Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kinnisvara hinnad – kas langus on käes? (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline seis on valitsenud kinnisvaraturul viimased paar aastat?
  • Mida on kinnisvaraturul endaga kaasatoonud 2007 aasta?
  • Milliseks kujuneb kinnisvaraturg viimatel aastatel?
Kinnisvara hinnad – kas langus on käes #1 Kinnisvara hinnad – kas langus on käes #2 Kinnisvara hinnad – kas langus on käes #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nublu5 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Majandusteooria harjumaa majade turg

Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis

Majandusteadus
thumbnail
20
docx

Tallinna büroohoonete turg 2007. - 2014. aastatel

autorite käsitluste uurida Tallinna büroohoonete turgu, büroohoonete puhul olulist rolli mängivaid aspektide, siin 2007. ­ 2014. valitsenud peamisi trende ning luua omandatud teadmiste süsteemne käsitlus. Uurimistöö eesmärkide täitmiseks on kasutatud analüütilise uurimuse meetodit. Analüütilise uurimistöö olemusest lähtuvalt on autori ülesandeks tutvuda varasemate valdkonda puudutavate allikatega, arvamusliidrite teemakohaste seisukohtadega, erinevate kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtete turuülevaadetega ning neid kriitiliselt hinnates eelnevalt nimetatud uurimisküsimustele vastused leida ning püstitatud eesmärgid täita. Antud töö on jagatud kolmeks osaks. Töö esimeses, teoreetiliste aluste osas antakse ülevaade kinnisvara olulisematest mõistetest ja büroohoonetega seotud põhitõdedest. Töö teine osa keskendub konkreetsemalt büroohoonete klassifitseerimisega seotud küsimustele

Majandus
thumbnail
16
docx

Majanduse abc

MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus ­ situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus ­ situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus ­ seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria ­ väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapal

Majandus
thumbnail
36
docx

Majandus

ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A  aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast.  absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma  absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile  absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed  absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina  absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)  ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest

Pangandus
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus
thumbnail
35
doc

Majandusarvestuse vastused

MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käi

Majandusarvestus
thumbnail
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  turukonkurents;

Sotsioloogia
thumbnail
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade

Sissejuhatus...



Lisainfo

Väljendusoskuse kava

Kommentaarid (3)

raikozirul profiilipilt
raikozirul: Kui ise ei tea, siis v2ga hea.
21:33 26-06-2009
raunc. profiilipilt
raunc.: oli hea õppematerjal
22:45 10-05-2012
getterkv profiilipilt
getterkv: hästi koostatud
12:28 27-02-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun