCNA taseme teadmised CCNP sertifikaat CCNP - Cisco Certified Network Professional Sertifikaadi omanik on võimeline installeerima, konfigureerima ja haldama keskmise suurusega koht- ja laivõrke Lisaks on tal olemas kõik teadmised ja oskused ruuterite ja switchide haldamiseks, võrgu turvalisuse tagamiseks ja teiste teenuste rakendamiseks CCDP sertifikaat CCDP - Cisco Certified Design Professional Sertifikaadi omanikul on juba laialdased teadmised kõikvõimalike võrkude ning nendel töötavate teenuste projekteerimisel Lisaks peavad projekteeritud võrgud olema optimeeritud vähendamaks ettevõtte kulusid nii võrgu hoolduse pealt kui ka teenuste kättesaadavuse arvelt CCIP sertifikaat CCIP - Cisco Certified Internetwork Professional Sertifikaadi omanik on võimeline töötama teenusepakkuja juures töötades välja erinevaid võrgulahendusi CCSP sertifikaat CCSP - Cisco Certified Security Professional Kinnitab, et seritifikaadi omanikul on
2016 Side labor 4 aruanne Signal : 100% Profile : Liverpool Mis tüüpi WLAN võrguga on arvuti ühendatud? 802.11n Milline on lubatud laadimiskiirus üles ja alla? 300Mbps Programmi inSSIDer 3 ekraanipilt Küsimused: 1. Millised kanalid on hõivatud Teie võrkude spektrite poolt? 2,4GHz võrgus kanal 11 ja 5GHz võrgus kanal 40+44 2. Kui suurt andmeedastuskiirust teoreetiliselt on võimalik kasutada Teie WLAN võrkudes? 2,4GHz võrgus 54Mbps ja 5GHz võrgus 450Mbps 3. Selgitada inSSIDer'i tabelis näidatavate MAC aadresside tähendust. 802.11g ja 802.11n kasutavad erinevaid võrgukaarte seega erinevad MAC aadressid 4. Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks?
Wifi võrkude turvalisus Referaat Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku
Projekti käigus stabiliseerusid teatud võrgutehnikad ja omandasid konkreetseid piire ja ettekirjutusi, mis omakorda võimaldasid kogu lokaalvõrgu intensiivse ja laia kasutuselevõtu. IEEE 802 esimesed standardid määratles standardid võrgu selliste füüsiliste komponentide jaoks nagu interfeisid (liidesed) ja kaablid, mis esinevad OSI-mudeli 1 ja 2 kihil Standardid kehtivad: Võrgukaartidele globaalsete võrkude komponentidele koaksiaal- ja keerupaarikaabli võrkudele CSMA/CD Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection - kokkupõrgete avastamisega kandesignaali multijuurdepääs) Olulisemad standardid 802.1 - sisaldab standardi üldise arhitektuuri kirjelduse. See määratleb muude 802.x standardite omavahelised suhted ja liidesed võrgukihiga, kuid mitte võrgukihti ennast. 802
jms. Kui arvutit kasutavad rohkem kui üks inimene, siis oleks vaja töökindluse tagamiseks kehtestada kindlad reeglid ja karistused, mis kindlustaksid arvutite sihtotstarbelise kasutamise ja teeks reeglitest üleastujate karistamise lihtsamaks. Aga ainult reeglitest ja karistustest ei piisa, kõige tähtsam on see, et töötajad ise oleksid pädevad. Nad on enda töö jaoks vajava kursuse läbinud ning teavad mida arvutiga teha tohib ja mida mitte. Suuremates oleks vaja firmades, kus võrkude mittefunktsioneerimine võib firmale väga suuri kahjusi tekitada, mitut IT- spetsialisti. Sest kuigi töötajad võivad läbida koolitused, mis neil enda tööülesannete täitmiseks vaja on, ei ole nad kvalifitseeritud serverite ja võrkude remondiks ja diagnostikaks. Aga mitut IT-spetsialisti oleks vaja selle pärast, et kui on tegu suurema firmaga ja tekivadki mingid probleemid, siis mitmekesi suudetakse need probleemid kiiremini lahendada kui üksinda.
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp.
laest, peegeldumise tõttu on töökiirus madal.Tööulatus kuni 30 meetrit. Infrapuna süsteemid jagunevad 2 Peegelduskiirgus arvuti kõrval asuvad optilised transiivrid (muundurid), mis saadavad signaale kindlasse kohta, kus nad ümber adresseeritakse edastamiseks vajalikku arvutisse. Lairiba võrgud Laservõrgud See tehnoloogia eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel. On sarnane infrapuna võrkude tehnoloogile Edastuskvaliteet on parem kui infrapuna võrkude puhul Raadioside põhiribas ja lairibas Edastuskiirus on umbes 5Mbit/s Lairibaedastusel in kiirus tavaliselt väiksem kuid, kuid see võimaldab suurema hulga kasutajaid ja kasutatavaid kanaleid. Laiendatud kohtvõrgud Sellist ühendust saab kasutada kuni 5km ulatuses. Kui sellist ühendust kasutada lairibas, siis oleks edastuskaugus umbes 40km. Kasutatakse kahe kohtrvõrgu
Iga pakett sisaldab informatsiooni selle kohta, millisest võrgust see tuleb ja millisesse võrku see minema peab. Nende aadresside järgi saab ruuter otsustada, kas paketi saatja ja vastuvõtja on ühes võrgus või on vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele
Iga pakett sisaldab informatsiooni selle kohta, millisest võrgust see tuleb ja millisesse võrku see minema peab. Nende aadresside järgi saab ruuter otsustada, kas paketi saatja ja vastuvõtja on ühes võrgus või on vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele
Lennu-, bussi-, kontserdi- või teatripiletite jaoks ei ole vajadust lipata müügipunktidesse, sest kõik on leitav Internetist. Isegi maitsva või meelepärase kõhutäie saab tellida veebilehe vahendusel. Virtuaalses maailmas saad sa kõike, millest unistad ja kehastuda kelleks iganes soovid. Internet tulevikus Arvatakse, et internetirevolutsioonei ole läbi. Paari järgmise aasta jooksul muutub Interneti-ühendus tunduvalt kiiremaks tänu väga kiire lairibaühenduse võrkude kasutuselevõtule, mis võimaldab paljude uute interaktiivsete meedia- ja sisuteenuste käivitamist. Samuti levib Interneti-kasutus kõikjale; tänu odava traadita lairibaühenduse laialdasele levikule ning traat- ja traadita side teenuste ühtesulandumisele on võimalik Internetti kasutada igal ajal ja igas kohas. Tekib nn asjade Internet, kus veebist saab masinate, sõidukite, aparaatide, sensorite ja paljude muude seadmete omavahelise suhtlemise keskkond. Selle alusel
Interneti toimimine ,,kaadri taga", mõisted Nimi Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga
LAMMUTUS TÖÖD Lammutada ei tohi ilma projektita ja peab olema lammutus luba. Projekt koosneb "seletus kirjast" (kus peab olema kajastatud tarandi-, ettevalmistus tööde kirjeldus, lammutus tööde järjekord, vajalikud toestused, jäätmete kava tabeline keskkonna kaitse abinõu ja tööohutus) ha "Graafiline osa" (üldplaan ja fotod). Projekti tuleb kooskõlastada kõikide kommuniktsiooni võrkude valdajatega, naaberkruntide omanikudega, kohaliku omavalitsusega jna kultuuri väärtuste ametiga. ÕIENDID *Õiend, et hoone pole kasutusel *Ehitus registri tõend *Väljavõte kinnistu raamatust *Kadasti üksuse plaan. JÄÄTMETE KAVA Tabelis peavad olema kirjutatud jäätmenimetus, ühik ja kogus, ning mis sellega tehakse. Koguseid määratakse projekti alusel. Kui tekib kive (tehiskivi) siis see purustatakse ja saadetakse killustik
juurdepääsuvõrgu piires või kommutatsioonisõlmedes. d) analoog- ja digitaal-mobiilvõrgud. Põhimõisted: katvusala, vaibumine (feedingud), ajaline ühildamine, ümbersuunamine jne. 6. GSM-mobiilsidevõrk. GSM (Global system for mobile communication) põhiparameetrid: sagedusalad: 900, 1800, 1900 MHz kanali samm 200 kHz 8-kanaliline TDMA-multipleksimine 270 kbps ühes sageduskanalis 7. GPRS-võrgud, GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvus. GPRS (General packet radio services) mobiil-andmesidesüsteem olemasoleva, täiendatud GSM-mobiilvõrgu baasil (infoedastus kuni 171 kbps). Seega võrgu haldus on analoogiline GSM-võrgule. Selleks, et GPRS hakkaks töötama tuleb GSM-võrgule lisada pakett kommutatsioonikeskuseid ja GPRS lüüsi väliste paketipõhiste andmevõrkude sidestamiseks. Siit tulebki, et GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvuseks on vaja: täielikult uut tüüpi terminaali
Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum · Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites
Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel. 1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid. 1987 avati seoses külma sõja kadumisega ARPANet kõikidele soovijatele ning nimetati ümber Internetiks
proxy. Ning ka see on suurema judluse nimel tuumas lahendatud. Kuid NAT-tehnoloogia kasutamisel on kaks olulist puudust: 1) See takistab seadmetevahelist otsesidet: era-aadressidega seadmed või infotooted vajavad avalikus Internetis suhtlemiseks vahesüsteemi; 2)See muudab süsteemi keerulisemaks, sest kaasatud on kahte eri liiki arvutid, millest ühel on era-aadressid ja teisel avalikud aadressid. Sageli suurendab see võrkude loomise ja hooldamise ning rakenduste väljatöötamise kulusid. Parim asi on see et NAT tõlgib ruuteri jaoks internetiaadresse ja see võimaldab ühe välisvõrgu aadressi jagada laiali kaheks või rohkemaks sisevõrgu aadressiks ehk internetti jagada
edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks Euroopa Liidus puudub eksportkaupade maksustamine. Ka kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv on positiivne. Tänu sellele saab ühe riigi firma investeerida teise riigi omasse. Üks olulisemaid on aga rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide loomine, nagu näiteks IMF ja Maailmapank. Maailmapank annab arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi. Tänu globaalsete kommunikatsiooni võrkude arengule on suhtlemine inimeste vahel muutunud olulisemalt lihtsamaks. Näiteks Skype aitab inimestel tasuta suhelda olenemata nende asukohast. Ülemaailmastumisel on ka negatiivseid külgi, näiteks erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Erinevates kogukondades inimestel on sarnased probleemid ja mured. See tähendab, et erinevad ja väiksemad kultuurid hakkavad välja surema. Riikide isikupära on muutumas ühtseks suureks kultuuriks. Varsti polegi enam võimalust
juurdepääsu ühtedele ja samadele suurtele andmekogumitele. Lahendus oli lihtne - ühendada personaalarvutid võrgu abil kokku, et võimaldada kasutada ühiseid ressursse. Nii sündisidki kohtvõrgud - Ethernet, Token Ring ja muud taolised - mis võimaldasid kokku ühendada terve hulga lähikonnas paiknevaid arvuteid, enamikus siiski personaalarvuteid. Lisaks neile säilusid ja arenesid ka suurarvuteid ühendanud mitmed globaalvõrgud. Võrkude magistraalliinid, mis siirdavad infot kümnete, sadade ja tuhandetegi kilomeetrite kaugusele, on kaasajal reeglina ühitatud telefoniliinidega. Teisiti öeldes kasutavad arvutivõrgud info edastamiseks suures osas telefoniliine. Magistraalliinidena kasutatakse praegu aga pea eranditult valguskaableid, kuigi mõnel pool on säilinud veel ka vanemat tüüpi vask- ja koaksiaalkaableid. Tänapäeval pole tegelikult enam põhimõttelist vahet, kas edastada mööda magistraalliine
Kui kogu aparatuur on häälestatud ja testitud, kõik väikesed probleemid lahendatud, siis insener jälgib otseülekannet, pidevalt jälgib kogu kollektiivi tööd andurite kaudu, reguleerib otseülekande pildi kvaliteeti. Ootamatu rikke korral leiab asenduse või lahendab olukorra iseseisvalt. 3 Eneseanalüüs 3.1 Ettevalmistamine. Minu teoreetilise ettevalmistuse tugevaks küljeks oli signaalide omaduste tundmine, signaalide modulatsioon, erinevad kaablid ja üldine elektroonika ja võrkude tundmine. Väga nõrgaks küljeks oli selline temaatika nagu televisiooni tundmine. Oleks vaja mingit ainet, kus väga konkreetselt ja põhjalikult õpitaks televisiooni meetodeid ja põhimõtteid. Osakonna juht oli väga üllatunud, et õppeasutused osutavad sellele väga vähe tähelepanu, eriti telekommunikatsiooni erialal. Praktikal aitasid mind samuti ka ülikoolis tehtud praktilised tööd, ostsillograafi tundmine,
Avanenud programmi aknas veenduda, et üleval paremas servas oleks valitud arvuti traadita võrgu liides. Käivitada mõõtmine vajutades nupul Start (programmmi aknas üleval paremas nurgas). Oodata vähemalt 3 minutit ja siis vajutada nupul Stop. Salvestada ekraanipildid selliselt aruande jaoks (programmi aken võiks olla täisekraanil, et kõik leitud võrgud oleks ekraanil näha), et oleks näha nimekiri kõigist mõõtmise ajal näha olnud võrkudest ning võrkude paiknemine 2,4 ja 5 GHz sagedusalas (programmis vahekaardid 2.4 GHz Channels ja 5 GHz Channels). Vastata järgmistele küsimustele: 1. Mitu ja millised on 802.11a standardi ning millised on 802.11b või 802.11g standardi võrgud? A standard kasutab kanaleid 36-64 ja neid on 9 tk. B/G standard kasutab kanaleid 1-13 ja neid on 10 tk. 2.Millised 2 võrku on kõige tugevama signaaliga? eduroam ja TTY1 3.Selgitada tabelis näidatavate MAC aadresside tähendust.
Nurkade täpsus on mittevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane Samuti vajab see kallite, töö- ja materjalimahukate signaalide ning püramiidide rajamist.Riiklikud kõrgusvõrgud ja otstarve-Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kindlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilistele mõõdistamistele, geodeetilistele mõõtmistele ja teaduslikule uurimistööle. Kohalike võrkude hulka kuuluvad munitsipaal-, kaevanduste, ehitusplatside, hüdrograafiatööde jms nivelleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on väiksemad, seega ei kasutata gravimeetriliste mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe
Nurkade täpsus on mittevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane Samuti vajab see kallite, töö- ja materjalimahukate signaalide ning püramiidide rajamist.Riiklikud kõrgusvõrgud ja otstarve-Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kindlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilistele mõõdistamistele, geodeetilistele mõõtmistele ja teaduslikule uurimistööle. Kohalike võrkude hulka kuuluvad munitsipaal-, kaevanduste, ehitusplatside, hüdrograafiatööde jms nivelleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on väiksemad, seega ei kasutata gravimeetriliste mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati
erinevuse vähenemist, mis iseenesest ei ole vale, ent mida ei saa ka lõpuni õigeks pidada. Igal kultuuril on oma algsed põhitõed ja tõekspidamised, rahvustoidud, keel ja kombed, mida saavad ülemaailmselt üle võtta kõik huvitatud olevad riigid, jäävad selle algsed juured ikkagi sinna, kust need pärit olid. Seega toimub küll kultuuride segunemine ja ehk ka uute teke, ent algsed algmed siiski jäävad. Globaliseerumine on veel kaasa toonud globaalsete kommunikatsiooni võrkude arengu, kasutades tehnoloogiaid nagu internet, side-satelliidid ja telefonid. Tänapäeva postmodernses infoühiskonnas on internet möödapääsmatu ja telefon hädavajalik suhtlemis- või töötamisvahend, mis üle kogu maailma üha enam ja enam populaarsust koguvad. Globaliseerumisega on tekkinud ülemaailmsete reeglistike teke ja on loodud ka rahvusvahelisi kohtuid, mis elamist siin suures maailmas vaid lihtsamaks ja elamisväärsemaks teevad.
(DiffServ) IP Integrated Services. IntServ on teenus mis garanteerib teenuse kvaliteeti (QoS) võrkudes. Ja seda teenust võib kasutada näiteks selleks, et võimalda videole ja helile jõuda vastuvõtjani katkestusteta. IntServ kasutab RSVP-d ( Resource Reservation Protokoll), ehk Allika Reserverimis Protokoll. Kõik masinad, mille kaudu saab saata QoSi andmed, saadavad PATH sõnumi iga 30 sekundi järel, mis levib läbi võrkude. Need, kes tahavad kuulata, saadavad vastu RESV(lühend Reserve) sõnumi, mis liigub tagasi saatjale. RESV sõnum sisaldab andmevoogu spetsifikatsioonid. Ruuterid, mis asuvad saatja ja kuulaja vahel peavad otsustama, kas nad saavad toetada reserveeritud andmevoogu või mitte, kui nad ei saa, nad saadavad sõnumit, et nad ei saa andmevoogu toetada, kuulajale. Aga kui nad on nõus reserveeritud andmevoogu toetama siis nad peavad seda tegema.
kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngpüünis, püügile asetamine lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele. Püügivahendite kontrollimise sagedus: Meres ei tohi võrgu veesoleku aeg kesta üle 48 tunni, välja arvatud jääalusel püügil, kus võrkude veesoleku aeg ei ole piiratud. Nõuded püügivahendite märgistusele: Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha. Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike: tuur harjus tõugjas säga KALAPÜÜGI KEELUAJAD JA KEELUALAD Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest,
Active Directory Active Directory ehk Microsofti LDAP kataloogiteenused Windowsis. Active Directory võimaldab võrguülematel määrata tööjaamadele poliitikaid, saata rakendusprogramme korraga paljudele arvutitele ning installida kogu asutuse võrgule kriitilisi värskendusi. Active Directory võrkude suurus võib ulatuda mõnesajast objektist mitme miljonini. AD salvestab andmeid kasutajate kohta ja toimib nagu telefoniraamat, nii et kogu asutuse arvutite kohta käiv informatsioon paikneb ühes keskses andmebaasis. Kasutajaõiguste süsteem peab olema töökindel ja kestma tõrgeteta süsteemi elutsüklite jooksul, kuna selle kaudu reguleeritakse, millistele süsteemi osadele ja millises ulatuses iga kasutaja ligi pääseb. Tänaseks on AD arenenud
arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud
võrku mis on mõlemale Pidurite, jõuülekande võrgule vajalike andurite ja mootori võrk dubleerimise vältimiseks Kiire võrk ühendatud ka omavahel. ABS-i juhtplokk Eri võrkude omavahel ühendamine hõlbustab ka Automaatkäigukasti juhtplokk auto diagnoosimist. Mootori juhtplokk Tavaliselt kasutatakse järgmisi töökiirusi: Mugavussüsteemidel näiteks 62.5 kbit/s. (62500 bitti sekundis). See on "low speed" kiirusel, mis on 0...125 kbit/s. Ühe info edastamine kestab ligikaudu 1 millisekund. Iga juhtplokk püüab kogu info edastada alla 20 millisekundi
2. Kõrgtäpne nivelleerimine (Kõrgema geodeesia alused) 1. Kõrgusvõrkude rajamine - ptk. 8.1 Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilisele jm mõõdistaimistele.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolemeks täpsuskalassi esimesed 2 kõrgtäpsed ja kolmandat täpseks. Kohalike võrkude hulka kuuluvad ehituste, kaevanduste jms. Niveleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on enamasti madalama täpsusega kui riiklikud. Eesti riik kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse kroonlinna veemüüdulattide nulljoonega. Aja jooksul muutuvad maakoore tõsuude ja languste tõttu reeperite kõrgused mistõttu niveleerimis võrk vananeb. Nivelleerimiskäikude projekteerimine algab nivelleerimisvõrku skeemi ja rajamis programmi välatöötlust
arupuru (ingl. k. smart dust) lahendused. Tegemist on omavahel suhelda suutvate protsessorite platvormiga, millele on võimalik liita erinevaid andureid (kiirendus, rõhk, temperatuur jne). Protsessori ja omavahelise sidepidamise osale saab liita muid mooduleid. Algselt oli tegemist militaarotstarbeks loodud tehnoloogiaga ümbruse seireks ja informatsiooni edastamiseks nn teralt-terale. Kõnealuse tehnoloogia peamiseks arengufookuseks on intelligentsete kaablivabade võrkude loomine ning funktsionaalne kasutamine. Arupuru funktsionaalsus on suur ning arupuru rakendamine intelligentsetes laosüsteemides võiks olla vaid üks rakendusvaldkondadest. Nüüdisaegsed arupuru rakendused on hästi kokkusobivad raadiosagedusliku tuvastamise tehnoloogia rakendustega. Taolisi RFID ja arupuru kombinatsioone kasutatakse tootmisprotsesside jälgimisel ja juhtimisel. Tehnoloogilises mõttes on RFID tehnoloogia arupuruga tehnoloogia omavahel seotud.
929 9.70000 N1 N3 2.180 11.10000 N3 BMD 8.238 11.50000 N3 BMB 4.791 15.50000 N2 N1 3.092 5.90000 N2 N3 5.255 8.80000 BMC N4 0.730 4.10000 N4 N2 7.273 10.70000 N4 BMD 20.802 14.90000 Notice: Matrices are printed to the file C:UsersAigarDropboxõppematerjalidEMUMagisterI kursusI semesterVõrkude tasandamineAdjustnivell1.MAT Data snooping used. Possible blunders with observations having Std.Res. > 0.019 Reference Variance = 0.00003305 Reference So = ±0.0057 Degrees of freedom = 6 Failed to pass X² test at 95.0% significance level where X² = 0.00. X² lower value = 1.24 X² upper value = 14.45 ****************************** Adjusted Elevation Differences ****************************** From To Elevation Difference V S Std.Res
infotehnoloogia rajatistest, võrkudest, teenustest ja ressurssidest, millel häirimisel või hävitamisel on tugev mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule või majanduslikule heaolule või valitsuse tõhusale toimimisele. Küberkuritegevus Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu. Küberruum on Internetipõhine keskkond, kus inimesed ja programmid suhtlevad. Küberrünne on arvutivõrkude kasutamine, mille eesmärgiks on häirida või tõkestada teistes arvutites või arvutivõrkudes leiduva informatsiooni kättesaadavust või selle informatsiooni osaline või täielik hävitamine, samuti teiste arvutite või arvutivõrkude hävitamise eesmärgil Administreerimine ja eetiline häkkimine häkivad süsteeme selleks, et olla nende
Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu- komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogislist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus.
Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur
Võrgukaart ja arvutivõrk, OSI mudel Merilyn Renser 11A Arvutivõrk Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (nt välisseadmeid) ühiselt jagada. Internet ja internet Internet - võrkude, lüüside, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku (TCP/IP) internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis
mõistet esitatud 9463 inglise ja 8234 eesti terminiga, üle 15000 eesti- ja ingliskeelse arvutialaase sõna, väljendi ning lühendi. 1996. a sõnastiku peatükk „Saateks“ algab lausega, mis ütleb, mis see raamat ei ole: „See raamat ei ole eelmiste arvutisõnastike uus trükk.“ Ja läheb edasi „Eelkõige püüab ta täita lünka, mille meie oskussõnavaras sajandi lõpukümnendil tekitasid personaalarvutite massiline levik ja võrkude jõuline areng.“ Ja siis on räägitud sellest, mida ja miks raamat sisaldab. Kuna esimene lause ei ole sisuliselt seotud järgneva tekstiga ja annab omamoodi definitsiooni, mis see raamat ei ole, siis tekib küsimus, miks see lause seal on. Kui ta ei ole eelmiste arvutisõnastike uus trükk, mis ta siis on? See on selle arvutisõnastiku esmatrükk küll – tavamõistes – esmatrükk paberile. Sõnastik oli osaliselt olemas internetis, autor Vello Hanson. Hansoni
etteantud 0.002 usaldus intervalli H_a: Sample mean =/ µ Alternatiivnehüpotees lükkab ümber nullhüpoteesi Test statistic: t = 4.472 Rejection criterion: t = 4.472 > 3.541 = critical t Reject H_0 Järeldus: Võtame vastu alternatiivse hüpoteesi: mõõtmisete keskmine etalonipikkus ei mahu etteantud usaldus intervalli Ülesanne 2 χ²- test. See test leiab geodeetiliste võrkude tasandamise analüüsil laialdast kasutamist nime all „goodness of fit“. Testi kasutatakse kahe dispersiooni võrdlemisel (kas on valitud olulisuse nivool statistiliselt võrdsed või mitte). Ülesanne 2: Tabeli 2. mõõtmisseeria joonepikkused (m) on mõõdetud valguskaugusmõõturiga, mis tehase spetsifikatsiooni kohaselt mõõdab täpsusega ±(5 mm + 5 ppm). Tabel 2. Mõõtmisseeria Chi-squared test at 0.050 level of significance. Leiame kas tahumeeter mõõdab 5% täpsusega
1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi
oma järglastele. Suur soov oli ehitada oma sumplaev. Hoolis oma perekonnast. Pere oli tema elus tähtsal kohal. Tuisu Jüri oli väärikas ja töökas kuni surmani (suri laeva laudade juures). Naiste ja meeste kohustused NAISED MEHED Laste kasvatamine Hülgejaht, kalapüük Majapidamistööd (söögi (mõrdade puhastamine ja tegemine, koristamine korrastamine, võrkude jm) parandamine jm) Vajadusel kalapüük Sumplaeva ehitamine Kariloomadega Koduõlle valmistamine tegelemine Põllutööd Põllu harimine Perele raha teenimine Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Ave Oja Kose Gümnaasium 2008
Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise põhjused Parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale Ühtlustavad nähtused nagu läänestumine Kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism Kasvanud immigratsioon Rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik Võistlusspordi alade üleilmne levik Globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, sidesatelliidid, telefonid Globaalse kultuuri tagajärjed: Väikerahvustel on raske säilitada oma kultuurilisi eripärasid. Suur immigratsioon toob kaasa teiste kultuuride ja religioonide mõjutusi. Mitmed traditsioonid, kombed ja tõekspidamised võivad kaduda. Inglise keele mõjutused väiksematele keeltele. Väiksemad keeled satuvad väljasuremisohtu.
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el
Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2
lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetiliseks tihendusvõrguks geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks (mingite objektide tarbeks, mitteriiklik võrk) Geodeetiliste võrkude rajamisel ja üldse mõõdistamisel lähtutakse põhimõttest üldisest üksikasjadesse. Alguses määratakse suure täpsusega hõre võrk ja seejärel seda tihendatakse väiksema täpsusega mõõdetud punktide võrguga. Hiljem kogu maastiku situatsioon seotakse geodeetilise võrgu punktidega. Geodeetiliste võrkude rajamiseks on mitmesuguseid meetodeid olenevalt kasutatavatest instrumentidest: triangulatsioon (mõõdetakse kolmnurkade kõik sisenurgad, võrk koosneb kolmnurkadest)
... 10BASE-TX 100 Gigabit ... 1000BASE-TX 1000 Keerupaarikaabli valmistamine · kaabel (Cat6) · Tangid · Pistik · Murdumiskaitse Ethernetti protokoll Põrge (collision) Mõlemad osalised katkestavad saatmise, mingi aja pärast proovivad jälle Põrkedomeen (collision domain) Võrgu koormatus (utilization) ~30 % Võrguaadress IPv4 aadressid on 32-bitilised, koosnedes neljast oktetist · 193.40.11.14 · Alamvõrgu mask o (00)A klassi võrkude puhul 255.0.0.0 (0-126) o (10)B klassi 255.255.0.0 (128-191) o (110)C klassi 255.255.255.0 (192-223) · Võrgu address 193.40.11.0 (255.255.255.0 Konkreetse arvuti osa adressis 0.0.0.14 IP adressi saamine Fikseeritud IP-aadress DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) Traadita võrk WiFi (Wireless Fidelity) IEEE 802.11 Standard Sagedus /GHz/ Andmevahetus e kiirus/Mbps/ IEEE 802
Selleaegsetel kirvestel oli lihvitud vaid tera Silmaauke polnud ja kirves seoti varre külge nahkrihmaga Kunda kultuuri esindajad kasutasid luid ja sarvi harpuunide, nooleotste, pistodade jm. Valmistamiseks Luu ja sarvesemete rohkus oli Kunda kultuuri iseloomulik tunnus Elatusalad Veekogudeäärsed asulad pakkusid võimalusi kalastamiseks Enim saaki saadi kalatõkete algeliste võrkude ja mõrdadega, on leitud ka luust konksusid Olulisel kohal oli jaht Esmajoones kütiti põtru, kopraid ja veelinde jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, püüniseid ja lõksusid On leitud koera luid, mis viitavad jahimeeste abilistele Mesoliitikumi teisel poolel tegeles rannarahvas hõlgeküttimisega Jahiretked ulatusid Saaremaale, Hiiumaale ja Ruhnu Kala ja liha kõrval oli igapäevases menüüs olulisel kohal mitmesugused loodusannid:
Backsighted Occupied Foresighted Angle S ============================================================== =========== X A B 62°38'55.4" 5.6" B A C 56°18'41.9" 5.3" C B A 74°24'19.2" 5.4" A C B 49°16'55.9" 5.3" Notice: Matrices are written to the file C:UsersAigarDropboxõppematerjalidEMUMagisterI kursusI semesterVõrkude tasandamineAdjustIT6.MAT ***************** Adjusted stations ***************** Station X Y Sx Sy ============================================================== ============== B 850.988477 681.178338 0.0098351 0.0080508 C 1,140.005221 312.979564 0.0056011 0.0164482 ******************************* Adjusted Distance Observations ******************************* Station Station Occupied Sighted Distance V S Std.Res. Red.#
allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil. Elektrijaamades toodetud elektrienergiat ei saa suurtes kogustes salvestada, vaid tuleb kasutada otsekohe peale saamist, seepärast on vaja elektrienergiat üle kanda ka suurte kauguste taha. Elektrienergia transportimise oluliseks probleemiks on võrkude energiakaod. Kuna ülekandekaod on väiksemad kõrgemate pingete kasutamisel, siis kasutatakse transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. 2.Elektrienergia ülekanne ja selle jaotamine: Elektrienergiat toodetakse, edastatakse ja tarbitakse tänapäeval suurtes ühtse tervikuna toimivates ühendelektrisüsteemides. Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad
käsitsi, sarruse painutamine ja lõikamine käsitsi töötavatel pinkidel, asfalditööd, mis tehakse käsitsi jne). 3. Kaevandustööd (tegutsevate ja ehitatavate kaevanduste all- ja pealmaatööd, välja arvatud käesoleva loetelu B osas nimetatud tööd). 4. Rikastamis-, aglomeerimis- ja brikettimistööd (kusjuures tekib üle 10% vaba ränioksiidi sisaldav tolm). 5. Geoloogia- ja topogeodeesiatööd. 6. Elektrijaamade ja -võrkude seadmete remont. 7. Elektrotehnikaalane tootmine. 8. Raadiotehnika- ja elektroonikatööstus. 9. Lennuaparaatide tootmine ja remontimine. 10. Turba tootmine. 11. Laevaehitus ja remont. 12. Keemiatööstus (anorgaaniliste produktide tootmine, orgaaniliste produktide tootmine, lakkide-värvide tootmine, klaasasbestist toodete valmistamine, kummitööstus). 13. Metsavarumistööd, palgiparvetus ja vaigutustööd. 14. Tsemenditootmine. 15
- Mobiilitarkvara baasoskused - e-post, rakendused ja sünkroniseerimine + IT turvalisus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: mõistab tähtsamaid info turvamise, andmete füüsilise turvalisuse ja andmete füüsilise turvalisuse, privaatsuse ja identiteedi vargusega seotud põhimõisteid + suudab kaitsta arvutit, seadet või võrku õelvara ja loata juurdepääsu eest + tunneb võrkude tüüpe, ühenduste tüüpe ja võrguspetsiifilisi probleeme, sealhulgas tulemüüre ~ oskab sirvida World Wide Web'is, suhelda internetis turvaliselt ~ mõistab side, sealhulgas e-posti ja sõnumivahetuse turvaküsimusi + oskab varundada ja taastada andmeid sobival viisil ja ja turvaliselt ning ohutult hävitada mittevajalikke andmeid ja utiliseerida seadmeid. ~ Andmebaasid Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised:
annaabi.ee 
