01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõte müügis olevate korterite kohta 28 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Jõhvi ning Narva korterite ostu-müügiturgu. Turuanalüüs koostatakse selleks, et anda ülevaade kinnisvara hetkeolukorra kohta ning prognoosida lähituleviku kohta. Töö esimeses osas on välja toodud aastate 2012 kuni käesoleva hetkeni hindade dünaamika (kvartalite kaupa). Töös ei ole välja toodud Narva erinevate rajoonide võrdlust. Töö teises osas antakse hinnang muutustele ning selgitatakse välja muutuste põhjused. Nimetatu põhjuste analüüsimisel on kasutatud nii meedia väljavõtteid, arengukavasid kui ka kohaliku kinnisvarahindaja ütlusi.
.......... 52 VIIDATUD ALLIKAD .................................................................................................. 61 SUMMARY .................................................................................................................... 68 2 SISSEJUHATUS Kinnisvara täidab majanduslikust seisukohast väga olulist rolli, olles nii riigi majanduskasvu üheks indikaatoriks kui rikkuse mõõtmise allikaks. Kinnisvara on olnud läbi aegade üheks kindlamaks ja pikaajalisemaks rahapaigutamise võimaluseks. Mida enam kasvab inimeste jõukus, seda rohkem suureneb huvi kinnisvarainvesteeringute vastu, seda nii pangapoolse finantseeringu abil kui ka sissetulekute kasvust tingituna. Kinnisvaraturg on muutunud efektiivsemaks tänu mitmetele finantsinstrumentidele, kapitali kättesaadavuse paranemisele ning investeerimisvõimaluste kasvule. Seoses
odavamad, kuid jälgima peab parkimiskohtade hulka. Soovitatav on 30 m 2 üüritava pinna kohta rajada vähemalt üks parkimiskoht. Kvaliteetsete arendusete tagamiseks jälgivad turuosalised pidevalt ka teiste tegevust. Hoonete soetamisel on kaval tehing ajastada konkurendiga samale ajale. Bakalaureusetöö tulemustel on praktiline väärtus üliõpilastele ja praktikutele, kes huvituvad kinnisvarast ja pangandusest. Võtmesõnad: büroohooned, ärikinnisvara finantseerimine, kinnisvara arendamine, üüripinnad, kinnisvarainvesteeringud SISSEJUHATUS Viimane majanduskriis raputas korralikult kogu globaalset majandust ja eriti tugevalt Eesti kinnisvaraturgu. Eesti jaoks on majanduse taastumine toimunud küllaltki kiirelt, kuid vägagi valdkondade põhiselt. Üheks märkimisväärseid muutuseid läbi elanud kinnisvaraturu valdkonnaks on büroohoonete turg. Toimunud muutused on osaliselt vastavalt siin tegutsevate
Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Selle seose paikapidavust kinnitavad ka elulised tähelepanekud. Nõudlusseaduse definitsioon sisaldab endas aga ka ceteris paribus'e nõuet, mis kujutab endast eeldust, et teised tingimused jäävad samaks. Antud juhul tähendab see, et teiste kaupade hinnad jäävad samaks. Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad aga mitte, siis muutub kaup A suhteliselt kallimaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Seda nähtust nimetatakse kauba hinna muutuse asendusefektiks. Kui aga kõigi kaupade hinnad muutuksid ühepalju, siis poleks mingit hinna suhtelist muutust ega asendusefekti. hind Nõudlust ei saa seostada mingi konkreetse kogusega vaid tegemist on seosega kauba hinna ja tema nõutava koguse vahel
Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel. 15 1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova mõisa maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad ehituskruntideks. Need tehingud võimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui traditsioonilise põllumajandusega. Samas olid hinnad oluliselt odavamad kui naabruses, linna territooriumil. Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti moodustus valijaskond just omanikest. See tähendas, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kasvas siinne hoonestus plahvatusliku kiirusega, omanikeks peamiselt eestlased. Kuigi vähesel määral oli piirkonda elamuid varemgi kerkinud. Kuna alad jäid linna piiridest välja, ei kehtinud siin linna ehituseeskirjad. Paraku tähendas see sageli ka mööndusi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid