Holmes seda ei jahtinudki. Gregson ja Lestrade võistlesid koguaeg oma vahel, et välja selgitada, kes neist nutikam on. Veel oli tegelasteks Madame Charpentier, ta poeg Arthur Charpentier ja Madame Charpentier tütar. Arthurit kahtlustati ka mõrvas, kuid tegelikult see nii ei olnud. Esimene mõrv toimus mahajäetud majas, kust maast leiti mürgitatud mees. Põrandal oli verd, kuid ohver oli ilma mingisuguse haavata. Seina peale oli kirjutatud verega RACHE, mis tähendas saksa keeles kättemaksu. Gregson arvas, et see tähendab seda, et mõrva müsteeriumisse on seotud mingi naine nimega Rachel, kuid Holmes kummutas selle arvamuse kohe ümber. Nad leidsid sündmuskohalt veel ka kirja, mille oli saatnud Joseph Stangerson Enoch J. Drebberile. Tuli välja, et Joseph Stangerson oli ohvri Enoch J. Drebberi sekretär, kuid ka tema mõrvati hiljem. Kõigele lisaks leidsid nad kullast pulma sõrmuse.
Kolmandaks esitati Mozarti Klarnetikontsert A-duur, KV 622: 2. osa. G.Otsa nim Muusikakooli õpilane Madis Saarmets oli solistiks. Ta tundus veidi kohmakas laval, just oma olemiselt, kuid muusikaliselt oli tema esitus perfektne. Nime järgi ma tegelikult teost ära ei tundnud, kuid meloodiat olin varem kuulnud. Igastahes väga ilus pala ja jällegi väga hea esitus. Edasi mindi samuti Mozartiga. Nimelt tuli esitamisele Öökuninganna aaria Der Hölle Rache tema ooperist "Võluflööt". See on ilmselt tuntuim aaria üldse. Mind tabas mõnus äratundmine. Solist Kädy Plaas laulis kogu selle raske aaria väga väga hästi ära. Minu kõrv igastahes ei saanud aru, et oleks midagi valesti läinud. Tema hääl võttis kõik need rasked noodid väga kenasti välja. Edasi mindi Itaalia ooperitega. Esimesena Krahvi aaria La donna e mobile Verdi ooperist Rigoletto". Oliver Kuusik sai väga hästi hakkama oma osaga krahvina. Esiteks