ja retseptorite osakaal ja võrdlus. 2 27. TCR genoomsete lookuste struktuur ( inimene, hiir ) 2 28. Repertuaari genereerimine T-lümfotsüütides – rekombineerumised lookustes. 4 29. Võrrelge antigeensete retseptorite repertuaari genereerimise mehhanisme B- ja T-lümfotsüütidel. 4 30. MHC-peptiid-TCR kolmikkompleksi topoloogia. Erinevused MHCI ja MHCII korral. 2 31. CD3 kompleksi struktuur ja funktsioon. 2 32. Lisaretseptorid T-lümfotsüütide aktivatsioonil. Jaotus funktsioonide alusel. Näiteid. 2 33. Obligatoorsed retseptorite paarid T- ja B-lümfotsüütide vastastikusel aktivatsioonil. 2 34. Spetsiifilised lisaretseptorid CD4 ja CD8. 2 35. retseptoritega T-rakkude osalemine immuunüsteemis. 4 36. Võrdle ja retseptoritega T-lümfotsüütide osalemist immuunvastuse kujunemisel. 4 37. - retseptoritega T-lümfotsüütide osalemine mittepeptiidsete antigeenide äratundmisel 2 38
(monoaminooksüdaasi) ja tsütoplasmaatilise ensüümi COMT (katehhool-o- metüültransferaasi) poolt. 8. Mis juhtub selle noradrenaliiniga, mida ensüümid ei lammuta? Presünaptilisest osast vabanenud noradrenaliin transporditakse suures osas tagasi presünapsisse ja hoiustatakse uuesti vesiiklites. 9. Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorite tüübid, asukohad ja mis toime aktivatsioonil. 10. Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaudse toimega ehk mida see otsene ja kaudne toime tähendab? Otsese toimega adrenergilised ravimid seostuvad postsünaptilisel membraanil adrenergiliste ravimitega (nt. adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergilised ravimid mõjutavad neurotransmitterite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamii). 11. Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused?
Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta: 1. Defineeri mõiste transkriptsioon. Selle üldine toimumine eukarüoodil? Transkriptsioon on matriits DNAst lähtuv mRNA süntees. Toimub alati suunas 5'-3'. Protsess, mille käigus geneetilise koodi salvestatud informatsioon kantakse üle kindlale RNA tüübile. Eukarüoodil kontrollitakse iga geeni transkriptsiooni eraldi. Aktivatsioonil osalevad abistavate faktoritena organismi signaalmolekulid. I initsiatsioon kromatiini avamine CRC tegevuse tulemusena, TF seondumine promootorile. H sideme lõhkumisel osalevad teatud transkipstioonifaktori, RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas (I;II;III). Transkriptsiooni käivitamisel osalevad nii NH kui valgud (cis, trans) initsiatsioon-elongatsioon- terminatsioon 2. Kuidas, millest ja kus moodustub tuumake? Tuumakese funktsioon?. 3
Ka ükski raku enda organell pole igavene. Kui organell vananeb, siis ta lagundatakse. Kõik need protsessid toimuvad lüsosoomides. Normaalselt toimub lüsosoomides ensüümide toimel seedumine, nn. heterofaagia ja autofaagia. Kui vastavad protsessid ei toimu küllaldaselt, ladestuvad ebanormaalsed ained, mida lüsosoomid pole võimelised ümber töötlema. Lüsosoomide membraanide kahjustuse tagajärjel väljub tsütoplasmasse ülemäära ensüüme ja nende aktivatsioonil algab rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid.
Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi) ja tsütoplasmaatilise ensüümi COMT (katehhool-o-metüültransferaasi) poolt. Mis juhtub selle noradrenaliiniga, mida ensüümid ei lammuta? Presünaptilisest osast vabanenud noradrenaliin transporditakse suures osas tagasi presünapsisse ja hoiustatakse uuesti vesiiklites. Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorite tüübid, asukohad ja mis toime aktivatsioonil? Retseptori tüüp Asukoht Mis juhtub retseptori aktivatsioonil? 1 Veresooned Kontraktsioon Seedetrakti silelihased Lõõgastus Urotrakti silelihased Kontraktsioon
(a). vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool, mis on hädavajalik regulaator kaltsiumi imendumiseks peensoolest verre; (b). erütropoetiinid, mis stimuleerivad punases luuüdis erütrotsüütide teket; (c). reniin, mis tegelikult on küll ensüüm, kuid mis käivitab hormonaalselt aktiivse reniinangiotensiin- aldosteroon-süsteemi (lühendatult RAAS). RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon
Transkriptsiooni initsiatsiooni kontroll bakterites RNA polümeraas Geenide avaldumist kontrollitakse esmalt RNA sünteesi e. transkriptsiooni tasemel. Transkriptsiooni algatab ja viib läbi DNA-st sõltuv RNA polümeraas, mis on enamasti multimeerne ensüüm. Monomeerseid RNA polümeraase on kirjeldatud lüütilistel bakteriofaagidel (näit. T7, T3, SP6). Enamasti on nende suurus üle 100 kDa. Transkriptsiooni initsiatsioonil tunnevad nad ära väga spetsiifilisi DNA järjestusi ning ei vaja aktivatsioonil lisafaktoreid. Monomeersed RNA polümeraasid on 5-10 korda kiiremad, nad sünteesivad 200 nt/sek (bakteri RNA polümeraas sünteesib 40 nt/sek). Erinevalt bakteriaalsetest RNA polümeraasidest ei ole nad Zn-metalloensüümid. Tänu efektiivsusele ja spetsiifilisusele on monomeersed ensüümid leidnud rakendust nii rekombinantse DNA tehnoloogias kui ka RNA produtseerimises in vitro. Komplekssed, multimeersed RNA polümeraasid on kirjeldatud bakteritel, kuid nad on lihtsamad kui eukarüootidel
alternatiivne-bakterite ja muu võõra pinna eripärasused lektiinne-bakterite pinna mannoosi rikkad struktuurid – evol kõige vanem Näitas värske seerumi lüütilist aktiivsust,mis kadus 56C juures 30 min jooksul nn. komplemendi inaktivatsioon. Kui seda teha unustatakse laboris siis saadakse veidraid tulemusi, sest käivitub komplemendi ahel. Adaptive immunity – kõhrkaladest, merisiilikutest komplement. Mis toimub? Millised on bioloogilised finktisoonid komplemendi aktivatsioonil. Märklaud-rakkude tsütolüüs, võõrad bakteri, seenerakud või organismi enda rakud, misnon vaja kõrvaldada - pooride moodustamine ja osmootne lüüs Võõraks muutunud materjali opsoniseerimine - märgistamine fagotsütoosiks (teine varaint opsoniseerimikes oli antikehadega, näiteks tahma ei saa opsoniseerida antikehadega, aga on vaja kehast eemaldada - komplement) Opsoniinid - märgistamises osalevad komplemendi valgud
Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas Ülesanded ja tähtsus: - DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. - RNA ülesanded: - mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; - tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; - rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. RNA erinevad tüübid ja ülesanded organismis. RNA ülesanded: - mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; - tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; - rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse.
hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. Kaasasündinud immuunsus algab nahast. Nahk kui ka teised epiteelirakkudest moodustunud pinnad talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline
aktivaator? Viljastumisel tõuseb märgatavalt munaraku Ca2+ -ioonide sisaldus. Ca2+ ioonide tõus vallandab lisaks kortikaalreaktsioonile ka munaraku aktivatsiooni, see aktiveerib emapoolsete mRNAde translatsiooni ja põhjustab ülemineku mitoosifaasi. Võimaldab organismi edasist arengut. Esimeseks lüliks selles rajas on trans- membraanne valk, mille rakuväline osa on mõjuaine retseptoriks, raku sees on aga seotud G-valguga (guanosiinnukleotiidi siduv valk). G-valgu aktivatsioonil aktiveeritakse omakorda ensüümid koondnime- tusega fosfolipaas C. Need ensüümid katalüüsivad fosfatidüülinositool- 4,5-bifosfaadi kaheks sekundaarseks messendþeriks: inositool-1,4,5- trifosfaadiks (IP3) ja diatsüülglütserooliks (DAG). Neist esimene avab Ca2+-kanalid ja teine stimuleerib prootonpumpa H+ rakust välja viima. Aktivatsioonile on iseloomulik rakusisese pH ja hingamise järsk tõus, DNA replikatsiooni ning valgu sünteesi kiire suurenemine
Toimub enamasti teiste molekulide kaasabil, peamiselt nukleoproteiinses vormis. 5.4. Ülesanded ja tähtsus · DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. · RNA ülesanded: mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV.
Toimub enamasti teiste molekulide kaasabil, peamiselt nukleoproteiinses vormis. 5.4. Ülesanded ja tähtsus DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. RNA ülesanded: mRNA – info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; tRNA – aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA – osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV.
Toimub enamasti teiste molekulide kaasabil, peamiselt nukleoproteiinses vormis. 5.4. Ülesanded ja tähtsus · DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. · RNA ülesanded: mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV.
Sama valk aktiveerib ka fixK geeni transkriptsiooni. fixK kodeerib osade fix geenide transkriptsiooni aktivaatorit. NifA C-terminaalne domeen sisaldab "helix-turn-helix" motiivi, mille abil NifA seondub tema poolt reguleeritavate promootorite transkriptsiooni initsiatsioonisaidist 100 bp ülespoole UAS (upstream activating sequence) järjestustele. Valgu keskmine domeen vastutab RNA polümeraasiga seondumise ja ATP hüdrolüüsi eest. ATP hüdrolüüsi on vaja transkriptsiooni aktivatsioonil avatud kompleksi moodustumiseks. Anorgaaniliste lämmastikühendite metabolism Sõltuvalt ammooniumi hulgast domineerivad enterobakteritel erinevad metabolismirajad: 1. Ammooniumi ülehulgas domineerib glutamaadi süntees -ketoglutaraadist ja ammooniumist glutamaadi dehüdrogenaasi GDH toimel, kasutades NADPH-d. Glutamiini süntetaasi GS toimel sünteesitakse vähesel hulgal ka glutamiini (glutamaat + ammoonium, toimub ATP hüdrolüüs) 2
põhjuseks immuunsüsteemi TH-rakkude hävitamine inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) poolt. 7. Bakterite kvoorumitundlikkus kvoorumitundlikkus (ingl. Quorum sensing)- Signaaliülekande mehhanism, mis võimaldab bakteritel enda poolt sünteesitavate ja eritatavate keemiliste signaalidega eristada olukorda, kus nende piisav arvukus e. kvoorum on limiteerivaks tingimuseks teatud geenide ja geneetiliste protsesside aktivatsioonil. Bakteritel üksteise informeerimine enda olemasolust. 8. Operon, struktuur operon (ingl. Operon)- Grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele. 9. Positiivne geneetiline regulatsioon 1. Promootori tasemel (ees) Süsteemi algolek suletud Regulaatorgeen aktivaatori 2. Pidurdatud süsteemid
A=T G=C c) tertsiaalstruktuur juhul kui NH omandab kindla ruumilise kujundi. Toimub enamasti teiste molekulide kaasabil, peamiselt nukleoproteiinses vormis. 5.4. Ülesanded ja tähtsus · DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. · RNA ülesanded: mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ...
Varieeruvate alade tõttu T lümfotsüüdi retseptoris tunnevadki need rakud paljusid eri antigeene ära. T-rakud aktiveeruvad, kui nad tunnevad ära MHC-antigeen kompleksi. · Hakkavad tootma tsütokiine · Paljunevad · TH - regulatoorsed funktsioonid · TC - tapavad nakatanud raku (tsütolüüs). T-rakkudel on antigeensed retseptorid TCR-CD3 kompleks, ko-retseptorid CD4/CD8; lisaks osalevad T-rakkude aktivatsioonil mitmed lisavalgud (adhesioonimolekulid, signaalikandjad jt.). T-rakkude käitumine sõltub ka peptiidist. TCR-ist olenevalt esineb kahesuguseid T rakke vôi . Inimese veres on enamus (90%) heterodimeerid, ülejäänud (10%) on . Môlemad tüüpi T rakud vôivad olla nii "helper" kui "killer" funktsiooniga. T rakud on CD8- ja CD4-;. Ligandideks on põhiliselt fosforüleeritud mittepeptiidsed metaboliidid, mida rakus on raku endi omi ja bakteriaalseid
blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja
- Nuumrakkude aktiveerimisel toimub raku degranulatsioon. Aktiveerimine: 1) Otseselt (füüsikalised, keemilised tegurid) 2) IgE poolt 3) Komplemendi süsteemi poolt. Põletiku mediaatorid: 1. Tsütokiinid: proinflammatoorsed: IL-1, TNF-, IL-6 ja kemokiinid 2. Plasma ensüümide aktivaatorid Kiniinid, bradükiniinid (vasoaktiivsed peptiid) 3. Komplemendisüsteemi aktivatsioon: C3a, C4a, C5a 4. Lipiidsed mediaatorid. (Arahidoonhappe metaboliidid) Nuumrakkude aktivatsioonil vabanevad: Deponeeritud mediaatorid: Histamiin, kiniinid, trüptaas, kümaas, hepariin Uuesti sünteesitud: 1)Tsüsteinüülleukotrieenid(cysLT): LTC4, LTD4, LTE4 2) Prostaglandiinid: PGD2, PgF2; 3) PAF, 4) Adenosiin Põletiku mediaatorid: HISTAMIIN 1. vabanev mediaator põletiku protsessis Põhjustab: arterioolide dilatatsiooni, suurendab permeaabelsust, Prostaglandiinid: parakriinne ja autokriinne toime Süntees: vereliistakud, nuumrakud, endoteelrakud Toimed: - valu
Vena. Viib verd kudedest südame suunas (v.a värativeenid). Õhemate seinadega vrdl arteritega, muidu samad 3 kihti. Veenide lihaskiht on kehvemini arenenud. Veenide seina sisekiht mood. veeniklapikuid, mis avanevad vaid südame suunas. 32. Kapillaarid. Peenikesed, üksteisega võrgustkuna seotud torukesed kudedes. Vere liikumine on nendes kõige aeglasem. Sisemust kattev endoteel on ühe rakukihi paksune ja sellele järgneb basaalne kiht. 33. Immuunsüsteemi üldiseloomustus. Immuunvastuse aktivatsioonil osalevad elundid ja rakud ning kaasatud molekule.Jaotatakse humoraalne immuunsus – põhineb antikehadel e. immuunglobuliinidel. Neid toodavad B- lümfotsüüdid (pärit luuüdist). Kuuluvad siia ka komplemendivalgud – mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakteri hävitamine. Antikehadele on omane kõrgspetsiifilisus. Väike osa B- rakkudest on mälurakud – teistkordsel võitlemisel tekitavad immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt
avaused, mis hõlbustavad ainete liikumist läbi epiteeli Sinusoidid e mittepidavad kapillaarid (nt maksas ja põrnas) – nii endoteelikiht kui ka basaalmembraan katkendlik, mis tagab makromolekulidele kerge liikumise kudede ja vere vahel (sinusoididel ebakorrapärasem ja suurem valendik kui teistel kapillaaridel) IMMUUNSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS Immuunsüsteemi moodustavad spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevad rakud, koed ja organid Immuunvastuseks nimetatakse immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete komponentide hästi koordineeritud aktivatsiooniahelat reageerimaks kehavõõrastele struktuuridele, mis võivad olla nii organismi sattunud (nt mikroorganismid) kui ka organismis endas tekkinud (nt kasvajarakud) Lümfoidsüsteemi immuunvastuse efektorrakkudeks on lümfotsüüdid
Mis on kromatiini remodelleerimine? Kromatiini remodeleerimise all mõistetakse nukleosoomide liigutamist DNA-l. Nukleosoomide liigutamine on vajalik kõikide DNA-ga seotud protsesside toimumiseks, sest aeg-ajalt on vaja tagada ligipääs nendele DNA lõikudele, mis muidu on nukleosoomidega kaetud või siis sulgeda juurdepääs nendele lõikudele, mis muidu jääksid nukleosoomist välja. Kromatiini remodeleerivad faktorid on olulised geenide aktivatsioonil ja repressioonil, DNA replikatsioonil ja reparatsioonil ning muudel DNA-ga toimuvatel protsessidel. Kromatiini remodeleerivate valgukomplekside tööks on vajalik ATP energia. 11. Apoptoos 88. Apotoosi olulisus organismi arengus. Too näiteid. Apoptoos mängib rolli organite ja kudede elimineerimisel, mis on kasulikud ainult embrüonaalses vastse arengustaadiumis. Koordineeritud suurte rakupopulatsioonide elimineerimine saab aidata kudede kujunemisele ilma
8. Retinoblastoomi valk pRb ja tema funktsioon rakutsüklis pRB e retinoblastoomi valk, mis seostub transkriptsioonifaktori E2Figa ja inaktiveerib selle. Sellega blokeeritakse rakkude proliferatsiooni. G1 faasis toimuv pRb fosforüülimine tsükliinist sõltuva kinaasi/ CDK/ toimel, vabastab seosest ka transkriptsioonifaktor E2F. 9. Transkriptsioonifaktor E2F ja tema funktsioon rakutsüklis E2F on transkriptsioonifaktor paljude rakutsüklis osalevate geenide aktivatsioonil. Aktiveerib paljusid S faasi geene, sealhulgas ka polümeraase, mida on vaja sünteesiks. 10. pRb ja E2F seos rakutsüklis. – vaata 8. 11. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM - CSF12. Milliste katsetega tehti kindlaks tsükliinide ja tsükliinist sõltuvate kinaaside toime rakkudele? - FGF – Fibroblastide kasvufaktor – monotsüüdid, makrofaagid toodavad. Tüvirakke, fibroblaste, endoteeli mõjutab. - EGF – Epidermaalne kasvufaktor – Monotsüüdid, makrofaagid toodavad
antiparalleelsele DNA matriitsahelale komplementaarsusprintsiibi alusel. RNA järjestusega identset DNA ahelat nimetatakse kodeerivaks ahelaks. RNA sünteesi käigus toimub DNA ahelate lahtiharutamine. Algne DNA struktuur taastub peale transkriptsiooni lõppu. Transkriptsiooni algatab ja viib läbi DNA-st sõltuv RNA polümeraas, mis on enamasti multimeerne ensüüm. Transkriptsiooni initsiatsioonil tunnevad nad ära väga spetsiifilisi DNA järjestusi ning ei vaja aktivatsioonil lisafaktoreid. Spetsiifilist DNA piirkonda, millega RNA polümeraas seondub, nimetatkse promootoriks. Bakterite RNA polümeraas koosneb viiest subühikust. Apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. Apoensüümi subühikud on erinevates organismides struktuurselt lähedased. Holoensüümi koosseisu kuulub ka sigma faktor. Sigma faktor on vajalik RNA polümeraasi spetsiifiliseks seondumiseks
Monoploidsust (haploidsust) esineb loomadel harva ja seda loetakse anomaaliaks. Erandiks on siin isasmesilased - lesed, kellel haploidne kromosoomiarv on normaalne. Lesed arenevad emasmesilase viljastamata munadest partenogeneesi teel. Monoploidsus võib diploidsetel loomadel tekkida viljastusprotsessi häirete tagajärjel: munarakk võib hakata arenema viljastamata, ilma spermi osavõtuta (tõeline partenogenees). Sperm võib osaleda munaraku aktivatsioonil, kuid karüogaamiat (munaraku ja spermi tuuma ühinemist) ei toimu (günogenees); munaraku kromosoomid (tuum) asenduvad spermi omadega (androgenees). Autoploidseid isendeid esineb taimedel sageli, loomadel aga väga harva. Nad võivad tekkida kahel teel: reduktsioonpooldumise häirete tõttu (kromosoomipaarid ei lahkne ja moodustuvad diploidsed gameedid) või polüploidsete vanemate ristamisest di- või polüploidsetega (näit
ümaruss läheb alternatiivsesse metaboolsesse puhkeseisundisse ehk nn daueri-staadiumisse, kus ta mõnda aega ei arene edasi ega ka vanane. daueri-staadiumis toimub tänu TF DAF-16/Foxo (ingl Fβ-perekonna (ingl Transforming growth factor β) liige orkhead transcription factor) mitmete ensüümide tootmine, mis soodustavad DNA reparatsiooni ja eluea pikenemist ning kaitsevad reaktiivsete hapnikuühendite (ROS) eest Insuliini signaaliraja aktivatsioonil Foxo inhibeeritakse ja aktiveeritakse TOR (ingl Target of rapamycin) proteiinikinaaside kompleks, mida on seostatud eluea lühenemisega IGF1R haplodefitsiitsed ja vähendatud mTORC1 (ingl Mammalian target of rapamycin complex1) tasemega hiired elavad kauem kui nende normaalsed, nn metsiktüüpi pesakonnakaaslased Kääbuskasvuga Laron-sündroomi põdevatel inimestel on kasvuhormooni retseptori muutustest põhjustatud vähenenud IGF-1
Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. värvitaju – vajalik avastamiseks ja eristamiseks. Värvitaju iseloomustab: *Värvus, *Heledus, *Küllastus Young-Helmholtzi teooria Kolme tüüpi närvikiud” reageerivad kõige intensiivsemalt erineva lainepikkusega v Kolvikesed: 1. Lühikesed valguslained (sinine) 2. Keskmised valguslained (roheline) 3. Pikad valguslained (punane) Teisi värve tajutakse mitut tüüpi kolvikeste aktivatsioonil. Värvipimedus: punase-rohelise eristamine > sinise-kollase eristamine Silma ehitus: Võrkkestas asuvad kolvikesed ja kepikesed – selle tagumine osa on valgusetundlik, fotoretseptorid: kepikesed – must-valge nägemine, hämaras valguses nägemiseks, liikumine, kolvikesed – värvitaju, valgusärritus (puudused kolvikese töös võivad põhjustada värvipimedust)
PA süsteem seni, kuni miski meid ähvardab. Sellest hetkest lülitub PA süsteem välja ja NA süsteem võtab juhtimise üle ka siis, kui tegu on valehäirega, sest parem olla ohutu ja kaitstud kui surnud (Buss, 1999) · Selline ümberlülitumine on otstarbekas, sest niiviisi tagatakse meie täielik tähelepanu ähvardavale asjaolule. Seejuures pole me aktivatsiooni orjad, vaid kontrollime seda vähemalt teatud määrani oma tunnetuse abil Kokkuvõte aktivatsioonist ja tähelepanust · Kuna aktivatsioonil on keskne roll tähelepanu suunamisel, tuleb tippsoorituse jaoks suuta oma aktivatsiooni juhtida · Traditsiooniline aktivatsiooniteooria on ignoreerinud fakti, et ajukoore aktivatsioon ja autonoomne aktivatsioon on erinevad nähtused, mis ei pruugi tingimata koos esineda · Ajukoore aktivatsiooni põhjustab retikulaarne aktivatsioonisüsteem (RAS) · Kehalise aktivatsiooni põhjustab närvisüsteemi autonoomse osa sümpaatiline pool, mida toetab hormoonide mõju
annaabi.ee 
