Kas hea haridus on siis õnne alus? Sellele küsimusele on kindlasti eri vaatenurkade alt vaadates mitmeid erinevaid vastuseid. Haridus on kindlasti vajalik igal moel, tänapäeval üldiselt ilma hakkama ei saa. Mõned kümned aastad tagasi ei olnud haridusel nii suur rõhk, kui sa oma ametit oskasid, siis luges oskus, mitte haridus. Tänapäeval aga on üldiselt vastupidi. Nagume kõik teame on Eestis ja ka mujal maailmas majanduskriis ning palju koondamisi. Koondamisel arvestatatakse ikka haridust, kui kaks meest kandideerivad samale töökohale ja yhel on kõrgharidus, aga teisel mitte. Võimalik, et isegi sellel ilma kõrghariduseta mehel on rohkem oskusi ja kogemusi antud alal, aga suurel tõenäosusel võidab haridusega mees. Kindlasti oleneb hariduse tähtsus ka alast, on alasi, kus haridus suurt rolli ei mängi. Mõnede jaoks tuleb otsus hariduse üle teha liiga vara, nad arvavad et
Alates lepingu ülesütlemise teatest lõppeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. Mina isiklikult leian, et antud leping on väga vajalik ennetamaks pingeid töökohtades ja vältimaks suuremaid segadusi seoses inimeste erinevate mõistmisteks ja möödarääkimisteks. Olen töötanud kollektiivlepinguga ning seoses tolhetkel firmas töötades soovis tööanda rakendada ebamäärast koondamisi siis lahenes asi õnneks töötajatele kasulikumalt. Koostas Eve Muul N11
paremini koos töötavat, palgatöölisena aga ei saa omale töökaaslasi nii valida. Samuti on ettevõtja ajagraafik palju paindlikum ning ettevõtja saab ise kõigile töö ülesanded laiali jagada. Palgatöölisena tuleb on sul kindel ajavahemik, mil sa pead töötama ning mille eest sulle palka makstakse, kuid peale tööpäevalõppu ei tüüta sind keegi enam tööalaste probleemidega. Olles ettevõtjana iseenda boss, ei ole vaja karta ka ootamatuid palgakärpeid, koondamisi jms. Palgatöölisena võid olla kindel, et sa saad oma palka, sõltumata sellest kui hästi ettevõttel hetkel läheb ning peale koondamist on oodata ka koondamistasusid. Ettevõtjana vastutad sa ka kõigi oma alluvate eest, palgatöölisena aga vaid oma töölõigu eest. Minu arvates on ettevõtja töö palju huvitavam ja mitmekülgsem, samuti on võimalus suuremale kasumile kui seda oleks tavatöötajana. Samas on aga palgatöölise töö palju
2002 aastal oli juba 75 000 töötut kuid 2003 aastal juba 87 000 inimest Kõige enam on suurenenud töötus tütarettevõtetes ja lihtööliste seas. Samas on tööd palju kaotanud inimesed ka infotehnoloogi vallas, telekommunikatsioonid ja ka konsultatsiooni teenust pakkuvad ettevõtted. Norra suurem tarkvara tootja ja arendaja Telenor on selleks selgeim näide, kus 2002 aastal koondati 1000 inimest aasta ennem vähendas veel riik oma osalust ka firmas. Suuri koondamisi pidid läbi viima ka teised IT ja konsultatsiooni firmad. Kõige suurem hõivatus ja ühtlasi ka tööpuudus on just pealinnas Oslos. Norras on pidevalt puudus olnud ehitajatest ja arhitektidest ning tervishoiu ja sotsiaaltöötajatest. Samas suurenenud on inimeste arv avalikkussektoris. Kuid nüüd langevas majanduses, kannatavad enam eelpool mainitud alad ja suuremat kahju kannatavad just töölised. Lihtne seletus avalikus sektoris on see, et paljud
järgi. Sellega on aga oht, et paari aastapärast on äripindade ülepakkumine, sest nõudlus äripindade järgi on tihedalt seotud majandusega. Kui on majanduskasv, siis firmad laienevad ja kolivad ning vajavad uusi äripinud, kui jahenemise puhul jäääb see kõik ära ja vb isegi otsitakse väiksem äripind, sest see võib äärmisel juhul kaasatuua koondamisi ning firmade nö kokkusurumist. Kokkuvõte: Selgub, et kinnisvara turg on viimase paari aasta jooksul muutunud väga aktiivseks ning hinnad on kerkinud nn lakke, kuid on oodata et lähiajal hakkab kinnisvara turg jahenema ning müüdava objekti ja hinna suhe tasakaalustub. Selline dendents võib osutuda kasulikuks noortele, kes alles alustavad oma elu ning tahavad elamispinda soetada, kuid ebameedivak võib see muutuda neile, kes on oma elamispinna soetanud umbes aasta
Iga päev võib ajalehest või internetist lugeda, et töötude hulk suurenenud järjekordselt. Samuti vähenevad ka palgad ja toetused ning seetõttu on paljudel peredel raske. Isegi kui inimesed soovivad väga leida uut tööd, pole see kerge ettevõtmine, sest tööd on väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Koondamisi ja firmade pankrotistumiste tõttu jääb väga palju inimesi töötuks. Paratamatult jääb töömaht väiksemaks, sest inimene tarbib vähem ning enam ei ole vaja kõiki inimesi tööl hoida. Minu arvates laheneks see probleem natukenegi, kui riik looks juurde uusi töökohti, aga ka see ei kata töötude arvu, sest pole lihtsalt vaja ja võimalik nii palju töökohti luua, et kõik saaksid tööd.
Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maadest, on Eestis naiste hõivatus kõrge töötajaist moodustavad nad peaaegu poole, nende tööpuuduse tase on meeste omast madalam ning tööealistest naistest töötab 53%. Tööpuudus Majandusreformid tõid paratamatult kaasa mitmete ettevõtete sulgemisi ja koondamisi teistes. Kuigi samal ajal loodi ka uusi töökohti ning Eesti rahvaarv vähenes, hakkas ka töötute arv kasvama. Rängaks osutus 1998.a Vene kriisi järgne aeg, mil ümberkorraldused puudutasid senini ebaefektiivselt töötanud arvukaid põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. 2000. aastal ulatus tööpuudus 12,5%-ni, kuid hakkas seejärel üpriski kiiresti vähenema. Praeguseks on tööpuudus Eestis langenud allapoole 8% ning lähiajal muutust selles liikumises oodata ei ole.
Inimest kes on selles osas oma otsuse teinud ei saa tavaliselt enam muuta. Neid keda saaks muuta need tahavad seda natukenegi ka ise. Sellest on muidugi palju abi . Ka üldine rahapuudus on suureks probleemiks. Kui ei ole raha ei saa osta toitu, maksta arveid ja palju muudki. Aga kui ei ole raha, et maksta arveid ei ole ka elektrit ja toasooja. Paljuski on süüdi Eesti majanduskriis, sest peale selle tulekut on kõik turud langenud ja palju kohti on koondatud. On inimesi kes on peale koondamisi jäänud kodutuks ja eluheidikuteks. Nad ei oska midagi teha ja ei tahagi enam midagi muud teha kui oma töökohta enam ei ole. Nende endi huvides võiksid nad minna töötukassasse ja hakata läbima erinevaid kursuseid ja loota et kunagi hakkab majandus jälle tõusujoones minema ja hakkab turule jälle uusi töökohti tulema kuhu saaks kandideerida. Võimalus on ka peale koolituste läbimist asutada enda ettevõte ja hakata iseendale tööandjaks
2002 aastal oli juba 75 000 töötut kuid 2003 aastal juba 87 000 inimest · Kõige enam on suurenenud töötus tütarettevõtetes ja lihtööliste seas. Samas on tööd palju kaotanud inimesed ka infotehnoloogi vallas, telekommunikatsioonid ja ka konsultatsiooni teenust pakkuvad ettevõtted. Norra suurem tarkvara tootja ja arendaja Telenor on selleks selgeim näide, kus 2002 aastal koondati 1000 inimest aasta ennem vähendas veel riik oma osalust ka firmas. Suuri koondamisi pidid läbi viima ka teised IT ja konsultatsiooni firmad. Kõige suurem hõivatus ja ühtlasi ka tööpuudus on just pealinnas Oslos. · Norras on pidevalt puudus olnud ehitajatest ja arhitektidest ning tervishoiu ja sotsiaaltöötajatest. Samas suurenenud on inimeste arv avalikkussektoris. Kuid nüüd langevas majanduses, kannatavad enam eelpool mainitud alad ja suuremat kahju kannatavad just töölised. Lihtne seletus avalikus sektoris on
Ä10 Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused Eesti majanduse kasvukiirus on oluliselt aeglustunud, sest ka Eestit on tabanud nii nimetatud ülemaailmne majanduskriis. Räägitakse küll tulemustest, mis näitavad, et Eesti on majanduskriisist väljumas, kuid siiski on see suhteline. Äriettevõtetel, eriti väiksematel, on läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika. Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alustades
know-how, on seal ka väga odav toota. Risk on. Risk on alati, aga kes ei riski, see sampust ei joo nagu öeldakse. Selline otsus ei laheda küll kõiki probleeme, eriti neid, mis puudutavad pikaajalisi lojaalseid töötajaid, aga üleüldiselt tasub see firmale siiski ära. Hiinasse laienemini jätab alles aga ühe suure probleemi. Kas firma on võimeline tagama kõikidele headele töötajatele tööd ka edasipidi. Annika küll lubas, et mingisuguseid koondamisi ega kärpimisi ei tule, mis on hea. Kuna vastupidiselt, oleks see käitumine väga ebaeetiline ja kole. Sellegipoolest tekib töölistes hirm ja ebakindlus oma töökoha suhtes. Sellise olukorra ära hoidmiseks, tuleks sihikindlalt pühenduda eesmärkide täitmiseks, mitte ennast vaevata sellega, mis tõenäoliselt juhtumata jääb. Samamoodi tuleks teha erinevad plaanid ja seda võimalikult kiiresti kes, kus, mis, millal selleks, et ei tekiks stagnatsiooni, vaid firma areneks edasi
võimalik võidelda mürgiste jäätmete leviku, naftareostuse, osoonikihi hõrenemine ja globaalne soojenemine vastu. Inimesed väidavad, et hoolivad meie keskkonnast ja ümbrusest, aga on kahju loovutada selleks 27 dollarit. Reaalsus on see, et meie kaasaegses ühiskonnas ei saa midagi üksi ära teha, vaid üheskoos tervikuna saame lahendada probleeme. Madala maksumäära korral säästetud raha ei aita kaasa sellele, et parandada koolisüsteemi, vähendada politsei ja tuletõrje koondamisi, tagada puhas õhk ja vesi. Veel rohkem inimesi saadetakse selle tulmusel sundpuhkustele ja samuti ei aitaks see kaasa terrorisimi vähendamisele. Selliseid probleeme saab lahendada vaid ühiselt, kollektiivse institutsioonina nagu seda on valitsus, mis võimaldab meil koondada oma ressursse ja jõupingutusi, et kõige tõhusamalt tegeleda nende ohtudega, mis takistavad meie heaolu. Keskendume hetkel ühele suurele konkreetsele probleemile, milleks on majanduslik
Aastast 2003 – 2005 oli töötuse määr kõige kõrgemal tasemel, kuid 2006 – 2012 on see olnud kõikuv mõne protsendi vahel. Seosena töötusemäära ja korteromandi tehingute vahel on asjaolu, et töötusemäär on olnud languses, kuid korteromandi tehingute arv on tõusnud, kuna inimeste ostujõud oli kasvamas. Töötuse peamiseks tõusu põhjuseks oli majanduslangus, mille käigus läksid Viljandis väiksemad ettevõtted pankrotti ja oli suuremaid koondamisi erinevates 2 ettevõtetes, nagu Aken ja Uks ning Dold. Peale kriisiaegset perioodi oli kinnisvaraturg ühtlasel tasemel, kuid töötus sealjuures tõusnud ja langenud. Alates 2011 – 2014 on tehingute arv kasvanud ja töötuse määr tõusnud 2013 aastal, mis näitab, et tööturg on paranenud ning ettevõtetes on suurenenud tootmismahud, millest tulenevalt on ka tööd rohkem. Joonisel 2 on
Praegugi on ju näha, mida kõrged palgad riigile teevad. Kui vaadata absoluutselt mõttetut raha raiskamist Kreeka ametnikele või üleüldse kõik need hullused, mida nad teevad rahaga, siis võib tõesti öelda, et Eesti on lausa suurepärane. Mina näiteks ei kujutaks ettegi, kui Eestis ametnik saaks intressivabu laene maja ehitamiseks või siis lihtsalt 150 selle eest, et ta üldse ametnik on. Täielik hullus oleks ka Eestis lahti. Ning ma arvan, et kui palkade vähendamisi ning inimeste koondamisi poleks olnud, oleksid eestlased sama lollid kui kreeklased oma lisatasudega. Teiseks, miks Eesti sai kriisiga hästi hakkama, Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat ning mille tagajärel riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis, millest omakorda on kogunenud reserve. Kõik see on võimaldanud Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida ehk me ei suurendanud drastiliselt oma võlgu, vastupidi ning sellepärast
lisas Puusepp ning täpsustas, et prognoos oli 45 miljoni kandis. Müük kasvas võrreldes eelmiste kevadiste hullude päevadega plaanipäraselt. Samuti ei märgatud klientide arvu vähenemist ei visuaalselt ega numbriliselt. Pigem oli ostvaid kliente natukene enam kui eelmisel kevadel. Raul Puusepa sõnul aitas I kvartalis käibekasvule kaasa elanikkonna ostujõu jätkuv kasv. Nüüdseks on see muutunud, sest teisest poolaastast ostujõud näitab pigem langust ning on palju koondamisi ja palgad ei tõuse. On prognoos, et langus jätkub veel tuleval aastalgi. Ühest küljest näitab vähene säästmine muidugi seda, et palgad on madalad. See on tõsi. Samas on üsna kindel, et kurtmine raha vähesuse üle ei kao ka palkade tõustes. Vähene säästmine näitab Eesti arengutaset finantsteadlikkuses. Viimasel ajal pole üle elatud ühtegi tõsist majanduskriisi, mis oleks inimestele selgeks teinud, et mingid elementaarsed säästud on vajalikud
Sellised ulatuslikud kärped ei oleks saanud toimuda, kui Eesti elanikud poleks nende vajadust mõistnud ja nendega leppinud. Seetõttu tuli eriti 2009. aasta alguses üpris palju seletada, miks tuleb kulutusi ja palku kärpida ning miks tuleb makse tõsta. Kindlasti aitas palgakärpeid teha ka asjaolu, et erasektoris juba tehti palgakärpeid. Oluline oli ka see, et nii era- kui ka avalikus sektoris ei tähendanud palgakulude vähendamine mitte üksnes või valdavalt koondamisi. Võib arvata, et Eesti elanike leppimine raskete aegadega osutus lihtsamaks seetõttu, et head elu oli nauditud vaid mõned aastad ning mäletati veelgi raskemaid üleminekuaastaid 90ndatel. Nüüd on valitsus asunud tasapisi eelnevaid karme kokkuhoiumeetmeid leevendama -- nii on taasalustatud riigipoolseid sissemakseid II pensionisambasse ja suurendatud kärbetega vähendatud kulutusi sotsiaalsektoris. Kasutatud kirjandus Majanduse arengusuunad.pptx http://www.riigikogu.ee/rito/index
reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi- ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest hakkas töötute arv alanema, jõudes alla 3 miljoni piiri enne üleilmset majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud. Väliskaubandus Saksamaa väliskaubandus püsis aastaid maailmas teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale USA ja Hiina järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ei kellelegi muule kui Hiinale.
värvilised metallid, elektroonika, jm). Zeebrugge sadam on juhtivaid uute autode ümberpaigutamise keskus, mille teenuseid kasutavad paljud autotootjad. Belgias on mitmed autode koostetehased, mis asuvad enamasti Flandrias (Volkswagen , Ford ,Opel ja Volvo , lisaks Van Hool busside tootmine (tegemist on suurima iseseisva tootjaga selles vallas) . Siin asub ka Toyota Euroopa keskus, sh logistika-, varuosade- ja teeninduskeskus. Samas on autotööstuses viimasel ajal olnud enim koondamisi, mistõttu on oluliselt suurenenud töötute meeste osakaal Flandrias. Belgia peamised ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad . Üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa Belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia).Suurimad ekspordiartiklid on masinad ja varustus,kemikaalid,lihvitud teemandid,metall ja metallitooted
Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM'i ja Motorola riistvara ning Apple tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi riistvara ja tarkvara oleksid PC platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi Microsoft'ile. Samal aastal tutvustas Apple Power Macintosh'i, esimene Apple'i arvuti, mis kasutas IBM'i PowerPC protsessorit. Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple's, sealhulgas palju koondamisi. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada Mac OS'i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Copland'i ja Gershwin'iga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobs'i tagasi Apple'isse kui nõunikuna. 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas oma töö, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolma aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber
laua peale. Annaks Jumal talle tervist ja pikka iga! Ta on minust 14 aastat vanem kunagi naersime, et tark mees, võttis noorema naise vanaduspäevil toitjaks. Nüüd käib tema tööl ja mina keedan kodus suppi! 17 HARRY (53) Viimane tööpäev: IT projektijuhina 28.mail 2009 Pere: naine töötab, tütar 15, poeg 13 Tulevik: ajutine tööleping lõpeb oktoobris, loodab selle pikendamisele. See, et koondamisi tuleb, oli teada, aga keegi ei usu, et just tema koondatakse! Me kõik oleme oma arust väga vajalikud. Ametlik põhjus oli koondamine tööülesannete ümberjaotamise tõttu. Loodan, et käitusin viisakalt ja rahulikult. Mis minu enda sees toimub, sellest ma ei räägi, sest mehed ei nuta. Sisendasin endale, et pean maha rahunema. Kuid see oli moraalne löök minu ego pihta. Ma ei arvanudki, et olen kõige tähtsam töötaja, aga
reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi- ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest hakkas töötute arv alanema, jõudes alla 3 miljoni piiri enne üleilmset majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud. Samuti oli toetav roll valitsuse kriisiaegsetel tööturumeetmetel (nn Kurzarbeit-meede). 2011. aastal loodetakse jõuda aasta keskmise töötute näitaja osas 2,9 miljonini. See on küll kaugel täistööhõivest, aga Saksamaa mõistes siiski positiivne muutus. Viimati oldi sellises seisus 1992. aastal. 2011. aasta jaanuaris oli Saksamaal töötuid 3,3 miljonit ehk 7,9 %. 2011
Aknal ja Uksel väga suur pankrotioht kuigi ükski aasta pole aastat lõpetatud kahjumiga. Võib öelda, et AS-i äririsk on keskmisest tunduvalt kõrgem. Kuigi riskiala on pankroti osas suur, siis näiteks müügikatte, ärikasumi ja puhaskasumi tasemed püsivad muutumatult keskmisel tasemel. Hetkel firma erilistesse kõrgustesse ei pürgi, kuid püsib stabiilsena. Aastal 2010 on ettevõtte igati aktiivses tegevuses ja kõik osakonnad avatud läbi on viidud küll väheseid koondamisi töötajate ja kärpimisi palkade hulgas, aga seda on tehtud ettevõtte parema toimimise heaks. Veelgi tuleks võimalikult palju vähendada seisvate varude hulka, 46 kuna muidu võib tekkida oht kauba kätte jäämise osas. Analüüsi autor on kindel, et kuna ettevõte on siiani suutnud ilma negatiivsete näitajateta töötada, siis suudab ta seda ka edaspidi.
Kui firma kehtestab oma toodangule hinna, võttes aluseks oma ühikukulud 85%-lise tootmisvõimsuse korral ja lisades neile 35%, siis on tegemist a. kartellile omase hinnakujundusega b. kulupõhise hinnakalkulatsiooniga c. hinnaliidrile omase käitumisega d. kaudse hinnakujundusega Question 38 (1 point) Alternatiivsete firmateooriate kohaselt kasutatakse müügitulu maksimeerimist a. kuna see muudaks nõudluskõvera elastsemaks b. kuna langev läbimüük võib põhjustada koondamisi ka juhtivpersonali hulgas c. kuna see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks d. kuna siis ei tekiks probleeme varustusega Question 39 (1 point) Majandusrendiks nimetatakse a. tulu, mis saadakse ressursi minimaalset vajalikku hinda ületava hinna korral b. tulu, mis saadakse ressursi realiseerimisel vähemalt soetushinnaga c. tulu, mis on tekkinud majandust reguleeriva seadusandluse muutuste tõttu d. tulu, mis tegelikult on kulu Question 40 (1 point)
töötajate koondamine Töö analüüs, tõhusam Hea/Keskmine/Halb Hea/Keskmine/Halb Hea/Keskmine/Halb Hea/Keskmine/Halb töö Paljude organisatsioonide jaoks on tööjõukulude vähendamiseks siiski 2 peamist võimalust- koondamine ja palkade vähendamine. Üheselt ei saa öelda kumb neist võimalustest on kindlalt parem või halvem, oluline on konkreetse organisatsiooni kontekst. Mis puhul või olukordades tuleks koondamisi eelistada töötasu vähendamisele? ….............................................................................................................................................. Mis puhul või olukordades tuleks töötasu vähendamist eelistada koondamistele? …..............................................................................................................................................
Sellist teoretiseerimist nimetatakse ärijuhtide sõltumatuse ehk ärijuhtide kasumifunktsiooni teooriaks. Teine ärijuhtide motivatsiooni eesmärk võib olla müügitulu maksimeerimine. See põhineb kaalutlustel: 1) tarbijad näevad langeva müügimahuga firmat vähem soodsas valguses ja võivad seda tendentsi võimendada, 2) langeva müügimahuga firmale ei anta nii soodsalt laene, sinna ei investeerita, 3) langev müügimaht võib põhjustada koondamisi, 4) juhtide palgad on enamasti seotud tootmise tasemega. Müügitulu ja kasumi maksimeerimise võrdlust illustreerib joonis 12.1. Joonis 12.1. Kulu, tulu, hind Kogutulu on maksimaalne kui piirtulu on null (positiivse väärtuse juures kasvab, negatiivse puhul langeb). Kogutulu maksimeeriv
tulnud. Me tahtsime ja suutsime. Ühiselt! 39. Ebastabiilsus on kindlasti märksõna, mis iseloomustab tänast olukorda maailmamajanduses, kuid samuti ka Eesti riigivalitsejate otsuseid. Meie õuele jõudev majanduskriis seab tõsise löögi alla tänaseni Eestis toiminud majanduspoliitika jätkumise võimaluse (Lember: 2008). Väga palju on valede otsuste üle nurisejaid, kuid me ise oleme endale sellised juhid valinud. On olnud palju koondamisi ja kärpimisi ning räägitakse majandussurutisest. Sellest rääkimine tundub olevat veider, sest me elame endiselt hästi, poodides oli kas või jõulude ajal näha palju inimesi tunglemas. Valitud lehtedest võis uudised liigitada kultuuri-, riigikaitse- ja majandusuudisteks. 2 Taas on juttu laulupidudest, mis on ilmekamaid Eesti tunnuseid. See on justkui rahvussümbol. Ka on tähtis iseseisvuse eest seismine.
) · praktikantide rakendamine kõrgperioodil · personali rentimine · koostöölepingute alusel teiste ettevõtete töötajate kasutamine kui neil on tööseisak · teenuste sisseost · töövõtu- ja käsunduslepingute kasutamine teatud tööde tegemiseks · töötajate multifunktsionaalsuse arendamine · rotatsioon · projektipõhised tööd · tööajakorraldus · tööjõu voolavuse kaudu personali arvu reguleerimine vältimaks koondamisi · tööviljakuse suurendamine, kvaliteedi tõstmise, pädevuse tõstmise ja vilumuse kaudu 102 · töötasustamise süsteemide sidumine paindlikkuse ja töö efektiivsusega. 13. Probleemid, mis tekivad, kui personali planeeritakse vaid finants/ lühiajalises vaates Personali arvu vähendamine ei võta arvesse tulevikus vajaminevaid oskuseid · Hoitakse vananenud oskustega töötajaid
kuni 19 5 töötajat 20–99 10 töötajat 100–299 10% töötajatest vähemalt 300 töötajat 30 töötajat 72 Kollektiivse koondamise eristamise vajadus individuaalsest koondamisest põhineb nõukogu direk- tiivil 98/59/EÜ 20. juulist 1998 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlusta- mise kohta . Euroopa Liidu Teataja L 225, 12.08.1998, lk 16 – 21. 153 5. ptk T öölepingu lõppemine ja üleminek § 91 2. Töötajate arvu määramisel tuleb juhinduda TUIS § 18 lõikest 2, mille järgi võtab tööand-
79 Joonis 2. Džässorkestrite tekkimine Eestis 80 Skeem ei pretendeeri absoluutsele täpsusele, sest siia polnud objektiivsetel põhjustel võimalik paigutada isegi mitte kõiki teadaolevaid orkestreid (näiteks juhul, kui ei ole mingeid andmeid tegutsemisaja kohta), samuti on siin mõningaid “koondamisi” – näiteks on Tartu Ratsarü- gemendi džässbändist teada lünklikud andmed kolme erineva koosseisu kohta, mis graafikus on ühe joonena näidatud. Kuna joonis kujunes kohati väga tihedaks, on kasutatud orkestrite tähistamisel järgnevaid lühendeid: BBB – Blue Boys Band; C-Band – Collegians Band; DT – Dancing Travellers; MT – Modern Trubaduur; TG1 – Tallinna garnisoni džässorkestri 1. koosseis; TG2 – Tallinna garnisoni džässorkestri 2
annaabi.ee 
