Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisküsimused Geograafia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õhumass, õhumassid, päikesekiirgus, aasia, rannik, front, kasvuhooneefekt, tsüklonid, hoovus, island, õhurõhk, alaneb, talved, polaaröö, kliimaga, liustikud, rannikualad, põhjenda, õhutemperatuur, fronti, pilved, lumikate, assoori, aluspind, talvine, madalrõhuala, kõrgrõhuala, mereline, euraasia, kliimast, võimendab, kõrgustikud1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum.
kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt
laiuskraadidel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Maapinnal kaldub maa pöörlemist tõttu paremale tekitades läänetuule. Paapinnal hõõrdumise tõttu on ülekaalus edelatuuled. Läänetuultega tuleb meile niiske õhuvool sademeid palju, talved pehmed. Läänepool on soojem idapool läheb järjest külmemaks. Selles piirkonnas (60-ndad laiuskraadid) tekivad tõusvad õhuvoolud ( madalrõhuala). Vastastikku likuvad soe ja külm õhumass ei segune ja neid jääb eraldama polaarfront Mussoon e. sessoonsed tuuled monsoon Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. (India, Pakistan Induse ja Gangese jõgi) Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri,
lõuna poole liikudes sulgeb kolmanda nn. Polaarse tsirkulatsiooni. Üldine tsirkulatsioon ühtlustab Maa erinevate võõtmete temperatuure. 16. Õhurõhu väli. Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Baariliseks väljaks nimetatakse õhurõhu jaotust. Õhurõhk on skalaarne suurus, igas atmosfääri punktis on ta iseloomustatav ühe arvulise väärtusega. Nõnda võib kogu atmosfääri jagada isobaarpindadeks. 17. Kõrgrõhu- ja madalrõhu alad, õhumassid frondid. Kõrgrõhuala - (suvalise suurusega) piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud äikesepilvede aluseid mõne kuni paarikümne kilomeetrise läbimõõduga kõrgema õhurõhuga alasid. Meteoroloogias nimetatakse kõrgrõhualadeks sageli antitsükloneid, kõrgrõhkkondi. Nende puhul on tegu juba sadade ja tuhandete kilomeetrite suuruste kõrgema õhurõhuga piirkondadega.
Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. 5.2. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuus, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass, on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär vastu annab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, sega tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss
kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb
Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule. Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef.
4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. ehk siis troposfäär (tropopaus) stratosfäär mesosfäär (mesopaus) termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb? ultraviolettkiirgus infrapunakiirgus 13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri? päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. (Neelavad osoon, pilved, veeaur ja aerosool.) 14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk?
KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad
kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured. Kui palavvöös on soojenemine ülekaalus, siis polaaraladel toimub jahtumine. Kui kiirgusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. 4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.
Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange
õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine:
Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel
- Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. (lainepikkus) < 400 nm on UV-kiirgus, mis mõjutab elusaid rakke (UVA on vahemikus 400-320 nm ja UVB, mis on inimesele eriti ohtlik jääb vahemikku 320-280 nm). > 760 nm on infrapunane kiirgus ja see omab peamiselt soojuslikku toimet
Sügisesel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõuna pöörijoonel 23,5S.(kõige kaugemal meile) Kevadisel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Kliimavöötmed: 1)ekvatoriaalne 2)lähisekvatoriaalne 3)troopiline 4)lähistroopiline 5)parasvööde 6)lähispolaarne e lähisarktiline 7)polaarne e arktiline Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde Ilma mõjutavad põhikliimavöötmetest õhumassid. ****2)atmosfääri tsirkulatsioon e õhu liikumine ...kujutab endast kogu maakera hõlmavat õhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid: 1)tuuled 2)õhumassid 3)tsüklonid ja antitsüklonid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. Õhk liigub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole. *Kuidas on seotud õhu temp ja õhurõhk?- Õhurõhk- õhu raskus. Soe õhk-madal õhurõhk. Külm õhk-kõrge õhurõhk. Tõusvad õhuvoolud-
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on
Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6.Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 11.Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel. Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb
Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Päikesekiirguse hulk sõltub
3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda 1000 km. · Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub kaldenurgast ja geograafilisest laiusest
hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks
Eestis on sel ajal talv. 3) 21.märts ja 23.september- kevadine ja sügisene võrdpäevsus Päike paistab seniidis ekvaatoril ja valgustab mõlemat poolkera peaaegu võrdselt. Polaaraladel on polaarpäev ja öö. Eestis on sel ajal kevad või sügis. Päev ja öö on ühepikkused. Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid. Kasvuhooneefekti olemus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest
kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel külmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on. Nimetage kaks peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. hoovused ja tuuled Mis juhtuks, kui Maa kiirgusbilanss oleks positiivne (negatiivne)? Positiivne- toimuks
(2). Köppeni klassifikatsioonis selle kliimatüübi nimi on niiske kontinentaalkliima jaheda suvega alltüüp. See alltüüp esineb Põhja-Ameerikas (New England, Suure Järvistu regioon, Kesk-Lääs 100. meridiaani idapool, Kanada lõunaosa), Ida- Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal (vt. Joonis 2). Niiske ontinentaalkliima paikneb mitu õhumasside - peamiselt polaarsete ja troopiliste - piiril, ja see on ilmade muutuslikkuse põhjusena. Polaarsed ja troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu Joonis 2 Dfb esinemine maailmas (4) ülestõusu, mille tulemusena toimub sadenemine. Need õhumassid moodustavad mittetroopilisi tsükloneid ja tänu polaarsele jugavoolule liikuvad läänest itta, mistõttu läänetuuled domineerivad niiske kontinentaalkliima vöötme alades. Kontinentaalsus on samuti Dfb kliimatüübi tähtsa tegurina. Kuna selle kliimaga alad asuvad
Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani,
............................................... 4.8. Kaste .................................................................................... 4.9. Hall .................................................................................... 4.10. Jäide ................................................................................... 5.) Uputus ja põud kaks äärmust ............................................................. 6.) Eestit mõjutavad õhumassid .................................................................... 7.) Mereline ja mandriline kliima ......................................................... 8.) Eesti vedelate sademete jaotumine ........................................................... 9.) Kokkuvõte ....................................................................................... 10.) Kasutatud kirjandus ............................................................................. SISSEJUHATUS
Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on tegemist õhurõhu horisontaalse gradiendiga (tavaliselt hektopaskalites hPa 100 km kohta). Seega gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud so inertsijõud, mis tekib mingi punktmassi liikumisel pöörlevas taustsüsteemis (st maakera pöörlemise tõttu). Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu gradiendi suunast) põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus
ise soojuskiirgusena ise ära annab. Maapind soojeneb. Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus. Osooniaugud Osooni on kõigis atmosfääri kihtides, kuid valdav osa on stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. (Kuid see ei tähenda täielikku puudumist) Osoonile on omane selgelt väljendunud sesoonne iseloom. Kõige suurem oht UV poolt on kevadel, kui osooni on vähem, päikesekiirgus suur ja inimesed pole harjunud sellist kogust kiirgusest saama, Peamiselt lagundavad osooni freoonid (külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete balloonide kasutamisel) Montreali protokoll kindlateks tähtaegadeks freoonide tootmine lõpetada. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, atmosfäär soojeneb. Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2,
kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid. Passaadid tekivad aga maapinnalähedases õhukihis liikuvate laskunud õhuvoogude tagajärjel. 10. Mussoonide teke Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel. 11. Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 12. Peamised õhumassid Arktiline õhk külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Parasvöötme mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse
Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Otsekiirgus- on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat.Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem. Hajuskiirgus- e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks
mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk
annaabi.ee 
