Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kinnisvara hinnad – kas langus on käes? (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline seis on valitsenud kinnisvaraturul viimased paar aastat?
  • Mida on kinnisvaraturul endaga kaasatoonud 2007 aasta?
  • Milliseks kujuneb kinnisvaraturg viimatel aastatel?
Tallinna Tehnikaülikool
Infotehnoloogia teaduskond
Raadio ja sidetehnika instituut
Telekommunikatsiooni õppetool
Uurimustöö kava
Üliõpilane:
Rühm:
Üliõpilaskood:
Õppejõud: Rein Paluoja
Tallinn 2007
Töö esialgne pealkiri:
Kinnisvara hinnad – kas langus on käes?
Sissejuhatus, eesmärk, problem ja põhisõnum:
Töö eesmärgiks on uurida kinnisvarahindade muutumist viimastel aastatel. Ja jõuda järeldusele, kas hinnad hakkavad langema või jätkub ülikiire tõusu dendents. See problem intrigeeris mind, sets olen alati huvitatud kinnisvara ostu ja müügiga seonduvast ning hetkel olen ka ise seotud kinnisvara müügiga.
Kommenteeritud sisukord:
  • Milline seis on valitsenud kinnisvaraturul viimased paar aastat?
    • Viimastel aastatel on kinnisvara turul olnud ülikiire hindade tõus, mille on kaasatoonud inimeste elatustaseme tõus ning sellest tingitud nõudluse suurenemisega
    • Müügi hinnad ületasid mitmekordselt objekti tegeliku väärtuse. Näiteks müüdi Läänemaal, Lihula vallas infrastruktuuridest kaugel asuvat maja, mis oli üle 20 aasta tühjalt seisnud ja amortiseerunud 255 000 krooniga , kuigi maja tegelik väärtus jäi vahemikku 100 000 – 150 000 krooni.
    • On tekkinud palju kinnisvaraarendus projekte. Kinnisvaraarendajad ehitavad lõpuni nõukogudeaja lõpul pooleli ehitusega seisma jäänud korterealamud ning suurlinnade külje alla rajatakse uusasulaid. Viimastesse kinnisvaraarendajad rajavad infrastruktuurid ning eraldavad iga maja juurde pisikese krundi.
    • Korterite ja majade üürihinnad on tõusnud ning keskmiselt võib öelda, et korteri üürihind moodustab poole või isegi rohkem keskmisest palgast.
  • Mida on kinnisvaraturul endaga kaasatoonud 2007. aasta?
    • Kinnisvara hinnad, eriti uuselamute hinnad, on langenud kohati kuni 30 %. Selline hinnalangus võib endaga kaasatuua juhtumi, kus eluaseme , mille tagatisel on laenu võetud, väärtus langeb laenujäägist madalamale ja pank võib hakata nõudma lisatagatist. Selline oht on kõige suurem just kinnisvaraarendajate projektidel.
    • Müügi tehingutes ei ületa nõudlus pakkumist ja see toob samuti kaasa hindade langemise. Nõudluse ja pakkumise vahekord on normaliseerunud, see tähendab, et pakkumine ületab väikesel määral nõudmised.
  • Milliseks kujuneb kinnisvaraturg viimatel aastatel?
    • Suureneb nõudlus üürikorterite järele, sest laenuintressid on tõusnud ja paljudele käivad need ülejõu, mistõttu pole neil võimalik isiklikku elamispinda soetada.
    • Enamus Kinnisvara eksperte ennustavad, et hinnad hakkavad langema ning jõuavad tagasi normaalsuse piiridesse, see tähendab et objetktide hind vastab nende tegelikule väärtusele. Juba on osaliselt toimunud umbes 10 % hinalangus.
    • Eluaseme pindade vajadus saab täidetud, kuid tekib nõudlus äripindade järgi. Sellega on aga oht, et paari aastapärast on äripindade ülepakkumine, sest nõudlus äripindade järgi on tihedalt seotud majandusega. Kui on majanduskasv , siis firmad laienevad ja kolivad ning vajavad uusi äripinud, kui jahenemise puhul jäääb see kõik ära ja vb isegi otsitakse väiksem äripind, sest see võib äärmisel juhul kaasatuua koondamisi ning firmade nö kokkusurumist.

Kokkuvõte:
Selgub , et kinnisvara turg on viimase paari aasta jooksul muutunud väga aktiivseks ning hinnad on kerkinud nn lakke , kuid on oodata et lähiajal hakkab kinnisvara turg jahenema ning müüdava objekti ja hinna suhe tasakaalustub. Selline dendents võib osutuda kasulikuks noortele, kes alles alustavad oma elu ning tahavad elamispinda soetada, kuid ebameedivak võib see muutuda neile, kes on oma elamispinna soetanud umbes aasta tagasi ning nüüd võib juhtuda, et nad peavad pangale esitama peale oma elamispinna veel lisatagatise. Kahjuks ei ole aga langust näha üüri turul ning korterite üürihinnad püsivad endiselt väga kõrgel.
Allikmaterjalid:
1. http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=2219
2. http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=1024
3. http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=1944
4. http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=2241
5. http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=2272
6. http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=2062
Kinnisvara hinnad – kas langus on käes #1 Kinnisvara hinnad – kas langus on käes #2 Kinnisvara hinnad – kas langus on käes #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nublu5 Õppematerjali autor
Väljendusoskuse kava

Sarnased õppematerjalid

KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS
58
docx

KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS

01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõte müügis olevate korterite kohta 28 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Jõhvi ning Narva korterite ostu-müügiturgu. Turuanalüüs koostatakse selleks, et anda ülevaade kinnisvara hetkeolukorra kohta ning prognoosida lähituleviku kohta. Töö esimeses osas on välja toodud aastate 2012 kuni käesoleva hetkeni hindade dünaamika (kvartalite kaupa). Töös ei ole välja toodud Narva erinevate rajoonide võrdlust. Töö teises osas antakse hinnang muutustele ning selgitatakse välja muutuste põhjused. Nimetatu põhjuste analüüsimisel on kasutatud nii meedia väljavõtteid, arengukavasid kui ka kohaliku kinnisvarahindaja ütlusi.

Kinnisvaraturundus
EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
144
pdf

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

.......... 52 VIIDATUD ALLIKAD .................................................................................................. 61 SUMMARY .................................................................................................................... 68 2 SISSEJUHATUS Kinnisvara täidab majanduslikust seisukohast väga olulist rolli, olles nii riigi majanduskasvu üheks indikaatoriks kui rikkuse mõõtmise allikaks. Kinnisvara on olnud läbi aegade üheks kindlamaks ja pikaajalisemaks rahapaigutamise võimaluseks. Mida enam kasvab inimeste jõukus, seda rohkem suureneb huvi kinnisvarainvesteeringute vastu, seda nii pangapoolse finantseeringu abil kui ka sissetulekute kasvust tingituna. Kinnisvaraturg on muutunud efektiivsemaks tänu mitmetele finantsinstrumentidele, kapitali kättesaadavuse paranemisele ning investeerimisvõimaluste kasvule. Seoses

Maailma majandus
Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid
41
docx

Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid

odavamad, kuid jälgima peab parkimiskohtade hulka. Soovitatav on 30 m 2 üüritava pinna kohta rajada vähemalt üks parkimiskoht. Kvaliteetsete arendusete tagamiseks jälgivad turuosalised pidevalt ka teiste tegevust. Hoonete soetamisel on kaval tehing ajastada konkurendiga samale ajale. Bakalaureusetöö tulemustel on praktiline väärtus üliõpilastele ja praktikutele, kes huvituvad kinnisvarast ja pangandusest. Võtmesõnad: büroohooned, ärikinnisvara finantseerimine, kinnisvara arendamine, üüripinnad, kinnisvarainvesteeringud SISSEJUHATUS Viimane majanduskriis raputas korralikult kogu globaalset majandust ja eriti tugevalt Eesti kinnisvaraturgu. Eesti jaoks on majanduse taastumine toimunud küllaltki kiirelt, kuid vägagi valdkondade põhiselt. Üheks märkimisväärseid muutuseid läbi elanud kinnisvaraturu valdkonnaks on büroohoonete turg. Toimunud muutused on osaliselt vastavalt siin tegutsevate

Majandus
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Selle seose paikapidavust kinnitavad ka elulised tähelepanekud. Nõudlusseaduse definitsioon sisaldab endas aga ka ceteris paribus'e nõuet, mis kujutab endast eeldust, et teised tingimused jäävad samaks. Antud juhul tähendab see, et teiste kaupade hinnad jäävad samaks. Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad aga mitte, siis muutub kaup A suhteliselt kallimaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Seda nähtust nimetatakse kauba hinna muutuse asendusefektiks. Kui aga kõigi kaupade hinnad muutuksid ühepalju, siis poleks mingit hinna suhtelist muutust ega asendusefekti. hind Nõudlust ei saa seostada mingi konkreetse kogusega vaid tegemist on seosega kauba hinna ja tema nõutava koguse vahel

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel. 15 1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova mõisa maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad ehituskruntideks. Need tehingud võimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui traditsioonilise põllumajandusega. Samas olid hinnad oluliselt odavamad kui naabruses, linna territooriumil. Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti moodustus valijaskond just omanikest. See tähendas, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kasvas siinne hoonestus plahvatusliku kiirusega, omanikeks peamiselt eestlased. Kuigi vähesel määral oli piirkonda elamuid varemgi kerkinud. Kuna alad jäid linna piiridest välja, ei kehtinud siin linna ehituseeskirjad. Paraku tähendas see sageli ka mööndusi

Ehitusfüüsika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (3)

raikozirul profiilipilt
raikozirul: Kui ise ei tea, siis v2ga hea.
21:33 26-06-2009
raunc. profiilipilt
raunc.: oli hea õppematerjal
22:45 10-05-2012
getterkv profiilipilt
getterkv: hästi koostatud
12:28 27-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun