KOOSOLEKU PROTOKOLL Toimumiskoht: Rõõmurulli lasethoid. Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit.
HARIDUS TOIMKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinna tehnikagümnaasium 27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2. Suusatamise asemel võiks olla võimalus minna hoopis uisutama, paljud õpilased on avaldanud soovi minna hoopis uisutama, ning sellega seoses võiks toimuda kehalise kasvatuse tunnid paaris tundidena 3.1. Emakeele päeval teha viktoriin. Protokollija / läbiviija ( Lota Aadla)
LASTEAD UNISTUSED LASTEVANEMATE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 24.10.2011 Algus: kell 17.00 Lõpp: 18.00 Kohal: Kõik lapsevanemad PÄEVAKORD: 1. Lasteaia toidupäeva maksumus 2. Üritused lasteaias 3. Lasteaia hoolekogu valimine 4. Jooksvad küsimused Päevakorrapunkt nr 1 Lasteaia toidupäeva maksumus KUULATI Majandusjuhataja andis ülevaate toidukulu praegusest maksumusest, päevase toidukulu määra kujunemisest ja septembri keskmisest toidukulu maksumusest. Praegu on toidukulu maksumus 1,40 . OTSUSTATI Arutelu tulemusel otsustasid lapsevanemad kehtestada alates 01.11.2011.a. toidukulu määraks päevas 1,50 . Päevakorrapunkt nr 2 Üritused lasteaias KUULATI Lasteaia õpetajad rääkisid senistest üritustest, mis lasteaias kuu aja jooksul toimunud on. Juhataja rääkis lasteaia traditsioonidest ja üritustest, mis on toimunud eelnevat...
AS RÕIVAS JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 16. aprill 2015 nr 2-5/33 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Priit Kadakas Protokollis Miia Toots Võtsid osa: Mari Murakas, Siret Tamm, Pille Lõvi, Varbo Tuust PÄEVAKORD: 1. Digitaalallkirjastamise koolituse läbiviimist organisatsiooni töötajatele 1. KUULATI P. Puu- rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas allkirjad hõlbustavad
KÜ Linnu 13 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Rakvere 04. Juuni 2015 2-5/33 . Algas kell 13.00 ja lõppes kell 14.30 Juhataja: Merje Kits protokolija: Reio Arba Võtsid osa: Teet Mänd, Pirje Leht, Rasmus Kapp, Kaspar Kivi, Tiina Sepp, Peeter Oks, Riho Kalju PÄEVAKORD: 1. 2014 aastaaruande ülevaatamine ja kinnitamine; 2. Muude jooksvate teemade arutamine. OTSUSED 1. Otsustati vastu võtta ja kinnitada 2014 aasta aastaaruanne
AS VECTOR JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Valga 31 oktoober 2013 Algus kell 10.00, lõpp kell 13.20 Juhatas Marily Sinisalu Protokollis Greta Eelsaar Võtsid osa: Kristin Nõgene, Kertti Sinisalu, Marten Põder, Viivika Sinisalu, Erik Kaas Puudusid: Karl Juga, Martin Pedu PÄEVAKORD: 1.Tahvelarvutite tutvustamine töötajatele KUULATI: Marily Sinisalu rääkis tahvelarvutite kasutamisest töötajatele. Nende eelistest ja halbadest külgedest
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest
LOGO AKA AS Registrikood 38475629 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 08. Jaanuar 2013 nr2 Algus kell 14.40, lõpp kell 16.30 Juhataja: Irina Vask Protokollija: Gregor Kunst Võtsid osa: Evelin Aaro, Nikolai Baskov, Marina Gerber, Alevtina Mõis, Koit Toome Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine
SA Paide Haigla JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Paide 12. märts 2014 nr 1-3 / 3 Algus kell 14.00, lõpp 14.45 Juhatas Juku Jurakas Protokollis Anneriin Truu Osa võtsid juhatuse liikmed: Juku Jurakas, Mari Maasikas, Endel Sepp Puudus Eda Pärast Kutsutud pearaamatupidaja Sille Sirge PÄEVAKORD 1. 2015. aasta eelarve kinnitamine 1. KUULATI: Juku Jurakas - tutvustas 2015. aasta eelarvet ja tõi esile kulude märgatava suurenemise võrreldes eelimise aastaga. Sõna võttis:
AVA Tantsukool OÜ osanike koosoleku protokoll AVA Tantsukool OÜ, registrikood 10439648, aadress Kalev 32-56, 652005, osanike koosolek toimus "__22___" ___aprill___2014 kontoris aadressil Kalev 32- 56, 652005. Koosolek algas kell 10:00. Koosolek lõppes kell 13:00. Osakapitali suurus koosoleku toimumise kuupäeva seisuga on 3000 euro. Koosoleku toimumisest teatati kõikidele osanikele. Osanike nimekiri ja koosolekul osalenud osanike nimekiri on toodud alljärgnevas tabelis: Nr Osanik Osa Häälte Osaniku esindaja Osaniku või nimiväärtus arv nimi ning tema esindaja esinduse alus allkiri 1 Kai Mets 1200 1 Kai Mets Kai Mets 2 Tiit Puu 1000 1 3 Mari Lill 800 1
[ÄRIÜHINGU NIMI] JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr Koosolek toimus [kuupäev]. Ühingu ärinimi: [äriühingu nimi] Ühingu registrikood: [äriühingu registrikood] Ühingu asukoht: [äriühingu asukoht] Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi].
[ÜHINGU NIMI] JUHATUSE OTSUS [Otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev] Ühingu ärinimi: [ ärinimi] Ühingu registrikood: [registrikood] Ühingu asukoht: [asukoht] Ühingu juhataja [juhataja nimi] otsustab käesolevaga: 1. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 2. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 3. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]. ___________________ juhataja
Lao12-4 53449 Tartu Epp Aasa, Lao12-4, 53449 Tartu, Telefon 797-0994 13 mai 2009 AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord I. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. II. 2008 aasta aastaaruande esitamine. III. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. IV. AKTSIASELTS juhatuse valimine. V. AKTSIASELTS audiitorite valimine. VI. AKTSIASELTS audiitorite tasustamine. VII. Muud jooksvad küsimused. Mart Mõistlik Koosoleku protokoll AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine.
Sisukord Sisukord.................................................................................................................1 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 2 2.Koosolek.............................................................................................................3 3.Kuidas koosolekut korraldada?..........................................................................3 3.1.Koosoleku ettevalmistamine........................................................................ 3 3.2.Koosoleku läbiviimine................................................................................. 5 4.Kokkuvõte..........................................................................................................6 1. Sissejuhatus Teema valik sai tehtud huvist korraldamiste vastu ja lootes saada infot, mida tulevikus vaja läheb. Teemaks on koosolekute ja nõupidamiste korraldamine
AS TUBLID TEGIJAD NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 10. november 2010 nr 1-2/4 Järgmise koosoleku aeg: 10. detsember 2010 Planeeritud aeg: 10.00-11.00 Tegelik aeg: 10.00-11.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Sigrit Aule Osa võtsid nõukogu liikmed: Inna Ilus, Toivo Tore ja Sigrit Aule Kutsutud: Swedbanki suurkliendihaldur Sulev Susi Päevakord 1. Hüpeteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks 1. Hüpoteegi seadmine OTSUSTATI 1
KORTERIÜHISTU ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL KÜ Hekiäärne ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL KÜ Hekiäärne üldkoosolek (edaspidi Koosolek) toimus Keilas Pikk tn 58 Kultuurimaja saalis 25. oktoobril 2009 Koosolek algas kell: 14.00 Koosolek lõppes kell: 15.20 Koosoleku juhatajaks on: Tarvo Pruul Koosolekul osalesid kõik 24 (kakskümmend neli) ühistu liiget. Koosoleku juhatajaks valiti osavõtjate häälte lihtenamusega hr Tarvo Pruul. Poolt 20 häält, vastuhääli ei olnud, erapooletuid 4 häält. Koosoleku protokollijaks valiti osavõtjate lihthäälteenamusega pr Marju Põldsaar. Poolt 24 häält, vastu hääli ei ole, erapooletuid ei ole. Koosolek toimub juhatuse poolt väljakuulutatud päevakorra kohaselt. Koosolek töötab kinnitatud kodukorra kohaselt. Päevakord 1. Olemasoleva pikaajalise laenu maksegraafiku pikendamine 2 aasta võrra 2
juhtimatu superstruktuuri tekkimine organisatsiooni sees Koosolekud Koosolekud on üheks oluliseks efektiivse kommunikatsiooni tagamise vahendiks projektiga seotud isikute ja gruppide vahel. Ühtlasi täidab koosolek ka projekti koordineerivat rolli. Seda eeldusel, et koosolek on eesmärgistatud, hästi ettevalmistatud ning efektiivselt läbiviidud. Planeerimine Esimene samm edukate koosolekute pidamise suunas on kaaluda läbi järgnevad küsimused: Mis on koosoleku eesmärk? Mida tahetakse saavutada? Mis oleksid koosoleku mittepidamise tagajärjed? Milline peaks olema päevakord? Millised on teemad, nende järjekord, eraldatud aeg? Kes peaks osalema? Kes koosolekut juhatab ja kes protokollib? Missugune peab olema osalejate ettevalmistus? Eelteavitamine Et koosoleku aega võimalikult hästi ära kasutada, teatage osalejatele eelnevalt järgmist: koosoleku kuupäev, kellaaeg ja toimumise koht päevakord osalejad
tööõiguslikud aktid, kui seaduse või Lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatuse liikmel raamatupidajal ei ole õigust sõlmida iseendaga töölepingut. 2. JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA TEGEVUSVALDKOND JA ÜLDISED KOHUSTUSED 2.1.Juhatuse liige - raamatupidaja korraldab Äriühingu igapäevast juhtimist, majandustegevust ja raamatupidamis toiminguid oma tegevusvaldkonnas, juhindudes seadusestest, Äriühingu põhikirjast, osanike koosoleku ja juhatuse otsustest ning muudest Äriühingu põhidokumentidest. Juhatuse liikme - raamatupidaja tööülesanded on: o korraldama Äriühingu raamatupidamist; o finantsjuhtijmine ,juhatuse finantsnõustamine; o korraldab Äriühingu igapäevast majandustegevust; o kvaliteedijuhtimine 2.2.Juhatuse liige - raamatupidaja esindab ülesannete täitmisel Äriühingut õigustoimingutes ja
Kehtestava käitumisviisi omandamine ei pruugi olla kergete killast, kuid sellega saab soovi korral algust teha treeningrühmas osaledes või nõustaja kaasabil. Koosolekud ja läbirääkimised . Koosolekul peab olema kindel eesmärk. Kui tunned, et koosolekud on muutunud mõttetuks ajaraiskamiseks ja sa eelistad omaette tööd vihtuda, on viimane aeg teha ümberkorraldusi. Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning
Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni, OÜl aga 40 000 krooni. Oluline on pöörata tähelepanu ka teistele erinevustele, milleks OÜ puhul on näiteks vähem formaalsusi ja osanike suurem otsustamisõigus. · ASi ja OÜ juhtimisorganiteks on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek/osanike koosolek. Erinevalt ASist, mille puhul nõukogu on obligatoorne, ei ole OÜ puhul nõukogu moodustamine nõutav, kui OÜ osakapital on alla 400 000 krooni. Osanike koosoleku ja aktsionäride üldkoosoleku puhul on erinevusi koosoleku kokkukutsumise formaalsustes, mida OÜ puhul on vähem, ning otsuse vastuvõtmise viisis. Nimelt on OÜ puhul võimalik osanike otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Samuti on OÜ puhul lühemad koosoleku kokkukutsumise ning kvooruminõude puudumisel uue koosoleku kokkukutsumise tähtajad. Osaühingu puhul puudub ka erakorralise üldkoosoleku instituut
OÜ Mahemesi üldkoosoleku protokoll Aeg ja koht: 30.12.2014 Osavõtjad: Kohal 2 liiget, üldkoosolek on otsustusvõimeline Koosoleku juhataja: Liisa Eensaar Protokollija: Jaan Eensaar Esitatud päevakord: 1. Juhatuse valimine 1. Juhatuse valimine Liisa Eensaar tutvustas muudatusi juhatuses. Ettepanek: Pikendada senise juhatuse liikme Liisa Eensaare (ik 48201182740) volitusi juhatuse koosseisus ja arvata juhatusest välja Jaan Eensaar (ik 37907312732). Hääletamine: poolt 2, vastu 0 erapooletuid 0 Otsustati: Kinnitada ühingu juhatuse liikmeks Liisa Eensaar (ik 48201182740 ), arvata
omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. P.299 väidab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 2. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: koosoleku juhataja ja protokollija valimine majandusaasta aruande kinnitamine jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi, milles palus
asjadega) puuduv või mittetäielik info ei lase osalejatel olulisi otsuseid vastu võtta; koosolekute kehv läbiviimine (osalejatel pole päevakorda ega plaani, mida jälgida, piiratud aeg); koosolekuid nähakse kui tulemusi, mitte kui vahendeid Hoolimata neist laialtlevinud etteheidetest on koosolekud, komiteed ja muud ametlikud rühmategevused tähtis osa igapäevasest organisatsioonilisest käitumisest. Koosoleku efektiivsus oleneb selle ettevalmistusest, kulgemisest ja tulemustest. Koosoleku ettevalmistamise käigus tuleb kindlaks määrata osavõtjate arv ja koosseis ning päevakord. Liikmete arv mõjutab koosoleku efektiivsust, mistõttu see peab olema optimaalne. Kui koosolek on mõeldud nõupidamiseks, on sobivaim liikmete arv 5-7. Väiksema rühma puhul võivad tekkida konfliktid võimu jaotamise pärast, suuremas rühmas kulub aga enam aega suhtlemisele.
Kutsuti kokku valitav rahvaesindus-Riigiduuma. I Riigiduumasse valiti Eestist 4 eestlast ja 1 venelane. Aulakoosoleku ( Jaan Teemanti juhatusel): 1. Valitsuse korralduse boikoteerimine 2. Nekrutikohustuse eiramine 3. Maksude tasumisest loobumine 4. Senise omavalitsuse laialisaatmine 5. Revolutsiooniliste komiteede loomine 6. riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale 7. Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga. ja Bürgermusse (Jaan Tõnissoni juhatusel) koosoleku otsused: 1) Eesti alade ühendamine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramine ning riigimaade jagamine rahvale. Majandus kahe revolutsiooni vahel. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed oli koormatud. Halvenes tööjõu kvaliteet. Hävisid mitmed suurettevõtted. Tootmise moderniseerumine peatus. Tööjõu defitsiit, mis nõudis tootmise piiramist. Polnud võimalust soetada uusi tööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd,sortiaretus,tõuparandus j,s
Ülesandeid kombinatoorikast Lahendused 3. Mitmel erineval viisil võivad 40 koosolekust osavõtjat valida endi hulgast koosoleku juhataja, tema asetäitja ja protokollija? Lahendus: Kõik koosolekust osavõtjad võivad võrdselt täita nimetatud ülesandeid. Iga osaleja jaoks on kolm erinevat võimalust. Järelikult on vaja leida, mitu erinevat järjestatud kolmikut saab moodustada. Nende järjestatud kolmikute arvu saab leida kahel moel: 1) Korrutamislause abil. Valida tuleb nii koosoleku juhataja, tema asetäitja kui ka protokollija. koosoleku juhataja - 40 erinevat võimalust juhataja asetäitja - 39 erinevat võimalust (kõik v.a. juhatajaks valitu) protokollija - 38 erinevat võimalust (kõik v.a. juhatajaks ja tema asetäitjaks valitud) Kõigi erinevate võimaluste arv m = 40x39x38 = 59 280 2) Variatsioonid 40-st kolme kaupa 40! V403 = = 40 39 38 = 59280 37! Vastus: Erinevate võimaluste arv on 59 280. 7
arvestuse pidamine. 2 Praktika kohas täidetud ülesanded Koos praktikalepinguga määratleti ära ka tööülesanded ettevõttes. Ülesanded Tallinna Linnavaraametis: organisatsiooni töö korraldusega ning dokumendi- ja arhiivihalduse korraldusega tutvumine dokumentide registreerimine Postipoissi eelarvete sisestamine arvutisse andmete korrastamine Tallinna kinnisvararegistrisse siirdamiseks koosoleku ruumi ettevalmistamine, koosoleku protokollimine andmete korrastamine, lepingute skanneerimine dokumentide kopeerimine, kausta korrastamine Ülesanded, mis mulle anti täitmiseks, sain ma iga korraga paremini hakkama. Kui alguses läksid mul meelest üksikud asjad, mida oli vaja teha, siis lõpus sain kõik ühe korraga ära tehtud. Kui mulle anti uus ülesanne, siis mulle anti ka tagasiside, kuidas ma hakkama sain.
OTSUSTATI: 2.1. Hinnata eelmise aasta töötulemused positiivseks. 3. KUULATI: Paula Taldrik tutvustas 2010. aasta eelarvet. Sõna võttis: Jaan Klaas tegi ettepaneku viia sisse mõningad parandused 2010. aasta eelarvesse. OTSUSTATI: 3.1. Viia sisse parandused 2010. aasta eelarvesse ja esitada see parandatud kujul nõukogule kinnitamiseks (lisatud). (allkiri) (allkiri) Maie Maasikas Juuli Jänes Koosoleku juhataja Protokollija Koopia: Peeter Kruus 2
liikme eriarvamus, jne Akti lisadele viidatakse allkirjadest allpool Protokoll Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosolekukäigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Protokollis märgitakse: Millal koosolek toimus Kes osalesid Kes mida ütles Mida otsustati Protokolli vorming Dokumendiliigi nimetust PROTOKOLL täiendatakse nõupidava organi nimetusega ja see trükitakse alates plangi vasakust veerisest (5,5 cm ülaservast) N: JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Protokolli vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest 1-2 rida allpool dokumendiliigi nimetust(6,3 cm plangi ülaservast) Protokolli vorming Kuupäev Märgitakse koostamise kohaga samale reale, plangi paremale poole Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev, mitte allakirjutamise kuupäev. Seetõttu võib kuupäev olla ka trükitud Protokolli vorming Number Protokollid nummerdatakse jooksvalt
Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad Postimees-Jaan Tõnisson, Sakala-Jakobson 13.Kes rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis? Jaan Tõnisson 14.Miks lõhenes rahvaasemike koosolek? Koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. 15.Millised olid rahvaasemike koosoleku nn aulakoosoleku korraldanute nõudmised? tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ja luau demokraatlik vabariik, 16.Millised olid rahvaasemike koosoleku mõõdukama osa nõudmised? Demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks,
osaleda koosolekul, kus häälte arv määratakse. Kohtunik kinnitab hääled määrusega (PankrS § 82 lg 4). Kohtuniku osalemine peaks tagama häälte jaotamisele suurema usaldatavuse. Kohtunik peab igal juhul osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (PankrS § 80 lg 3), isegi kui sellel hääli ei määrata. 4 Võlausaldajate üldkoosoleku kutsub kokku haldur. Koosoleku kokkukutsumise võib omal äranägemisel otsustada haldur, samuti on seaduses ette nähtud juhud, mil koosoleku kokkukutsumine on nõutav, näiteks kompromissi tegemise otsustamiseks. Koosoleku kokkukutsumist võivad taotleda ka vähemalt viis võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad viiendiku nõuete kogusummast või võlausaldajad, kelle nõuete osakaal on 2/5 nõuete kogusummast (PankrS § 79 lg 2). Üldkoosolek kutsutakse kokku 14 päeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates.
erinevasse järjekorda oma neljaliikmelise võistkonna õpilasi 4 ×100 m teatejooksuks. Leia võimaluste arv. P4=4*3*2*1=24 7. Kombinatsioonideks n elemendist k kaupa nimetatakse n-elemendilise hulga k- k elemendilisi osahulki. Kombinatsioonide arv leitakse valemiga C n = n!/[k!*(n-k)!] 8. Leia, kui palju võimalusi on 50 osavõtjaga klubi IPSON (inimese parim sõber on neljajalgne) üldkoosolekul koosoleku juhataja ning protokollija valimiseks. Eeldame, et on ükskõik, kas ollakse juhataja või protokollija, peaasi, et on valitud! 2 C 50 = 50!/(2!*48!)=1225 9. Variatsioonideks n elemendist k kaupa nimetatakse n-elemendilise hulga k- elemendilisi järjestatud osahulki. Variatsioonide arv leitakse valemiga k k A n = n!/[(n-k)!]. Variatsioone tähistatakse ka V n . 10
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu
Komisjonide koosolekud toimuvad reeglina sellel nädalal, kui ei ole volikogu istungit. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, revisjonikomisjoni võivad kuuluda ainult volikogu liikmed. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda peale komisjoni liikmete ka komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja (komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees). Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumisaeg, osalenud komisjoniliikmed ja kutsutud külalised, koosoleku päevakord, komisjoni otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni:
· ESDTÜ (Eesti Sotsialldemokraatlik Tööliste Ühisus)- P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · ,,Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni · Loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus) f)Rahvaasemike koosolek- revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul: · Üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid) · Juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel · J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut Mõõdukamad (J.Tõnisson) ,,Bürgemüsse" saalis Radikaalid (Jaan Teemant) Tartu Ülikooli alusas · Konstitutsiooniline monarhia · Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik · Rahvaesinduse valimine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Ühtse rahvuskubermangu loomine · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust
liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved (nt ametiauto, mobiiltelefon, sülearvuti), puhkuse kestus, tegevusvaldkondade jaotus. Juhatuse otsus • Juhatuse otsuses fikseeritakse ühingu juhatuse liikme poolt vastu võetud tähtsamate otsuste tegemise aeg ja otsuste sisu. Kui juhatuses on üle ühe liikme, on soovitatav juhatuse ühiste otsuste fikseerimiseks korraldada juhatuse koosolek ja vormistada juhatuse koosoleku protokoll. Juhatuse koosoleku protokoll • Juhatuse koosoleku protokollis peab olema märgitud koosoleku aeg, koosolekul osalenud isikud ja vastuvõetud otsused. Juhatuse koosoleku protokoll on soovitatav vormistada juhul, kui juhatuses on üle ühe liikme ja otsustatakse ühingu seisukohast tähtsaid küsimusi. Ametijuhend • Töölepingu seaduse kohaselt tuleb kirjalikus töölepingus kirjeldada töötaja tööülesanded. Üldjuhul
mitte-eitus lt-tuletised (*aastaringselt) ebasobiv mitmus (*selliste arengute, *mitmeid kordi) *keegi õnnestub, ebaõnnestub > kellelgi õnnestub, ebaõnnestub midagi LAENAMINE Laenud on iga keele sõnavara loomulik osa. Laenata on mõtet, kui oma keeles sõna puudub. kruiis, servis, marketing, workshop Tsitaatsõnad kirjutatakse kursiivis: värsked croissant’id, show’le *ümber vaatama > ümber tegema, muutma, revideerima *koosoleku päevakorda lülitama > koosoleku päevakorda võtma jõudma + rajav kääne, nt *Saade jõuab teieni kell 15.45 > Saade algab kell 15.45. *Tänu kiiruse ületamisele …> Kiiruse ületamise tõttu… LOOGIKAVEAD *Tunnustuseks kaaluka panuse eest eesti ülikooli rajamisel vermiti ülikooli 300. aastapäevaks J. Skytte ja P. Põllu näoprofiiliga juubelimedalid. *Osavõtjaid tuli Tartust, Võru- ja Valgamaalt ning teistest Eesti linnadest.
5.2.4. Osa jagamiseks nõusoleku andmine. 5.2.5. Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 5.2.6. Erikontrolli määramine. 5.2.7. OÜ ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustamine. 5.2.8. Audiitori valimine. 5.2.9. Muude seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes. 5.3. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 30. juuniks. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele ja protokollib koosolekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku esimees ja protokollija. 5.4. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest osa võtnud osanikud esindavad üle 50 % häältest. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. 5.5
nimekirja. Põhjendusena tõi A välja asjaolu, et Tammele kuuluv osa on nende kui abikaasade ühisvara, mistõttu on temal samasugused õigused olla kantud osanike nimekirja kui Tammel. Lepp tuvastas, et Tamme osa on omandatud abielu vältel A-ga ning kuulub abikaasade ühisvarasse. 2011. a märtsis toimus osanike koosolek, mille raames kutsuti OÜ Z juhatuse liikme kohalt tagasi Tamm ja pikendati Lepa volitusi juhatuse liikmena. Koosoleku kutse oli saadetud üksnes A-le. 2011.a. mais pöördus Tamm kohtusse hagiga osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tamme väidete kohaselt rikuti (i) osanike koosoleku kokkukutsumise korda ja (ii) koosolekut läbi viies ja otsuseid vastu võttes nii kvoorumi kui ka hääletamise nõudeid. OÜ Z esitas hagile vastuväite, milles leidis, et kuivõrd ühele ühisosanikule oli osanike koosoleku toimumisest teavitatud, siis oli osanike koosolek
Polis oli tüüpiline VanaKreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Ateena akropol on maailma tuntuim ja kuulsaim akropol. Linna südameks oli aga koosoleku ja turuplats agoraa.
5.4. Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale. Osa jagamiseks osaniku pärijate vahel ei ole vaja osanike nõusolekut. 5.5. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 5.6. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Iga 100 krooni annab ühe hääle. 5.7. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. 5.8. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 31.maiks. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 6. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud. OÜ-l on õigus välja lasta osasid ülekursiga. 7
nõukogu pädevusse. Antud pädevuse piiramatus on põhjendatud järgenvalt: “Osaühing on suletud ühing, kus osanikevahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionädridel aktsiaseltsis.” Osanike koosolek peetakse pädevaks, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Juhatus kutsub kokku koosolekut. Vastavasisuline teada tuleb laiali saata nädal enne koosoleku toimumist. Juhul kui võetakse vastu osanike otsus ilma koosolekut kokku kutsumata, on juhatuse ülesandeks kõigile osanikele saata kirjalikult otsuse eelnõu. Osanike otsus loetakse tühiseks, kui see rikub OÜ võlausaldajate kaitseks või muu huvi tõttu kehtestatud sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus loetakse tühiseks ka seaduses sätestatud muudel juhtudel (Õigusõpetus, 2012). 1.3 Lõpetamine
Meelika Allik KV169 Tallinna Majanduskool KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 13. oktoober 2016 Algus kell 19.00, lõpp kell 19.45 Juhatas Meelika Allik Protokollis Meelis Allik Võtsid osa: Liia Pajusaar, Piret tammeorg, Jaanus Riidam, Eha Kondas PÄEVAKORD: Ajurünnaku läbiviimine teemal: Kuidas saada 4. korruse rõdult alla? Hüpates Ronides nööriga laskudes helikopteriga kahekesi hüpates trepist kuumaõhupalliga jalgsi batuudi peale hüpates liumägi redeliga bassein alla
küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endas, nende metsikus mõttemaailmas. Lapsed mõtlevad tihti ka sellest, kuidas nad saarelt minema saavad ning iga tuluke merel on neile suureks lootuseks.
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
· Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele.
· Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele.
tõend, avaldus, tänukiri, õnnitluskiri, kaastundekiri, memo, kutse vastuvõtule Avaldus – on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes küsimustes organisatsiooni poole. Jagunevad: Töötajate avaldused Avaldused eraisikutelt väljaspool asutust Vormistatakse valgele paberile A4 formaadis Vt lk 109 E-kiri, meilietikett – vt vanast vihikust, vt näidet lk 129 Käskkiri vt lk 131 Protokoll – koostatakse nõupidamiste või koosoleku käigu ja vastuvõetud otsuste fikseerimiseks. Näide lk 145 Lühiprotokollis vormistatakse ainult päevakord ja vastuvõetud otsus(ed). Protokoll vormistatakse üldplangile või protokollplangile 1. dokumendiliigi nimetus PROTOKOLL 5,5 koos nõupidava organi nmetusega (JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL) 2. koostamise koht, alates 6,3 3. kuupäev 4. number (viit) 5. koosoleku alguse ja lõpu kellaajad 6
AS Äpu NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 15. oktoober 2009 nr 1-2/4 Planeeritud aeg 10.00-11.00 Tegelik aeg 10.00-10.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Liia Kask Osa võtsid nõukogu liikmed : Kati Kaunis, Toivo Tore Kutsutud : Swedbank´i suurkliendihaldur Sulev Susi PÄEVAKORD 1. Hüpoteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 1.1Seada hüpoteek Swedbank´i kasuks kinnistule Herne 13, Tartu. 2
blanketid Eelregistreerijatele soodustus Peamised nõuded konverentsiruumidele: Valgustus, aknad Tehnika Ventilatsioon Pimenduskardinad Heliisolatsioon Lauad Hea akustika Rühmatöö ruumid Mugavad toolid Sekretariaat (arvuti, paljundus jne.) Viidad 1.1. Nõupidamisruumi kujundus Koosoleku ruumis peab olema piisavalt valgust. Samuti peab olema ruumi hämaramaks muutmise võimalus, kuna väga tihti kasutatakse projektorit abistatava vahendina. Kõige parem, kui on ruumis suured aknad ja päevavalgus. Koosoleku ruum ei tohi olla liiga kuum ega liiga külm. Ruumi paigutus peab aitama kaasa hea kontakti saavutamisele osalejate vahel. Kõik osavõtjad peavad üksteist selgesti nägema ja kuulma. Ruum peab olema piisavalt suur, et
lide olemi kindlaks tegemiseks; *arhivaalide juurdepääsu tagamiseks; *dokumentide ka- sutamise võimaldamiseks. Akt - dokument, mis koostatakse komisjoni sõi selleks volita- tud isiku poolt mingi faksti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks. Protokoll vormistatk- se: üldplangile, protokolli plangile. Protokolli originaal vormistatakse ühes eksemplaris. Protokolli lisadele viidatakse tekstis. Protokollile võib lisada ainult allkirjastatud dokum- ente. Protokolli allkirjastavad üldjuhul koosoleku juhataja ja protokollija; kõik osalejad. Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev. Protokollid registreeritakse protokollide registris. Protokoll - on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koos- oleku käigu ja vastuvõetud otsuste fikseerimiseks. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumi- te lahendamiseks. Käskiri vormistatakse üldplangile. Käskirja originaal vormistatakse
annaabi.ee 
