.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed
talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Kõrbetes kasvavad taimed on kuivusega kohastunud. Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. Suurimad kõrbed on näiteks Sahara, Araabia ja Austraalia. Teistsugune on aga troopiline kliima mandrite idarannikul, kus ookeanidelt puhuvad
Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jne. Kõrbe teema valisin , sest see tundus põnev ja kõrbetest oli palju kirjutada. Ma kirjutan oma referaadis ka kõrbeloomadest ,-taimedest ja temperatuuridest, mis on kõrbes . Kõrbetes on väga raske elusolenditel toime tulla, sest kõrbetes on kõikuvad temperatuurid, vähe vett ja muutuv maastik. 1. Kõrbetest üldiselt Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Kõrbed moodustavad umbes 23 % maismaast. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul(30-90 kraadi C), kõrge õhutemperatuur (kuni 60 kraadi C), päikeseline ilm (50-80 % päevadest), sademete vähesus. Kõrbes sajab vihma vähem kui 250 mm aastas (Saar, 2005) Kõrbeid on mitmesuguseid. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid ( on tekkinud kunagistest mäestikest), savikõrbeid (kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Kõrbetaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma kõrbetest ja kõbertaimedest. Räägin sellest mitut erinevat tüüpi kõrbeid on maailmas ja kus kohas asuvad suurimad kõrbed . Kõrbetaimedest toon välja palju erinevaid liike ja kasvukohti ja muud tarka infot . 2 Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt
Kõrbetaimed ja loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb
Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Kõrbete tekepõhjused Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub
Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on
5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessist. Sellised kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembene. Liivakõrbed on kõige levinumad. Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti
Kõrbed Kõrb Kõrb on ala, mis on äärmiselt vihmavaene ja aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust 30 laiuskraadidel. On olemas ka külma, liiva, soola, savi, klibu ja lössi-kõrbeid. Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks : Pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale,
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD
Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid: Viigikaktus oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et
Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks,
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb
KÕRBED LEVIK Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas Mandrite kuivades sisepiirkondades Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud
kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas, vahendab Reuters rahvusvahelist raportit. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0.
Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim
GOBI KÕRB Gobi on suur kõrb, mis asub Euraasias. Täpsemalt siis Aasias, põhja Hiina ja lõuna Mongoolia juures. Põhjast piirneb Hangaiga, lõunast Nan Shaniga, läänest Tian Shaniga ja idast SuurHingani mägedega. "Suur ja kuiv" tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim. Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes. siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt. Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias. Hiinas mõeldakse Gobi kõrbe all erinevaid asju, näiteks öeldakse shamo (liivakõrb) ja hanhai (kuiv meri). Kõrbe loodeosa on kuulus oma dinasauruste
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................
Kõrbed 3.14, 3.15, 3.16 Risto Tõldsep VIII klass Lagedi Kool Kõrb Ulatuslikud kuivad piirkonnad kõrbed hõlmavad ligi viiendiku maakera maismaast. Kõrbe ja naabervööndi vahelist ala nimetatakse poolkõrbeks. Kõrbes võib olla jäiselt külm, nagu Antarktikas, aga seal võib olla ka kõrvetavalt kuum, nagu Saharas. Kõrbe pinnamood võib olla mägine või tasandikuline. Õhutemperatuur kõigub ööpäeva jooksul palju. Kõikidel maailma kõrbedel on aga ühine tunnus kuivus. Aastane sademete hulk on enamasti alla 250mm. Suurimad kõrbed Kõrb Asukoht Pindala mln km2
Lühirehveraat Atacama kõrb (inglise keeles Atacama desert) Koostanud: Johanna-Britt Haabu 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Atacama kõrb asub Vaikse ookeani ääres, Lõuna-Ameerika mandril ja
Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur. Suvel on õhutemperatuurid umbes +30° kuni +40 °C, talvel on nad madalamad (+15° kuni +25 °C). Sademetehulk on väiksem kui 250 mm aastas. Sõltuvalt sademete hulgast eristatakse kahte kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara.
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel
Namibi kõrb 1.Asend Namibi kõrb laiub Edela-Aafrikas, alates Oliphantsi jõest Lõuna-Aafrika Kapimaa provintsist kuni Angolani põhjas. Piirneb läänes Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas
Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini.
Neil on tihe jatugevasti põimunud juurestik, mis kasutavad ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja võimaldab neil üle elada ajutise põuaperioodi. Seal, kus on vähegi vett, kasvavad rühmiti sitked raskesti põlevad puud. Näiteks akatsiaad ja ahvileivaüuud. Pärast vihmaperioodi lõppu tekib tihti järvi ja soiseid alasid, mis kuivavad küll kiiresti, kuid nende läheduses kasvab kõige enam puid ja teisi taimi. Kõrb Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kllimaga aladel ning hõlmavad ligikaudu veerani kogu maismaa pindalast. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kuigi kõrb võib tunduda elutuna, on see väga huvitavate taime- ja loomaliikide kasvu- ja levikualaks. Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli
Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
