Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontserniarvestuse kodutöö 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seadmed, investeering, vähemusosalus, depr, amata, goodwill, konsolid, stevens, võlakirjad, neto, 100000, palmer, kanded, soetusmaksumus, 50000, 60000, elimineerimine, dividendid, raamatup, 1000000, võlg, aktsiakapital, töötabel, 45000, võlad, dividenditulu, deklareeritud, jooksev, 35000, arved, konto, bilanss, firmast, soetusmaksumuses, kulum31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000 Dividendid(deklareeritud) $20 000 $20 000 Dividenditulu $19 000 Müüdud kaupade kulu $130 000 $40 000 Tegevuskulud $20 000 $14 000 Deebetsaldod kokku $588 000 $265 000 Kreeditsaldod kokku $588 000 A
B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus D Müüdud kaupade omamaksumus (varud) 40,000.00 D Seadmed (5 aastat) 130,000.00 D Maa 65,000.00 D Goodwill 197,500.00 K Hinnaerinevus 432,500.00
60% 9 Joonis 1. Otsene osalus üle 50% Üks ettevõte omab teisest ettevõttest üle 20% (Joonis 2). A B SIDUSETTEVÕTE 30% Joonis 2. Otsene osalus üle 20% Üks ettevõte omab teisest ettevõttest kuni 20% (Joonis 3). A B INVESTEERING 15% Joonis 3. Otsene osalus kuni 20% Lisaks otsesele enamusosalusele ja vähemusosalusele ehk investeeringule võib emaettevõte omada osalust teises ettevõttes ka kaudselt. Kaudne osalus 1) Emaettevõte omab firmat läbi teise ettevõtte (läbi ühe või mitme tütarettevõtte). Näiteks: Emafirmal A on 90%-line osalus tütarfirmas B, kes omakorda omab 80%-list osalust tütre (tütar) firmas C
Müügiks ostetud kaubad 313 967 227 406 320 400 KÄIBEVARA KOKKU 1 103 809 989 371 658 062 Põhivara Finantsinvesteeringud 208 000 221 133 233 477 Materiaalne põhivara kokku 45 310 051 43 926 725 42 298 448 Maa 4 556 385 4 556 385 4 556 385 Ehitised 36 855 243 35 837 949 35 187 398 Masinad ja seadmed 1 435 094 2 202 518 1 345 489 Transpordivahendid 335 757 174 264 Arvutid ja arvutisüsteemid 53 516 21 798 Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs.....................
186 2008 Võru 68,63 259,30 0,00 327,93 1,00 187 2008 Võru 31,00 86,00 0,00 117,00 1,00 188 2008 Võru 45,90 93,56 0,00 139,46 1,00 189 2008 Võru 13,12 101,91 0,00 115,03 1,00 190 2008 Võru 105,50 392,88 0,00 498,38 0,00 77- 81-Muu 83- Tasust tasustat Tasust amata 51- 77- ud atud ajutine Omanik/ 74-Muu Tasusta 74-Muu alaline ajutine tööjõu FIE või tasustam mata 78- tasustamat tööjõud tööjõud d- ev juht ata ajutine Ettevõtte a alaline 78-Ettevõtte - - v_tooj 1- alaline tööjõud - juht -
Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. 10 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Varude arvestamisel on kasutatud kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Sidusettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtteks on ettevõte, mille üle AS-l Simpel on oluline mõju ja mis ei ole AS Simpel tütarettevõte. Olulise mõju olemasolu eeldatakse üldiselt juhul, kui AS Simpel omanduses on rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest. Investeeringuid sidusettevõtetesse arvestatakse kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt investeering võetakse algselt arvele tema
Poolas on kasulikum osta M.suhkrut (kohalik 805 > 770) Mehhikos on kohalik suhkur odavam kui toodud Poolast = 1000 USD Kui Poolas hind tõuseb 5%, siis uus hind oleks 805*1,05= 845,25 EUR peab olema S (kurss)= P USD/ P EUR 1.18 Ostujõu pariteet: Pa-Pb/1+Pb = Tab-Sab/Sab 0.046 Poola suhkur kallim -0.092 Valuutakurss muutub enda valuuta kahjuks, inflatsioon Poolas 2. Kolme üksteist välistava projekti algne investeering on Palun koostage projektide pingerida nüüdispuhasväärtuse alusel.NPV Intressimäär on 10% Aasta Sissetulevad rahavood (tuh. EUR) Projektid A B C 1 200 200 0 2 200 0 100 3 200 0 200
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka.
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud laekumistega seotud laekumistega seotud lae
A 190 GBP Saksamaa B 251 680 1000 C 151 748 1090 D 241 1151 1090 E mul on erinev arvamus (milline?) 241 5. Investeering maksumusega €10 000 annab aastase sissetuleva rahavoo € 4 000 3 aasta jooksul. Intressimäär perioodis on 10% Kas Te investeeriksite? Miks investeeriksite või miks mitte? A Jah, kuna raamatupidamislik tulumäär on 40% aastas B Ei, kuna puhasnüüdiväärtus on negatiivne C Jah, kuna tasuvusaeg on 2,5 aastat D Ei, kuna sisemine tulumäär on madalam kui nõutud intressimäär E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Projekti sisemine tulumäär on:
10 000 EEK müügihinnaga 7000 EEK, saades müügikahjumit 3000 EEK D: Arveldusarve 7000 EEK D: Muud finantskulud 3000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 15. Lühiajaliste võlakirjade ost Firma A ostis lühiajalisi firma B võlakirju ja maksis nende eest kokku 10 000 EEK D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK. D: Arveldusarve 12 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 2000 EEK 17. Lühiajaliste võlakirjade müük kahjumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 8000 EEK D: Arveldusarve 8000 EEK D: Muud finantskulud 2000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 18. Väljaantud lühiajalised laenud Firma annab 1 apr
seda nimetatakse amortiseerumiseks. Üldiselt mõistekse termini amortisatsioon all arvestuslikku kulumist. Kui hoone, masina või seadme kasutusiga lõpeb, loetakse nad amortiseerunuteks ja soetatakse või ehitatakse 6 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm nende asemele uued. Kuna hooned, masinad ja seadmed maksavad tavaliselt üsna palju, tekkib uute soetamisel probleeme vajalike rahaliste vahendite leidmisega. Selleks, et koguda raha uue hoone või masina soetamiseks, kantakse igal aastal mingi osa nende maksumusest toodete hinna sisse ja selle summa võrra vähendatakse raamatupidamisbilansis nende väärtust (nn. jääkväärtus). Toodete müügist laekunud rahast kannab raamatupidamine nimetatud summa eraldi kontole ja neid summasid ei jagata aktsionäride vahel
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
2. Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ 2.1. Ettevõtte eesmärk Loodava ettevõtte eesmärgiks on aidata leida maavarade kaevandmisega seotud ettevõttetele kliente. Teenus on mõeldud kaevandustehnoloogiat tootvatele, kaevandavatele kui ka teistele antud valdkonnas tegelevatele ettevõtetele. 2.2. Ettevõtte loomine Ettevõte luuakse IT-spetsialistide, turundusspetsialistide ja mäendusspetsialistide koostöös. Ettevõtte finantsallikaks on pangalaenuga kaetud 50 000 euro suurune investeering, mille abil soetatakse konkurentsivõimeline tehnika, hangitakse infot ja kliente. Eelnevalt ettevõtte omanikel ettevõttesse investeeritav vara puudub. 2.3. SWOT analüüs Projekti tegemise käigus töötati välja ka SWOT analüüs (vt Tabel 1), mille tulemusena selgus, et ettevõttel on mõistlik pöörata tähelepanu ettevõtte toimimise oskuste lihvimisele, tööstusettevõtetele kui klientidele ning informatsiooni kvaliteedile ning kättesaadavuse kiirusele. Tabel 1
Varud 5 Müügiks ostetud kaubad 1 653 812 2 420 018 Kokku 1 653 812 2 420 018 KÄIBEVARA KOKKU 1 913 265 2 659 192 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 6 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 222 218 252 218 Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 973 945 1 279 633 Kokku 1 196 163 1 531 851 PÕHIVARA KOKKU 1 196 163 1 531 851 AKTIVA (varad) KOKKU 3 109 428 4 191 043
· Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses
· Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses
· Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Raamatupidamises organiseeritakse nende jooksev arvestus vastavatel kontodel. Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Plaaniaasta III kvartalis plaanitakse osta veel üks arvuti 5 000 krooni eest ja II kvartalis investeerida veel ühte villimisliini selleks, et hakata tootma koguseliselt rohkem ja mitmekesisema 16 sortimendiga mahlavalikut. Selleks vajatakse II kvartalis 70 000 krooni laenu. Seadmete amortisatsioonimäär on 20% aastas. Põhivarast on ettevõttel bilansis ka 40 000 krooni eest maad. (vt. Tab. 16, 17). Seda aga, kas antud investeering võiks ka kasulikuks kujuneda, tuleks kasutada juba eelmainitud nelja analüüsimeetodit. 16. Põhivara eelarve maa seadmed kulum jääkväärtus plaaniaasta algus 40 000 92 000 8 000 124 000 ost (plaaniaastal) 0 75 000 0 75 000 müük (plaaniaastal) 0 0 0 0 kulum (tootm.seadmed) 0 0 26 500 26 500 kulum (mittetoot
Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle
· Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses
aasta aruandes märgiti, et on näha paranemise märke ja loodetakse saada kasumit. 2016. aastaks prognoositakse jällegi kasumi langust, kuid 2015 aasta oli esmakordselt ettevõtte kasumis. Bilansipäevajärgsed sündmused olid ära toodud ainult 2010. aastal, kus kajastati, et Eesti kroon asendus euroga. Põhivara arvelevõtmise alampiir muutus 2014 aastal 3000 euro peale, mis oli eelnevalt 1278 eurot. Hoonete ja ehitiste kasulik eluiga muutus 33 aastast 30 peale ja masinad ja seadmed 20 pealt 5-25 peale. Aruandes selgus, et ettevõttel on tütarettevõte, mida kodulehel ei ole kajastatud. Tegevusaruannetest ei selgunud millist rahavoogude meetodit kasutatakse. 2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning
ettemaks hankijatele Varud kokku 51 462 55 640 50 176 Käibevara kokku 95 597 95 930 105 177 PÕHIVARA Tütarettevõtte aktsiad 3 482 5 722 4 520 Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620 Masinad ja seadmed 123 497 146 638 151 395 Inventar 1 263 1 456 1 553 Kulum - 93 129 - 102 918 - 113 580 Lõpetamata kap.ehitus 7 214 1 213 4 351 Põhivara kokku 100 993 119 482 118 957 Tabel 1. Väljavõte 2007-2009 bilansist 3.1 Varade inventuur
otsustada ettevõtte efektiivsuse üle. See on arvutatud valemiga: NI (2.15) ROE = , E kus E omakapital. 2009. aastal andis üks omanike investeeritud euro 0,7 senti kasumit ning järgneval kahel aastal saadav kasum suurenes plahvatuslikult, andes omanikele 2010. aastal 47 senti kasumit. Ettevõte omakapitali rentaabluse näitajad on suuremad kui minimaalselt nõutud protsent. See tähendab, et omanike investeering tasus ära. Kuna omanikud on huvitatud ettevõtte kasumlikkusest võivad nad aastatel 2010. ja 2011. Estravel AS äritegevusega rahul olla. Järgnevalt toovad tll autorid välja suhtarve kokkuvõtva tabeli, kus on esitatud kõik rentaabluse suhtarvud protsentides (vt tabel 2.6.). 17 Tabel 2.6. Rentaabluse suhtarvud 20092011 Suhtarvud 2009 2010 2011
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. (4) Ettevõtte OÜ Abilis varude alla kuuluvad kõik kaubad mis on ette ostetud: ehitusmaterjalid, köied ja nöörid, abimaterjalid ja muu. Tabel 6 näitab missugune summa on pandud varude alla ja palju see summa on muutunud ühe aastaga. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 6 Varud (kroonides) (4) 31.12
Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on; 3. loeng: Väärtpaberite väärtus (vt ka eelmine teema) 10. Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet) ja nende kasutusvaldkonnad. Perpetuiteet igavesti kestev annuiteet. Eeldatakse ühesuuruseid perioodilisi makseid, mis kestavad igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid. Kasvuperpetuiteet perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase
annaabi.ee 
