Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40. Alveoolides samad osarõhud, mis olid arteriaalses veres. Nende
Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse 2)kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga 3) kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse . 5. Iseloomusta suure vereringe teekonda. suur vereringe : 1)arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse kehaosadesse 2) keha kapillaarides toimub gaasi - ja toitainete vahetus vere ja kudede vahel 3)veenide kaudu toob venoosne veri elundidest ära süsihappegaasi ja teised jääkained . 6.Vereringe tähtsus.
2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse. 2) Gaasivahetus kudedes O2 liigub verekapillaaridest koerakkudesse, rakkudest tuleb veresoontesse CO2, veri muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O
Veri liigub südamesse tagasi 15.Kuidas on seotud vere liikumine vererõhuga? Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. 16.Millest sõltub vererõhk? Vanuse kasvades vererõhk tõuseb, Vererõhku tõstavad erutus, füüsiline pingutus ja haigused. 17.Kuidas muutub veri väikeses vereringe? Kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse. 18.Kujuta skeemina väikest vereringet. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus, Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suures vereringes 18. Kujuta skeemina väikest vereringet. 19.Kuidas muutub veri suures vereringes? Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse elunditesse, veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid, kapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel.. 20.Kujuta skeemina suurt vereringet. 21.Millest koosneb veri?
Mõiste ja näited selle kohta. NEGATIIVNE TAGASISIDE homoöstaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks, nt temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon, pH. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? VALEM E=A+K+M+V+U+T. Kui me sööme liiga palju, siis liigsed toitained säilitatakse rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Nimeta hingamise 5 etappi. I Gaasivahetus kopsudes kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. II Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. III Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. IV Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. V Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus süsihappegaasi sisalduse järgi veres. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon.
Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E = A + K + M + V + U + T, E toidu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö, mida tehakse. Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk välimine hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
kehas laiali hapnikku, hormoone jms 5)Kindlustab pideva ainevahetuse Suur vereringe Läbib kogu keha. hapniku ja toitainetega veri viiakse arterite kaudu elunditesse.Veenidega kogutakse kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel. Väike vereringe Läbib ainult kopsude veresooni venoosne veri viib süsihappegaasi kopsudesse. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus. Kopsuveenide kaudu arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suures vereringes. Arterid on elastsete seintega suured veresooned. viivad vere südamest kudedesse. Veenid on pehmete seintega suured veresooned. toovad vere kudedest südamesse. Kapillaarid on peened veresooned üherakukihiliste seintega. toimub gaasi- ja ainevahetus. kannavad verd elundite ja kudede vahel. Kõige rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte
2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4) Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust.
NT: temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon. 15. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E=A+K+M+V+U+T (E-toidu ja joogiga saadav energia; A-ainevahetus; K-kasv; M- soojuskiirgusena eralduv energia; V-väljaheide; U-uriin; T-töö mida tehakse) Kui energiabilanss on tasakaalust väljas siis on kasvuks kuluv energiahulk negatiivne, st. energiat saadakse organismi varuainetest. 16. Hingamise 5 etappi: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsinikdioksiidi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Kudede hingamine e. sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Süsinikdioksiidi sisalduse ja vere pH taseme järgi. 18. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon.
VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned toovad verd südamesse, pisut õhemad kui arterid, veeni siseseintel taskud ehk klapid 4. Kapillaarid ehk juussooned ühekihilise epiteeliga veresooned, mille kaudu toimub kopsukapillaarides ja kudedes gaasivahetus( difusiooni teel) Vereringeelundkonna funktsioonid: 1.Veri võimaldab hapniku, hormoonide, toitainete transporti (NB! Hapniku transpordiga seotud verevalk-hemoglobiin) 2. Veri tagab pideva ainevahetuse kehas 3. Veri ühtlustab meie keha temperatuuri 4. Veri osaleb organismi immuunsüsteemi olemasolus- leukotsüütidest ehk valgetest verelibledest LÜMFOTSÜÜDID tekitavad antikehi, teised aga hävitavad haigustekitajaid(nn. õgimisprotsess) 5. Vererakud-
Osast ülakehast, peast, ülajäsemetest toob verd a) v. cava inferior b) v. portae c) v. cava superior Keskmisest rõhust räägime (3): a) arterites b) veenides Too näide (arvuline väärtus ja veresoon) 120+80=200/2=100mmHg a. brachialis (õlavarrearter) Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub verevool e perfusioon Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg. Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka. Kopsude ventilatsioon e. kopsude minutimaht s.t. ajaühikus (1 minut) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub a) hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega b) vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga c) vitaalkapatsiteediga d)väljahingatava jääkõhu mahuga.
Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle diafragma (vahelihas) lameneb ja rindkere suureneb õhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml).
ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega lõpeb suur vereringe. *Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe(väike vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge. Südame erutusteke ja juhtesüsteem Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas sinoatriaalsõlmes-siinussõlm(selle avastas Bidder)-koht mis terve elu juhib südametööd, igas sekundis tekib erututs.
Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis toitained säilitatakse rasvaga, kui liiga vähe, siis kasutatakse keha varuaineid. E=K+A+M+V+U+T E toitu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö mida tehakse. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1) gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi 2) gaaside difusioon allveoolide õhu ja vere vahel 3) hapniku ja süsinikdioksiidi trantsport verega 4) gaaside difusioon kudede ja vere vahel 5) sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleeritakse vere süsihappegaasisisalduse järgi. Seda juhib piklikaju hingamiskeskus. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5
Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga. Vingugaasil ei ole lõhna, seetõttu inimesed ei saa aru, kui ohtlikus olukorras ta olla võib. 5
Mb küllastub hapnikuga madala partsiaalrõhu juures. Mb on ehituse tõttu O2 spetsiaalsalvestaja ja ajutine depoo lihaskoe suure hapnikutarbe jaoks koomavate pingutuste korral. Mb ei saa töttada O2 transpordijana kopsudest kudedesse, sest 2+ mmHg tasemel ta hapniku ei loovuta. 3.2 Hemoglobiin Sisaldub veres. Erütrotsüütides. Kvaternaarne struktuur 2 alfa ja 2 beeta polüpeptiidi. Koosneb globiinist ja 4 heemist. Funktsioon O2 sidumine kopsukapillaarides ja transport kudedesse. O2 sidumisel toimub SU kooperatiivsus, see tagab selle, et kopsukapillaaris O2 partsiaalrõhu üsna kitsas vahemikus toimuvast muutusest piisab, et tagada Hb O2-ga küllastamine efektiivsus ja kiirus. Tänu kooperatiivsusele tagab vaid 4-5 kordne hapniku partsiaalrõhu langus koekapillassris O2 piisava vabanemise. Kopsudes, kus hapniku partsiaalrõhk on kõrge, seondub hemoglobiin hapnikuga: Hb + 4O2 -> Hb(O 2) 4
ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun. 7. Hingamiselundkond koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid; kopsud, diafragma e vahelihas tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2 ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2,
R–COO‾ + H+ ⇄ R–COOH
aluse liig:
R–NH3+ + OH‾ ⇄ R–NH2 + H2O
Hemoglobiinpuhver:
Hemoglobiin esineb kahes vormis: HHb või HHbO2 (oksühemoglobiin) — mõlemad kui nõrgad
happed, mis dissotsieeruvad:
HHb ⇄ Hb‾ + H+
HHbO2 ⇄ HbO2‾ + H+
Erinevatel hingamisetappidel võivad need olla happe või soola vormis, mis mõlemad käituvad
puhvrina.
soola vormis:
NaHb + HCl ⇄ HHb+ NaCl
happe vormis:
HHb + NaOH ⇄ NaHb + H2O
Kopsukapillaarides saabub HHb ja küllastudes O2-ga muutub oksühemoglobiiniks: HHb + O2 ⇄
HHbO2. Veres on veel teine nõrk hape —süsihape.
KHHb
Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe. Paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Kapillaarides on võimalik ainete vahetamine rakke ümbritsevasse ruumi. Veri on veresoontes ühesuunalises liikumises. 8 vasak vatsake - aort - suur vereringe (varustatakse eri kudesid hapnikuga) - ülemise ja alumise õõnesveen - parem koda - parem vatsake - väike vereringe (kopsukapillaarides toimub vere küllastamine hapnikuga ja vabaneb CO2st) - kopsuveen - vasak südamekoda - vasak vatsake Veresooned jagunevad: • Arterid - summutamine. Rõhulaine silumine ühtlasemaks voolamiseks. • Arterioolid - Mõjutavad oma kontraktsiooni/dilatatsiooniga avatud kapillaaride arvu. • Kapillaarid - Vahetusveresooned. Vahetavad rakkudevahelise vedelikuga hapnikku, toitaineid, hormoone, elektrolüüte • Veenulid - Vahetusveresooned. Seintes puudub lihaskiht.
Rütmihäired Parema vatsakese ägeda puudulikkuse sagedamad põhjused: Parema südamevatsakese infarkt Kopsuarteri trombemboolia (embolid sagedamini pärit vaagna või alajäsemete süvaveenidest ) Millist asendit vajab kopsutursega haige? HAIGE ASEND! – istuv, poolistuv, jalad alla lasta – raskusjõu mõjul vere tagasivool südamesse väheneb ning sellega väheneb ka venoosne pais väikses vereringes ja rõhk kopsukapillaarides. Kr. südamepuudulikkuse peamised sümptomid. Haige kaebab jõuetust ja nõrkust.Vasaku südamepoole puudulikkusele viitab hingeldus( düspnoe), algul pingutustel, hiljem ka rahuolekus. Võivad ilmneda öised kardiaalastma hood või kopsupaisust tingitud köhimine, auskultatoorselt kuuleme kopsude alaosade kohal paisräginaid (krepitatsioon või peenemullilised märjad räginad). Tsüanoos
Hemoglobiinipuhvri töö on tihedalt seotud O2 ja CO2 transpordiga. Hb puhver koosneb HHb ja HHbO2, mille vahel püstib tasakaal: HHb <—> H+ + Hb- ja HHbO2 <—> H+ + HbO2- Happe lisamisel: NaHbO2 + HA —> HHbO2 + NaA Aluse lisamisel: HHb + NaOH —-> NaHb + H2O Kopsudes liitub O2 hemoglobiiniga: HHb + O2 —> HHbO2, tekib tugevam hape, kui HHb. Hapete tugevuse saab reastada järgnevalt: KHHb < KH2CO3 < KHHbO2. Seetõttu toimub kopsukapillaarides mõningane vere happelisuse suurenemine ja osaline H2CO3 väljatõrjumine: NaHCO3 + HHbO2 —> NaHbO2 + H2CO3 —> NaHbO2 + H2O + CO2. ! V variant 1. Vabad radikaalid. ! 1. Vabad radikaalid tekivad rakkudes normaalse ainevahetuse käigus, osaledes erinevates ainevahetus- ja elutegevusprotsessides. 2. Teisalt osalevad vabad radikaalid ka haiguste tekkes ja kulgemises; ka otseselt vabadest radikaalidest tingitud kiiritushaigustes. Samuti on mõne keemilise mürgi toimemehhanism seotud
elunditesse ja hargnevad seal veel peenemateks harudeks, mis mood kapillaaride võrgustiku. Kõikides SVR veenides koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta. SVR kujut endast veresoonte süsteemi, mida mööda veri jõuab südame vasakust vatsakeset elunditesse ja sealt paremasse kotta. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakeset, läbib kopsud, lõpeb nelja kopsuveeniga vasakus kojas. Hapniku vaese vere transp kopsuarterite kaudu. Kopsukapillaarides rikastatakse veri O2, arteriaalne veri voolab mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Pulss on veresoonte rütmiline laienemine, kui süda surub verd veresoontesse. Puhkepulss on minimaalne südamelöökide arv, mis rahuldab organismi verevajaduse.Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet
· Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine Olulisimad lihased on välimised roietevahelised lihased ja diafragma · Väljahingamine Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja
(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde vereringesse, aorti ja selle harudesse, varustades kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta (atrium dextrum), siis paremast vatsakesest (ventriculus dextrum) väikesesse vereringesse--kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb süsinikdioksiidist ja naaseb väikesest vereringest mööda kopsuveene vasakusse südamekotta (atrium sinistrum), kust suundub vasakusse vatsakesse. Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, veenides hapnikuvaene, väikese vereringe veenides hapnikurikas ja arterites hapnikuvaene. Süda on 300-350 grammiline õõneselund, asudes rindkere vasakul pool, millest kolmandik
· Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine Olulisimad lihased on välimised roietevahelised lihased ja diafragma · Väljahingamine Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja
vere Mis toimub Arterite kaudu viib Kopsuarterite kaudu vereringes arteriaalne veri viib venoosne veri hapniku ja toitained süsihappegaasi kõikidesse keha kopsudesse. elunditesse: Kopsukapillaarides Kehakappillaarides veri vabaneb toimub gaasi ja süsihappegaasist ja toitainete ainevahetus küllastub hapnikuga. vere ja kudede vahel. Kopsuveenide kaudu Veenide kaudu toob toob arteriaalne veri
78% LÄMMASTIK 78% 0,03% SÜSINIKDIOKSIID 4% VÄHESEL MÄÄRAL VÄÄRISGAASE Toodud tabelist lähtub, et sisse väljahingamisel muutuvad ainult hapniku ja süsihappegaasi hulgad. Hulga muutumise põhjuseks on gaasivahetus, mis toimud alveooliõhu ja kopsu verekapillaarides ringleva vere vahel. Gaasivahetus saab toimuda tänu sellele, et alveooliõhus ja kopsukapillaarides ringleva veres on hapniku ja süsihappegaasi osarõhud erinevad. Alveooliõhus on hapniku osarõhk 40 kõrgem, süsihappegaasi osarõhk aga madalam. Kopsukapillaaride venoosses osas aga vastupidi: hapniku osarõhk madal, süsihappegaasi osarõhk kõrgem. Gaasivahetus alveoolides õhu ja vere vahel põhineb sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalama poole. Seetõttu lähebki hapnik alveooliõhust verre, kuna hapniku osarõhk on alveooliõhus kõrgem kui veres. 8.5
õõnesveenidega, mis suubuvad paremasse kotta. SVR algab aordiga , mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis
vatsakesest elunditesse ( Kudedes antakse hapnik ära, venoosne veri hakkab kogunema veenidesse ja koguneb kahte suurde veeni) ja sealt paremasse kotta. Arterites on arteriaalne, veenides venoosne veri. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad
· Hingetoru ( 10 cm pikka ja 2,5 diameeter) MITMEREALININE RIPSEPITEEL E HINGAMISEPITEEL · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhidoolides on kuupepiteel. KOPSUD Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70- 100 ruutmeetrit. Alveoolide seinu katvate kapillaride diameer on 8 mikromeetrit, seetõttu peavad erütrotsüüdid neis liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie veega tenniseväljaku suurune ala. HINGAMISLIIGUTSED Sissehingamine - Olulisemad lihased onvälimised roietevahelised lihased ja vahelihas( diafragma) Väljahingamine - Olulisemad lihased( rahulikul hingamisel ei tööta) on sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. GAASIVAHETUS TOIMUB VÄIKSEMA OSARÕHU SUUNAS
Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. 2. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). 3. Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga. Vingugaasil ei ole lõhna, seetõttu inimesed ei saa aru, kui ohtlikus olukorras ta olla võib.
Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe, paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Südame vasakust vatsakesest voolab veri suurde vereringesse, esmalt aorti, sealt edasi selle harudesse. Varustades eri kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta. Seejärel paremast vatsakesest väikesesse vereringesse, algul kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb CO2st. Veri naaseb väikesest vereringest mööda kopsuveene vasakusse südamekotta, kust suundub vasakusse vatsakesse. Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, aga veenides hapnikuvaene, väikeses vereringes aga on veri arterites hapnikuvaene ja veenides hapnikurikas. Verevool konkreetsesse kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt.
hapnik ära, venoosne veri hakkab kogunema veenidesse ja koguneb kahte suurde veeni) ja sealt paremasse kotta. Arterites on arteriaalne, veenides venoosne veri. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed
annaabi.ee 
