tähtsamaist reklaamis kasutatavaist võtetest inimeste mõjutamiseks. Neljas peatükk annab ülevaate reklaami mõjust lastele. Viies on küsitluse analüüs. Uurimusküsimus on sõnastatud üheselt mõistetavalt ning ära põhjendatud, põhjendus võiks veenvam olla. Kasutatud allikad on ajakohased, valik ei ole põhjendatud. Töö teema on on selgelt sõnastatud ja üheselt arusaadav, sisu valik on põhjendatud. Töö teoreetiline osa on hästi seotud üksikute sisuliste kordustega, vastuolud puuduvad, struktuur on põhjendatud, töö erinevate osade vahel on hea sisuline seos. Uurimismeetod on hästi põhjendatud, see sobib hüpoteeside tõestamiseks, andmeanalüüsi teostuses esineb üksikuid ebamäärasusi. Varasemate uuringutega seostamine on veenvalt ning põhjalikult põhjendatud ning ei sisalda ebavajalikke detaile. Töö tekitab selge pildi saadud tulemuste seosest omavahel. Analüüsi tulemused vastavad töö eesmärkidele ning on esitatud loogilises järjekorras
suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets) Jutustaja häälekasutus, välimus, miimika Häälega mängimine
Üldiselt see lugu meeldis mulle kõige rohkem, sest ta oli omapärasem, erinevam teistest ja seda oli huvitav ja põnev kuulata. Siis oli Ton Bruynel`i (1934-1998) muusikapala ,,Serene" (,,Sireen") (1978) ja George Enescu (1881-1955) ,,Cantabile et Presto" (1904). Seitsmendaks looks oli Juozas Pakalnis`e (1913-1948) ,,Svajone" ehk ,,Unistus". See algas rahulikult, kuid molnud minoorne. Kllalt tasane algus, polnud teravaid rtme. Siis muutus tugevamaks, kordustega ning prast seda oli ta jlle rahulik. Lugu oli kllalt lhike, kuid iseloomult oli rahulik ning see vikene lugu suutis edastada oma tunded ja pala lpuks jid ainult head mtted alles. Viimaseks palaks oli Theobald Boehm`i (1794-1881) kirjutatud Fantaisie sur les Airs Ecossais (Fantaasia shoti teemadele) op. 25. Lugu algas järsult, kiire tempoga, aktiivselt. Ja siis mängis flööt üksinda, kiirelt, kuid midagi kurba ja rahutut oli sees. Siis oli kiire korduv loo osa
Bachmann 1994/lk 44) Reklaam mõjutab klienti igal juhul. Kas mõjutab positiivselt või negatiivselt, see sõltub reklaamist. ,,Emotsionaalne reageering ja hoiak reklaami või reklaamitavasse tootesse on justkui ühe medali kaks külge." (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 87) Igale reklaamijale on tähtsaks osaks kliendi emotsioon, millega too reageerib antud tootele/teenusele. Reklaami mõju tarbijale on suurem, kui seda korratakse. Samas tuleb olla kordustega ka ettevaatlik. Mingil hetkel tekib küllastumus ja algsed emotsioonid võivad muutuda vastupidiseks. Reklaamijal tuleb see hetk ära tabada, kus klient võib olla antud reklaamist küllastunud. Kui ei soovita reklaamimises teha pausi, siis võiks kaaluda reklaami muutmist Reklaami mõju kliendile ei saa alahinnata. Kui vaadata tuntud kaubamärke (nt Adidas), siis võib öelda, et antud firma või margi suhtes on kujunenud tugev tarbijapoolne margiteadvus
3 21.7 23.3 24.9 22 24.6 24.5 26 23.8 24.8 23.6 25.7 24 23.3 23.7 22.2 23.4 21.9 Meid huvitab, kas poogendi keskmine käbi kaal on erinevate väetamisvariantide korral Samuti soovime teada saada, kas keskmine käbi kaal on vaadeldavatel käbiaastatel erin Kahefaktorilise dispersioonanalüüsi protseduuri kordustega andmestiku jaoks valida: Andmed, Data Analysis, Anova: Two-Factor With Replication. Dispersioonanalüüsi ridades (Sample) on: Dispersioonanalüüsi veergudes (Columns) on: Käbiaasta F-statistiku väärtus: 9.888064 Käbiaasta F-statistiku kriitiline väärtus: 4.042652 Käbiaasta olulisuse tõenäosus 0.002853 Väetamisvariandi F-statistiku väärtus: 0.0739
Fiidel lamedapõhjaline kõlakast Rebekk- ümarapõhjaline, pooliku pirni kujuline Harf Lauto Psalteerium- kolmele või nelinurksele kõlakastile pingutatud keeltele; mängida sai: näppides, poognat kasutades või keeltele lüües (kandle arengus tähtis roll) Organistrium Puhkpillid (muutusid populaarseks kirikuansambli muusikas) Torupill Flööt Salmei trompetid Kirjelda: -Estampie'd Koosneb neljast kuni seitsmest osast koos kordustega: aa, bb, cc, .. Reeglina monofoonilised Sisaldab energilist hüplemist Mitmehäälsus Esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. Sajandist Esimene mitmehäälsuse kirikulaulu tüüp tekkis 10.sajandil ja seda nimetatakse organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile); neid oli 3 tüüpi: 1 Paraleelorganum , kus hääled liiguvad paralleelselt; meloodiale lisati teine
Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]
Samas on küüsikloomade ja lülijalgsete närvisüsteemides ka erinevusi. (Mayer, Whitington 2011) Eriti ilmsed on erinevused närviväädi ehituses. Erinevalt lülijalgsetest, puuduvad küüsikloomadel selgelt eristatavad segmenteeridud gangliad, samuti ei ole neil eristumist närvitänkude-rikasteks aladeks ja ainult aksionidest koosnevateks tsoonideks. Lisaks ei ole küüsikloomade serotonergiliste neuronite rakukehad korrastatud segmendiliste kordustega ja bilateraalselt sümmeetrilise mustriga nagu lülijalgsetel, vaid näiliselt suvaliselt üle närviväädi laiali puistatud. (Mayer, Whitington 2011) Küüsikloomade serotonergilised neuronid on suurearvulised ja ebakorrapärased, mistõttu on neid võimatu üksikult idenfitseerida. Vastandina on lülijalgsetel neid neli või vähem, kõik selgelt idenfitseeritavad. Samas on lõugtundlastel suurem arv neuroneid kui teistel lülijalgsetel
lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata: ...Soel hakkas kuhja sees lämmi ja ta ütles:
Geneetiline info lineaarsete DNA molekulide otstest läheb replikatsiooni käigus kaotsi Lahendus: Kapsiidi pakitud DNA molekulid sisaldavad 3 – 5% ulatuses terminaalseid kordusi Terminaalsete kordustega DNA molekulid rekombineeruvad, ja tekivad konkatemeerid (sama genoomi lineaarsed kordused) T4 DNA molekulid on otstest redundantsed ja tsirkulaarselt permuteeritud Redundantsed – sisaldavad otstes samu järjestusi Tsirkulaarselt permuteeritud – algavad suvalisest geenist
kiiremini veepinnale, lubades sul ka tõmmet varem alustada. See tähendab, et sa ei viivita jalalöögiga, kuni rind on vajunud, selle asemel säilitad kindla rütmi. Ehkki sa suunad jalalöökidesse rohkem energiat, tunned ikkagi nagu teeksid kerelihased suurema osa tööst. Varvaslöök kujutab endast väikest sirutust, ent see pärineb ikkagi keha keskosast. Fookuspunktide treening Fookuspunktide treeningut tuleks harjutada 25-jardiste kordustega, et olla suuteline täielikult keskenduma. Kuigi tuleb jälgida fookuspunkte ka pikematel distantsidel. Puhata tuleb korduste vahel nii palju , et käsilolev punkt lõpuni hästi sooritada. Keskenduda tuleks siis järgmistele punktidele: · Pehme maandumine võimalikult vähese müra ja plärtsuga. · Piisavalt laiali aetud käetega maandumine , et rind saaks nende vahele vajuda. · Varvastega tõukamine maandumisel intertsijõu saavutamiseks.
.. eksitus ehk ... absurdne olukord. Sidesõnastuselt hälbiv Sidesõnakus lauseosi ühendavate sidesõnade tajutav paljus. Nt. ... rääkimata ristimismaksust ja matusemaksust ja laulatusmaksust ja mahakuulutamismaksust ja ligemale sajatiinuselisest kirikumõisast ja rukkist ja otradest ja kaertest ja linadest ja õlgedest ... (J. Kross) Sidesõnatus sidesõnade puudumine või nappus lauses. Nt. Tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause Kordused on stiilivõte, kus ühesuguse sisuga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud esinevad uuesti. Kordus toonitab, rõhutab. A. Struktuurne kordus Lihtkordus - Köitke kinni ta silmad, köitke kinni! Anafoor ehk alguskordus Õppida raamatutest. Õppida elust. Õppida õpetades. Epifoor ehk lõpukordus Vesi pikka piima jätku, / aganad on leiva jätku, / kaevukook on kalja jätku. Epitseuksis ehk kõrvutine kordus Ah kui ni palju, nii palju ei sajaks...
äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. S-S väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud-- mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes mängivad mõõdukalt, on nii füüsiliselt, sotsiaalselt vaimselt kui ka emotsionaalselt terved. S-S vaatles ka teemat--mäng kui jõud
äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. S-S väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud— mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes mängivad mõõdukalt, on nii füüsiliselt, sotsiaalselt vaimselt kui ka emotsionaalselt terved. S-S vaatles ka teemat—mäng kui jõud
mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. Sutton-Smith väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud, et mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes mängivad mõõdukalt, on nii füüsiliselt, sotsiaalselt vaimselt kui ka emotsionaalselt terved. Sutton-Smith vaatles ka teemamängu kui jõudu
Ükski inimene ei saa terve oma elu jooksul kuulda kõiki võimalikke keelelauseid, mistõttu pole kindlust, et ta on kuulnud piisavalt infot, et oma grammatikat konstrueerida. Iga uus info võib tema senise grammatika pahupidi pöörata. On olemas nii haruldasi lausetüüpe, mida lapsed peavad korrektseteks lauseteks, kuigi nad pole seda varem kuulnud. Laste keeleomandamist peaks teoreetiliselt takistama kõnekeel, mis on katkendlik, vigaderohke, paljude kordustega, segavad välised faktorid, mis kõik kuulmist takistavad, aga sellest hoolimata õpivad lapsed takistusteta kõnelema ega hakka vigu või automüra matkima. Kuulsaim on wug-test: inglise lapsi sunnitakse moodustama tähenduseta lapsi mitmust moodustama sellest sõnast, millele kõik panevad s lõppu, mis tõestab grammatika olemasolu. Kõik lapsed arenevad keeleliselt ühtmoodi, teevad sarnaseid vigu. Keeleorgan on geneetilises koodis, seega pole vaja kõike omandada, sest
mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. Sutton-Smith väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud, et mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes mängivad mõõdukalt, on nii füüsiliselt, sotsiaalselt vaimselt kui ka emotsionaalselt terved. Sutton-Smith vaatles ka teemamängu kui jõudu
kiiresti aru, kui jutt temani jõuab. See eeldab omakorda kahte asja. Esiteks on hea, kui toodetud üksused mahuvad hästi ära partneri töömälusse. See tähendab näiteks, et laused on lühemad kui 5 sõna. Teiseks, kuna teksti sisulist lihtsust/keerukust me eriti valida ei saa, siis peab suuline tekst olema grammatiliselt piisavalt lihtne, et kuulaja suudaks seda kiires tempos vastu võtta. Suulisus toob kaasa vajaduse kõnelda lihtsate lausetega, lihtsate sõnadega, paljude kordustega. Lauselühendid, põimlaused ja väheste sõnadega palju ütlemine pakivad infot tihedalt. Nii nõuavad nad mõistmiseks ja ka tegemiseks enam aega. Kuulates keerukate konstruktsioonidega küllastatud teksti saame häiritud suhtluse. Viies mõjur on suulise suhtluse multimodaalsus. See tähendab, et suulises suhtluses kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk, intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms).
translatsiooni protsessis pöördtranskriptaas. Pöördtranskriptaasi toimel sünteesitakse cDNA, mis lülitub integraasi toimel uude genoomi kohta ja vanasse kohta jääb geen samuti alles. Seega retrotransposoonid sisaldavad lisaks pöördtranskriptaasile ka integraasi (sama funktsioon mis transposaasil transposonides) ja Gag valgu geeni (viirustes osaleb viirusosakese struktuuri moodustamises), mis on mõlemalt poolt piiratud terminaalsete kordustega. Terminaalsetes kordustes esinevad lühikesed osad (5-10 bp), mis esinevad kõikidel transposoonidel, samuti 250-600bp pikad kordused (ingl long terminal repeats, LTR). Seega retroviirused võiksid olla transposoonid, mis on omandanud viiruste kesta valku kodeerivad geenid (või vastupidi). Mitteviiruslikud retrotransposoonid on varieeruva pikkusega, LTR puuduvad, täispikk koopia sisaldab pöördtranskriptaasi geeni
22. Keskmise esindusvea ja piiresindusvea mõisted ja kasutamine kordumistega ja kordumisteta juhuväljavõtul ESINDUSVIGA:Vahet üld(N)- ja väljavõtukongumi(n) analoogiliste näitarvude arvväärtuste vahel nimetatakse esindusveaks. Mida suurem on keskmine esindusviga μ, seda hajuvam kujutlus saadakse üldkogumi oletatavast keskmises ja vastupidi, mida väiksem on μ, seda täpsemalt on määratav ka üldkogumi oletatava keskmise väärtus. Arvutatakse: Kordustega väljavõtu puhul :ruutjuur (Ülddispersioon /väljavõtukogumiga (n)) Kordusteta välajvõtu korral : μ`=√δ2/n (1-n/N) ja μ`=√p(1-p)/n * (1-n/N) (p- uuritava tunnusega kogumiliikmete osatähtsusüldkogumis) Esindusviga sõltub: Uuritava kogumi varieeruvus Nst n’i võetud elementide arvust Rakendatavast väljavõtu liigist Olgu teada üldkogumi A mingi tunnuse keskmine väärtus , so üldkeskmine ning sama tunnuse keskmine
näiline ning inimene elab ikka meie mälestustes ja minevikus edasi. Kolme musketäri fraas tähendas aga Wearyt ja kaht tema luurajat sõpra, kes hoidsid kokku ja tegutsesid alati koos. Mulle jäi silma kaks kordust, mida autor algus kasutas: „Mu nimi-Yon Yonson, mu töökoht on Wisconsin, ma töötan seal saeveski peal.“ ja „Mina aga olen vana mehetoi oma mälestuste ja „Pall Maillidega“. Nende kordustega tahtis autor edasi anda seda, et ta on täiesti tavaline inimene, kes ei saanud rikkaks Dresdeni pommitamisest kirjutades nagu ta lootis. Ma arvan, et korduste mõte ongi mingit teatud asja rõhutada lugejale, et see talle meelde jääks. 4. Kuidas aitab Mary O´Hare Vonnegutil romaani kirjutada? Kuidas aitab Mary arusaam sõjast (lk 19-20) lugejal romaani mõista? Mary O´Hare tahtis, et Vonnegut kirjutaks sõjast nii nagu see päriselt on mitte nagu filmides,
Alleelide arv markeri kohta: -STR: tüüpiliselt >5 -SNP: tüüpiliselt 2 Detekteerimismeetod: -STR: geel/kapillaarelektroforees -SNP: sekveneerimine; mikrokiipanalüüs Multipleksi võimalus : -STR: >10 markerit mitme fluores. värviga -SNP: Potentsiaalselt 1000 SNPs kiibil 3.STR markerite iseloomustus (korduste tüübid, alleelide tähistamine, alleelide eristamine). Lühikesed kordusjärjestused (Short Tandem Repeats - STR) Proovides varieerub korduste arv (korduspiirkond), kordustega külgnev ala (PCR praimerite seondumise ala) on konstantne Homosügoot = mõlemad alleelid on sama pikkusega 14 Heterosügoot = alleelid erineva pikkusega STR korduste tüübid: Microsatellite = simple sequence repeat (SSR) = short tandem repeat (STR) -Dinukleotiid-(CA)(CA)(CA)(CA) -Trinukleotiid-(GCC)(GCC)(GCC) -Tetranukleotiid-(AATG)(AATG)(AATG) -Pentanukleotiid-(AGAAA)(AGAAA) -Heksanukleotiid-(AGTACA)(AGTACA)
küllaldase ja sobiva toiduhulga. 6-35%väikelastest Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired- jagunevad: rasked, kogu arengut kahjustavad häired- autism, Aspergeri sündroom; kerged suhtlemishäired. Vajalik varajane diagnoosimine, lähedaste inimsuhete kindlustamine. Puudujäägid sotsiaalses suhtlemises, võimetus luua arengule vastavaid sõprussuhteid, kõne arengu hilistumine, halb oskus vestlust alustada, skemaatiline ja kordustega rääkimisviis, kangekaelne klammerdumine rituaalidesse.( Autos- isoleeritult oma maailmas elav isik.) 39. Söömishäired lastel. Imiku-ja varajasele lapseeale iseloomulikud söömishäired, mis avalduvad toidust keeldumise ja ülemäärase valimusena ning esinevad vaatamata lapse adekvaatsele toitmisele ,hooldaja küllaldasele kompetentsusele lapse hooldamisel ning mõne söömishäiret põhjustava somaatilise haiguse puudumisele. Söömishäiretel võivad
Esinevad hajusalt üle genoomi moodustades u 2% genoomist. Tekivad replikatsiooni libisemise tõttu. On mutatsioonilised hotspotid. Kasutatakse ülegenoomsete markeritena loomade ja taimede genoomide kaardistamisel. Inimese triplett kordused suurendavad haiguste esinemist – nt fragiilse X-sündroom, FMR1 geenis pikad CGG kordused. Või CAG Huntingtoni tõve korral. Vt järgmine. • Nn. korduste ebastabiilsus (‘Repeat-instability’); trinukleotiid- mikrosatelliit- kordustega seostatud haigused, (i) nn. polyQ (CAGn) või muude kodeeriva ala trinukleotiid-korduste ekspansioon (mõjutades transleeritavat valgustruktuuri) ja (ii) nn. mitte-polyQ haigused, mil trinukleotiid-korduste ekspansioonis mõjutab tranksriptsiooni, replikatsiooni, rekombinatsiooni, DNA parandamist • CAG pikad kordused HTT geenis on seotud Huntingtoni tõvega. Mutatsiooni tulemusena tekib huntingtoni valgus polüglutamiinahela pikenemine. Mitte-
Üle 20 imetajatel (NOD2-muramüül dipeptiid) RLR retseptorid RNA helikaasid Taimede PPR retseptorid(XA21, FLS2) MBL (mannan-binding lectin) C-reaktiivne valk Komplemendi retseptorid RNA helikaasid RIG-I ja MDA5 RIG-I ja akronüümid immunoloogilistes tekstides RIG-I(retinoic-acid-inducible protein ) retseptorite (tsütosoolsed RNA helikaasid) käivitatud signaalirajad Taimede immuunsüsteemi elemente PAMPS- Pathogen-associated molecular pattern LRR- leucine-rich repeat (leutsiini rikaste kordustega retseptorid) R genes (resistentsuse geenid) RNA interference Lihtsamad keemilised mediaatorid ja signaalnolekulid (salitsüül hape,jasmon hape, etüleen.....) Immuunreaktsioonid taimedel miRNA ssRNA molekule mõnest tuhandest kuni 40,000 molekulini raku kohta Leitud kõigis metazoa liikides, 0.5-1% geenidest siRNA märklauaks on geenid, millest on ise pärit miRNA reguleerib erinevaid geene 100 erinevat mRNA molekuli võib olla reguleeritud ühe miRNA poolt 3. loeng
DNA osa ja integreeritakse uude kohta. Retrotransposoonid kodeerivad pöördtranskriptaasi, mis teeb RNA tarnskriptist uue DNA ja siis need integreeruvad genoomi (ainult eukarüoodil). Prokarüootidel: 1. Insertsiooni elemendid (IS). Lihtsaimad transponeeeruvad elemendid bakterite kromosoomides ja plasmiidides. Kodeerivad mobiliseerimise ja inserteerumise eest vastutavaid geene. Kõik IS elemendid on inverteeritud terminaalsete kordustega(ITRs). Lõhub kodeeriva järjestuse või regulatoorseid järjestusi. Muudab kõrvalolevate geenide ekspressiooni. Põhjustab kõrvalasuva DNA deletsiooni ja inversioone. Toimub uus ristsiire. Originaalkoopia jääb paigale, uus inserteerub juhuslikult. IS elemendid kasutavad ära peremeesraku replikatsiooniensüüme replikatsiooni. Transponeerumine nõuab transposaasi, mille kodeerib IS element ise. Transposeerumine initseeritakse kui
On usutav, et kunagi eksisteeris ka tugev meeste regilaulu traditsioon, kuid arvatavasti hakkas see varem hääbuma ning seda on vähem jäädvustatud. 7.1. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud Jutustavates rahvalauludes kirjeldatakse tavaliseltkindla tegelase/kangelase seiklusi ja juhtumusi. Eesti jutustavate laulude eripära on vähene tegevus ja tihti nimelise tegelase puudumine laulu kangelane on enamasti minategelane. Lüroeepilised laulud on tavaliselt üsna pikad ja mitmesuguste kordustega, nt tuleb neiule kolm kosilast või jutustatakse laulu põhisisu kaks korda. Sageli kujutatakse esmalt sündmus ise, siis jutustab sündmusest kangelane ("Suisa suud", "Ehted kadunud"). Mitmed laulutekstid on arhailised, põhinedes võib-olla regilaulust vanemail müütidel. Lüroeepiliste laulude juures esineb vanu viise, kuid sageli on kasutusel ka uuemate tunnustega regiviisid (vt p 7.2). Mütoloogilise sisuga lauludes ilmnevad muistsed uskumused ("Loomine").
..aga ikkagi...milleks just mina.... Hakklause väljendab ebakindlust, kõhklust, olukorra pingeslisust, mis ei anna aega rahulikuks järelemõtlemiseks. · Sidesõnatus: sidesõnade puudumine või nappus lauses: tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. · Sidesõnakus: lauseosi ühendavate sidesõnade tajutav paljusus: rääkimata ristimismaksust ja matmismaksust ja laulatusmaksust ja ... · Kordused: kordustega võimendatud lause. Kordus toonitab, rõhutab. Korduslikku võimendust vajame siis, kui tavapäraseist vahendeist ei piisa. Tulen, tulen küll. Ega ma tulemata ei jää. Tulen küll, tulen tingimata. Tulen! Kordusega rõhutatakse tegevuse, tunde, mulje intensiivsust: sa magad, sa magad, sa magad, sa magad, mehike = Magaja mehikese uni on raske. Alguskordus ehk anafoor, lõppkordus ehk epifoor. Struktuurne kordus:
looduse erinevate aspektide, loodusliku keskkonna vahel on tihe side. Isamaateemalised tekstid kujutavad Eestit reaalsena, näidates Eesti varjukülgi, osutades viletsusele ja probleemidele. Isamaaluule on isamaakriitiline. Juhan Liivil on ka armastusluule. Liivi luuletuste „Üle vee“ ja „Sa tulid“ erijooned: idealistlik, puhtuse taotlus, valguse metafoor. „Üle vee“ luuletuses on vee-kujund (vesi, lained), luige-kujund (armastus, naine). Armastust ja naiseigatsust toonitatakse kordustega. Igatsuse motiiv, armastuse kadumine ja sellest ilmajäämine, toonitatakse inimeste omavahelist kaugust (üle vee). Eksistentsiaalne äratundmine haakub naise kujuga (valge luik). Liivile on omane sümbolism, mis on ka tema mõju saladus. Tuglase sümbolism toimib naturalismi põhjal. Liivile on omane metsa- kujund. Mets pole ainult hunnik puid, vaid ka eksistentsiaalse mõttega – nt maailmapiir lõpeb metsaga luuletuses „Hommik“
2. Mõõdukalt korduvad DNA järjestused - 10 kuni 105 koopiat genoomi kohta. 3. Kõrgelt korduvad DNA järjestused - enam kui 105 koopiat genoomi kohta. Esimesse klassi kuulub enamus geene, mis on mõni tuhat kuni mõnikümmend tuhat nukleotiidi pikad. Suur osa genoomist sisaldab mõõdukalt korduvaid DNA järjestusi ning ainult vähestel juhtudel (geenid, mis kodeerivad histoone, ribosomaalset RNA-d ja ribosoomivalke, mida vajatakse rakus palju) on tegemist sama geeni kordustega. Enamasti on mõõdukalt korduvate DNA järjestuste rolliks geeniregulatsioon. Kuna eukarüootse DNA replikatsioon algab paljudelt spetsiifilistelt järjestustelt, mida nimetatakse ori- järjestusteks (origin of replication), paigutuvad ka need mõõdukalt korduvate DNA järjestuste klassi. Siia klassi kuuluvad ka transponeeruvad geneetilised elemendid, mis on olulised geneetilise materjali evolutsioneerumise seisukohalt, kuna nende liikumisega genoomi ühest piirkonnast teise kaasnevad
Replikatsioon algab korraga kahest otsast. Kui E. colil on 1 ORI, siis S. cerevisiae-l on sadu. ORI-l on kindlad kordusjärjestused, mis on märklauaks valkudele. Valgud tunnevad ära ja seonduvad sellega. 10) intronid – kordusjärjestused 11) DNA replikatsiooni silm – selle tekitab initsiaatorvalk. 12) DNA helikaas – lagundavad ahelaid, kasutavad ATP-d ahelate lahutamiseks. 13) DnaA-ATP – indutseerib DNA struktuuri muutust, seondub 9-aluspaariliste kordustega. 14) DnaB ja DnaC – valgukompleksid, mis seonduvad üksikahelaliste piirkondadega. Moodustavad ringstruktuure ja ring sulgub ümber DNA, liiguvad 3’ → 5’ suunas. 15) BCDA kompleks – asetab β-subühiku rõngad kaksikheeliksile peale (pea-saba kombinatsioon). Klamber hoiab DNA polümeraasi vabrikut DNA küljes kinni – tagatakse protsessiivsus. 16) RNA praimer – vajatakse DNA sünteesiks. Lühike RNA jupp, mille sünteesib DNA primaas.
2. Mõõdukalt korduvad DNA järjestused - 10 kuni 105 koopiat genoomi kohta. 3. Kõrgelt korduvad DNA järjestused - enam kui 105 koopiat genoomi kohta. Esimesse klassi kuulub enamus geene, mis on mõni tuhat kuni mõnikümmend tuhat nukleotiidi pikad. Suur osa genoomist sisaldab mõõdukalt korduvaid DNA järjestusi ning ainult vähestel juhtudel (geenid, mis kodeerivad histoone, ribosomaalset RNA-d ja ribosoomivalke, mida vajatakse rakus palju) on tegemist sama geeni kordustega. Enamasti on mõõdukalt korduvate DNA järjestuste rolliks geeniregulatsioon. Kuna eukarüootse DNA replikatsioon algab paljudelt spetsiifilistelt järjestustelt, mida nimetatakse ori- järjestusteks (origin of replication), paigutuvad ka need mõõdukalt korduvate DNA järjestuste klassi. Siia klassi kuuluvad ka transponeeruvad geneetilised elemendid, mis on olulised geneetilise materjali evolutsioneerumise seisukohalt, kuna nende liikumisega genoomi ühest piirkonnast teise kaasnevad
annaabi.ee 
