(Hz) (Hz) Amplit (V) 600 500 1,28 900 900 2 1200 1200 2,72 1500 1500 2,7 1800 1800 2,14 2100 1900 1,62 2400 1960 1,6 2700 1500 0,78 3000 700 0,66 Koostasime mõõtetulemuste põhjal ASK graafiku 2. Kontrollisime saadud tulemust lineaarselt muutuva sagedusega signaali abil (Sweep). Spektri jälgimiseks oli ostsilloskoop spektrianalüsaatori reziimis. Paistab küll sama kujuga. 3. Võtsime punkthaaval üles raadiotrakti amplituudkarakteristiku. Uvälj= f(Usis). Saadetavat signaali muutsime 100 mV sammuga vahemikus 100 mVpp 1 Vpp . Koostasime mõõtetulemuste põhjal amplituudkarakteristiku tabeli ja graafiku. U välj [mV] U sis [V] 100 3,4 200 5,6
Mari Murakas [email protected] 5583 3344 25.04.2015 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Mari Murakas Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 22. aprillil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 50 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Kadri Kadakas Juhataja [email protected] 5023 2014
Triin Pärkma [email protected] 15.08.2011 5839 8129 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Triin Pärkma Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 13.augustil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 60 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Toomas Lipp Juhataja [email protected] 5028 601
MIKS VALISIME TEEMA? Tahtsime koostada vikotoriini; kahekesi tegime sellepärast, et koostöö sujub meil hästi. TÖÖ EESMÄRGID saada uusi teadmisi geograafias; geograafiaalase viktoriini koostamine ja läbiviimine 7. b klassis; koostöö õpetajaga ja pinginaabriga. TÖÖ KÄIK Teema valisime septembris; tutvusime õpiku tekstidega ja koostasime selle põhjal küsimused; 10 küsimusega viktoriini viisime läbi 7. b klassi ainetunnis; kontrollisime vastused; parimatele jagasime auhinnad. KOKKUVÕTTE Saime teada uusi geograafilisi mõisteid; õpetas aja planeerimist; oli õpilaste jaoks huvitav; saime ise õpetajatöö kogemuse; saime julguse teiste ees esineda.
Mehed 0,0,1,1,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,5,5,5,6,6,6,7. Naised 0,0,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,4,4,5,5,6,6,6,6,6,7,7,7,7,7,8,8. 3. Koostasime sagedustabeli meeste ja naiste andmete põhjal eraldi ja kontrollime tabeli õigsust. Mehed: Raamatute arv(x) 0 1 2 3 4 5 6 7 Sagedus(f) 2 2 6 12 1 3 3 1 Kontrollisime, kas meeste tabelis on kõik andmed sisse kantud, liitsime sageduses olevad arvud kokku: 2+2+6+12+1+3+3+1=30, seega on kõik arvud sisse kantud. Naised: Raamatute arv(x) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Sagedus(f) 2 2 3 7 2 2 5 5 2 Kontrollisime, kas naiste tabelis on kõik andmed sisse kantud,liitsime kõik sageduses olevad arvud kokku: 2+2+3+7+2+2+5+5+2=30, seega on kõik arvud sisse kantud.
Koolis rohkem kaitsmeid ei olnud ja läksime uusi kaitsmeid juurde tooma. Tõime kaitsmed ära kustutasime veel veakoode ning vahetasime paar kaitset ja muusika toimis jälle. Kuid järgmine probleem, et auto ei käivitunud enam. Selgus, et keegi oli ühe kaitsme valesse kohta pannud ja sellest piisas. Järgmisel päeval oli jälle sama jama, salongivalgus ja muusikasüsteemid ei töötanud. Täpselt nagu asi oleks jälle kaitsmetes, kuid enam selles asi ei olnud, kontrollisime mitu korda kaitsmeid aga asjatult. Lõpuks selgus, et peale oli pandud transport mode ja sellepärast auto ei töötanudki. Proovisime veel teisi diagnostika seadmeid sellel autol, tutvusime erinevate sisudega seadmetega ja oli huvitav. Õppisime neid seadmeid kasutama. Tutvustati veel meile spetsiaalseid ,,tõmmitsaid" millega eemaldada diiselautode kinnijäänud pihusteid ja eelsüüteküünlaid. Asju mida eestis eriti ei levi oli täitsa huvitav vaadata. Seletati
valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*45 0 ning teine faas 1,0*45o.Peale seda kasutasime 10mm läbimõõduga keermelõikurit, et teha keere 15mm pikkusele ja 10mm läbimõõduga astmele. Kui keere oli valmis mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Ning tegime samad protseduurid, mis esimese poole valmistamiselgi. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et sõrm anda hindamisele. Peale seda puhastasime pingi ning panime asjad omadele kohtadele tagasi. Kokkuvõte Praktilise töö käigus omandasime, kuidas kasutada keermelõikurit.
Esimese astme treisime 22mm pikkusega ning läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse faasid : esimese astme faas 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Pärast lihvisime pinna. · Kontrollisime nihiku ning kruvikuga mõõte. · Asetasime kasutatud töövahendid oma kohtadele. · Puhastasime pingi ning ümbruse. Kokkuvõte Praktilise töö tulemusena saime kogemusi ja oskuseid treimistööde valdkonnas . Samuti korra ning puhtuse hoidmise põhiprintsiipidest. Teadmiste ja oskuste abil oleme võimelised lõikama võlle vastavatesse pikkustesse , hiljem eemaldama üleliigse otspinna , koorivtöötlemisega eemaldama üleliigse pinna ning
Nimi: Nimi: Telefon: Telefon: Email: Email: Päringu esitamise kuupäev: 24.102012 Pakkumise esitamise kuupäev: 27.10.12 HINNAPAKKUMINE OÜ Pilku ehitus võttis teie hinnapäringu vastu ja koostasime meie poolse hinnapakkumise. Hinnapakkumise koostamisel ja arvutamisel võtsime aluseks teiepoolt antud info ja kontrollisime ise ka andmed joonistelt üle. Meie hinna pakkumises on teie poolt antud mahtude ühikud ära muudetud , et esitada meiepoolt pakutavad hinnad. Töönimetus materjal Maht/kogus hind hind kokku( eur ) 3 3 Postide taldmikud 90x90x30 Betoon C30/37 4,86 m 22 eur/m 106,92
mõõtmine. · Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). · Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm 3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. · Töö käik Enne katse alustamist eemaldasime katsklaasi ning loputasime selle hoolikalt destilleeritud veega. Seejärel sättisime katsklaasid ühekõrgusele ning kontrollisime, et vee nivoo oleks mõlemas katseklaasis samal kõrgusel. Siis tõstsime ühe katseklaasi teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgisime paar minutit, et vee nivoo püsiks paigal. Nivoo ei muutunud, seega oli seade hermeetiline ning võisime alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5..
pikkuses võll. Alustasime koorivtöötlemisega. Esimese astme treisime 22mm pikkusega ja läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele. Spindlipööreteks seadsime 1400 p/min. Peale siluvat töötlemist alustasime faaside tegemisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et võll anda hindamisele. Peale seda puhastasime pingi ning panime asjad omadele kohtadele tagasi. Kokkuvõte Praktilise töö käigus omandasime,kuidas kasutada lintsaagi, seadistada treipinki valmis töötlemiseks, kinnitada toorikut ja astmetera. Õppisime koorivalt ja siluvalt töötlema, ning kuidas astmetele faase teha. Saime selgeks, kuidas hooldada ja puhastada treipinki peale töö lõpetamist
Mõõtsime impulsi esikülje ja tagakülje kestused: tesikülg = 4,800 ns ttagakülg = 4,550 ns Teoreetiliselt võib esi- ja tagakülje pikkus olla kuni tf =1/(3fmax) tf = 1/(3*30) = 11 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaali: 3 pinge 1 Vrms kandesagedus 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus 100 Hz modulatsiooniindeks 80% Kontrollisime modulatsiooniindeksi väärtust. Selleks mõõtsime lõigud A ja B ostsillograafi ekraanilt kursorite abil, milledeks saime: A = 4,937 V B = 0,719 V Leiame modulatsiooniindeksi m kasutades valemit m = , milleks saime m= = 0,7458 75%, mis langeb peaaegu kokku kasutatud väärtusega. 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaali: kandesignaali pinge 0,85 Vpp kandesagedus 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz
vibratsioon tulemusi ei rikuks. Ilm oli tuulevaikne ja asukoht valiti päikese eest varju. Alustati keskelt nivelleerimisega. Võtsin näidud juba praktikumides harjutatud eesmine must- tagumine punane-tagumine must-eesmine punane järjekorras. Paralleelselt näitude kirjutamisega käis ka arvutus. Seejärel korrati protseduuri otsast niveleerimisega ning tulemusena selgus, et nivelliir vajab justeerimist. Harjutamise mõttes kontrollisime ära ka praktikaettevõtte niveliiri, millega osutus kõik korras olevaks. Maa-ala geoaluse mõõdistamine Töövahendid: elektrontahhümeeter Trimble 3605 DR, nivelliir Ni025, 3m latt Sain proovida nii latipoisi ametit kui ka tahhümeetri taga töötamist. Prismaga maastiku iseloomulikke punkte määrata oli tunduvalt keerulisem ja insener-geodeedi abita oleks see üritus ilmselt esimesel üritamisel võssa jooksnud. Seevastu elektrontahhümeetri kasutamine ei
1999513 7,2525 -29,81 2000013 80,35 -8,92 2000513 7,2274 -29,81 2001025 0,3205 -56,94 Tabel nr. 1. Signaalide spektrite sagedused ja amplituudid. Kontrollisime, kas seos ühikute vahel dBm=>mV vastab teoreetilisele. Võtsime näiteks 80,35 mV, mis oli -8,92 dBm. Seega saadud tulemused langevad üsna täpselt kokku teoreetilistega. Töö tulemuste selgitus ja kriitiline hinnang Nelinurksignaali ja kolmnurksignaali spektrikomponentide sagedused erinesid mõõdetust ligikaudu 10 kHz. Kahepoolse kolmnurga puhul ligikaudu 3 kHz. Nelinurksignaali, kolmnurksignaali ja kahepoolse kolmnurksignaali puhul erinesid amplituudid ligikaudu 1 mV. Amplituud- ja
2 TÖÖVAHENDID Laborimakett, signaaligeneraator, signaali indikaator, ühenduskaablid. 3 TÖÖ KÄIK 1. Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi: 2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali. 4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne. 5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka = -24...24° sammuga 2° ning leidsime selles vahemikus üles väljatugevuse miinimumid ja maksimumid. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 1) on toodud allpool 6. Keerasime üks attenuaator asendist 0 asendisse 50. Tegime uued mõõtmised. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 2) on toodud allpool. 7. Keerasime attenuaatori tagasi asendisse 0 , seejärel keerasime üks faasiregulaatoritest põhja
GK Gaasikromatograafia Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Töö kaitstud: 1 Töö eesmärk Tundmatu orgaaniliste ainete segu kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs gaasi- vedelikkromatograafilisel meetodil. 2 Töö käik Koos praktikumi juhendajaga tutvusime kromatograafi tarkvaraga ja seadistasime vastavalt töötingimustele (split ratio). Kontrollisime aparatuuri valmisolekut tööks. Esimesena analüüsitakse alkaanide (C6 C10) segu. Saadud kromatogramm printisime välja ja määrasime iga alkaani retensiooniaeg. Tarkvaras muutsime seadistused ja tegime sama analüüsi kolm korda (3 paralleeli) tundmatu seguga. Prinditus saadud tulemuse abil määrasime piikide retentsiooniaeg, pindala (A) ja piigi laius nulljoone juures. 3 Tulemused Inertgaasi retentsiooniaeg to = L/µ t0 = 30 m / 45 cm/sek = 3000 cm / 45 cm/sek = 66,667 sek 1,111 min
..95 mV ja sagedus vahemikus fg = 60...110kHz; - Ühendasime signaaligeneraatori väljundi analüsaatori sisendiga (vt joon 5.). - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobivad signaali spektri mõõtmiseks: o Valisime kesksageduse fg = 75kHz ning väljundsignaali amplituudi ug = 50mV o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW - mõõtsime spektrijoone amplituudi u ja sageduse f ning kontrollisime, kas tulemused langesid kokku generaatori väljundsignaali andmetega. Meie mõõdetud tulemused olid : väljundsignaali amplituud U=50,280±0,503 mV Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodilise signaali spektri. Juhendaja öeldud signaali kuju oli nelinurkne. - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobisid signaali spektri mõõtmiseks:
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Hando Runnel Koostajad: Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu
asjad. Motivatsiooni puudumisel võib kõik tühise ja tähtsusetuna tunduda. Kui mingi asi kehvasti välja tuleb, kaob tahtejõud ning enesetunne on kehv. Ükspäev, kui mul oli tunnikontroll, ma õppisin selleks eelmisel päeval palju, tegin konspektis olulistele kohtadele märkmed ja uskusin, et töö läheb hästi. Paraku tegin ma neljas ülesandes samad tehtevead. Kokku sain kokku ainult kaks punkti ning pean nüüd uuesti tunnikontrolli tegema minema. Sel hetkel, kui töid kontrollisime oli küll läbikukkunud tunne ja tahtmine minema joost aja kõik sinnapaika jätta. Sellest kogemusest ma sain jälle targemaks, eluks ajaks jääb nüüd meelde, et sotsiaalmaksu liidetakse mitte ei lahutata ning alati usaldan ennast, mitte konspekti. Silme ees võib olla küll siht, kuhu tahetakse jõuda aga miskipärast ei ole tahmist ning jõudu, et koolitükke teha või raamatuid lugeda. Kahjuks on mul kutsekooli ajast külge jäänud omadus, et õpin alati viimasel minutil
külge. 3. Ühendasime ostsillograafi mõõteotsiku klemmplaadil telefoniliini otste külge. 4. Ühendasime modemid vooluvõrku. Seejuures seadsime ühe modemi A modemiks ja teise B modemiks. Ei mäleta kumb meie olime, B vist.. 5. Programmis Tera Term seadistasime järjestikpordi seaded (menüü Setup --> Serial Port) selliselt, et edastuskiirus oli 300 bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2 ja kontrollisime andmeside toimimist arvutite vahel. 6. Ostsillograafil seadistasime nii, et saime mõõta vahelduvpinget. 7. Fikseerisime liinis kulgeva signaali ajalise esituse andmeedastuse ajal, edastades mõlemalt poolt mõnda sümbolit või tähte, meil @. Ja salvestasime saadud pildi. 8. Panime ostsillograafi tööle spektrianalüsaatori reziimi ja fikseerisime liinis kulgeva signaali võimsusspektri kui andmeedastust ei toimunud ja kui edastatati mõlemalt poolt sümbolit @.
Seejärel tegime algust esimese ülesandega, milleks oli piltide peal olevate ehitiste, ajalootegelaste ja tegevuste arvamine. Pilte oli kokku 14. Enamus neist olid kõigile tuttavad, kuid oli ka pilte, mis olid õpilastel vähem meeles. Vajadusel andsime vihjeid. Ülesanne osutus natukene pingeliseks, sest rühmad olid moodustatud kokku kahe klassi peale ning see oli alguses neile harjumatu. Kuid kõik kulges sujuvalt ja õpilased sõbrunesid kiiresti oma rühmakaaslastega. Pildid nähtud, kontrollisime vastuseid, selgus, et kuuenda klassi õpilased on õppimisel olnud hoolsad, sest valesti vastatud oli väga vähe. Kokku kulus aega umbes 15 minutit ja õhtule oligi hoogne algus tehtud. Järgnevalt loosisime järjekorra, mille alusel rühmad läksid eesootavat ülesannet lahendama, milleks oli arvatavasti õhtu oodatuim tegevus, liikumismäng mööda koolimaja. Järjekord kujunes välja selle põhjal, kes esimesena õhupalli katki puhus. Igast rühmast tuli üks liige, kõige kiiremini
Selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 4,0 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) – 2,5 ml SDS-i 10% lahus – 0,1 ml Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% lahus – 3,3 ml Polümerisatsioonireaktsiooni katalüseerimiseks: TEMED – 7 µl tõbmekapi all APS – 70 µl 2. Valasime alumise – lahutava geeli – kahe klaasplaadi vahele nii, et ülemise ääreni jäi ~2 cm ruumi. Kontrollisime, et õhumulle ei tekkinud. Kandsime geelile 1 ml EtOH ning ootasime kuni geel tardus (8-15 min) jälgides polümeriseerumist külili asetatud falkonis. 3. Valmistasime kontsentreeriva geeli (stacking gel) lahus, selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 3 ml 4x kontsentreeriva geeli puhver (0,5M Tris-Cl, pH 6,8) – 1,25 ml SDS-i 10% lahus – 50 µl Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% lahus – 0,67 ml
Satelliitide kaldenurgad olid üldiselt suteliselt väikesed. Suurima kaldenurgaga oli satelliit nr 15 (53,13 ° ) ning kõige väiksemaga nr 30 (10,21 ° ning liikus allapoole- 6,72 ° ). Ülesanne 2. Vektorarvutus ja täpsuse hindamine Ülesandeks oli arvutada kahe Eesti EPN baasjaama vaheline vektor L-Est97 süsteemis 2×24 h sessiooni lahendusest. Baasjaamade mõõtmisandmed laadisime alla EUREF püsijaamade koduleheküljelt. Uue projekti loomise järel kontrollisime ja vajadusel muutsime seadeid. Määrasime koordinaatsüsteemi ja geoidi mudeli (Joonis 1). Samuti määrasime milliseid satelliite kasutatakse ning minimaalse satelliitide lõikenurga (elevation mask 10 ° ). Joonis 1. Projekti seaded Järgnevalt importisime programmi eelnevalt alla laetud mõõteandmete failid Suurupi ja Tõravere püsijaamade kohta. Importimise lõpul avaneb aken, kus saame kontrollida ja vajadusel muuta punktide nime ja antenni andmeid (Joonis 2). Joonis 2
Kõik eemaldatud osad sai tõstetud ratastega alusele, üksteisest võimalikult eemale, et vältida osakeste omavahel põrkumist, kriimustamist ja vigastamist käru transportimisel. Pilt 10: Esistange osandamise järgselt paigutatud osad ratastega kärul 9 Esi- ja tagastange kokkupanek Järgmisel koolipäeval tuli osandatud stanged uuesti kokku panna. Esimese asjana kontrollisime tööriistakäru uuesti üle, et puuduvad töövahendid kirja panna. Seejärel paigutasime auto tõstukile ja tõstsime üles. Kui töövahendid olid paika sätitud sai alustada esistange kokkupanemist. Abiks võtsime eelmisel päeval nutitelefoniga tehtud pildid osandamisest ja õpetaja antud õpiku. Karpi oli pandud stange ja selle osade erinevad kinnitusvahendid, mille otsimine vttis natuke aega kuid leidsime igasse kohta sobiva. Ka õpetaja antud varu kruvid/kinnitused leidsid kasutust
Samuti peaksime olema ettevaatlikum kõikige laborinõudega sest kui olla ettevaatamatu võivad osad asjad ümber minna või katki kukkuda. Katse 3 Filtrimine (joonis 3) 1.Eesmärk Kolmanda katse eesmärk oli eraldada vesi ja õli. 2. Vahendid: *jaotuslehter *käpp, muhv *statiiv *toiduõli *vesi *keeduklaas *salvrätik 3. Katse käik Alustuseks pidime ära võtma jaotuslehtrilt korgi. Jaotuslehter oli juba statiivile kinnitatud seda me ise tegema ei pidanud. Kontrollisime et kraan oleks kinni,seejärel valasime sisse õli ja vee. Korgi jätsime lahti, et õhk pääseks ligi. Jaotuslehtri alla asetasime keeduklaasi ja keerasime õrnalt kraani lahti toetades seda teistpoolt et klaasist lehter katki ei läheks. Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud. 5. Analüüs Meie rühmal katse jällegi õnnestus
seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLAN võrgu) kaudu tugijaamaga. Kontrollisime, et arvuti on saanud tugijaamalt omale IP aadressi võrgust 192.168.1.0 - DOS aknas (Start->Run->cmd) käsk ipconfig. Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase tugijaama haldusliidesesse ja tutvusime seejärel avanenud lehel olemasolevate seadistustega. Tugijaama DHCP serveri parameetrite muutmiseks liikusime Setup -> Basic Setup -> Network Setup, mille juures kõik parameetrid täitsime vastavalt
vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) ↔ Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Hinnata, illises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 konsentratsiooni- saaduste suunas b) NH4SCN kontsentratsiooni- saaduste suunas c) NH4Cl kontsentratsiooni- lähteainete suunas Kontrollisime tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võeti keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisati 1...2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segati hoolikalt ning jagati tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi.
Enteraalset toitmist II intensiivravi osakonnas teostatkse spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemiga, mis annab toidu pidevalt ja ühtlaselt teatud kiirusega. Süsteemi ühendatakse n/g sondiga ühelt poolt ja teiselt poolt Nutricomp toidu- ja loputuslahusega. Et toit ei jää sondis püsima aeg ajalt loputatakse sondi. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem on väga täpne ja patsiendile ohutu (White & King 2014) Enne seda kontrollisime kas n/g sond on maos zanee süstlaga süstisin kiiresti õhku n/g sondi sisse ja auskulteerisin kõhtu roiete all. Kuna patsiendil oli mitu suure mahuga operatsiooni, talle pandi valupump infusiooniga. Igasusugused valuvaigistid mõjuvad soole peristaltikale. Patsient sai n/g sondi kaudu kokku 500ml toitu, ja tagasi tuli n/g kotti 1000ml. See tähendas, et patsiendi seedimine oli häiritud, magu ei jõua seedida toitu, kõhu läbikäimist ei olnud, peale operatsiooni sooled ei töötanud
Metüleerimiseks võtsime seetõttu 25 l proovi ehk ~30 g rasvhapet. 6. Rasvhapete metüleerimine Võtsime 25 l proovi, aurutasime inertgaasiga puhudes lahusti ning lahustasime proovi metanoolis. Metüleerimiseks lisasime 200 l diasometaani eetrilahust ning kuumutasime 37C juures, kuni alles oli ~10 l lahust, puhusime inertgaasiga kergelt läbi. Lahustasime metüleeritud rasvhapped metanoolis. 7. Metüleerimise kontroll ja GC proovide ettevalmistamine Kontrollisime metüleerimise toimumist TLC analüüsiga. Plaadilt oli näha, et metüleerimine on õnnestunud, kuna proov oli vähempolaarne, kui standard (st plekk asus standardi plekist kõrgemal) ning oli suurem, kui standardi plekk. Jätkasime GC analüüsiga kandsime metüleerunud proovi proovipudeli mikrosisusse, sulgesime tuubi ning panime proovipudeli GC aparaati. 8. GC analüüsi tulemused ja tulemuste analüüs GC analüüsil tuvastasime proovist 19 rasvhapet
Kui kaup oli viidud ja laev veel sadamas polnud, siis saime minna sööma ning kohvi jooma. Kui laev sadamasse jõudis, pidime lattu kaupa ootama minema. Kauba saabudes läks 2 inimest autotekile ja 2 jäid alla lattu. Autotekil olevad töölised võtsid kauba maha ja panid kaubalifti. Kui kaup alla lattu jõudis, siis võtsime kauba vastu ja viisime enda kohale (veinid veinilattu, kommid kommilattu jne). Kui kõik kaup oli ära tulnud, siis hakkasime kaupa kontrollima ükshaaval. Ühe asja kontrollisime ära, viisime selle ettenähtud kohale ja siis järgmised. Õhtuks sai meil kaup komplekteeritud. Kui kaup sai komplekteeritud, oli minu igapäevaseks ülesandeks käia terminalis. Terminali viisin laevast minevad pakid ja kirjad ja terminalist võtsin laeva tulevad pakid ja kirjad. Peale seda täitsime lisatellimused, mis päeva jooksul olid tulnud. Viimane töö enne tööpäeva lõppu oli lao koristamine, et midagi kuskil üleliigset ei vedeleks.
vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste. Detaili mõõtmeid kontrollisime nihikuga ning kui diameeter oli mõõdus asusime 30º teraviku töötlemise juurde. Kuna 30º koonuse treimiseks puudus sobiv treitera siis kasutasime taas astmetera. Selleks kinnitasime tera suporti ning muutsime supordi nurka tooriku suhtes nii ,et ristiettenihe telje suunas liiguks 30º ,sedasi eemaldasime taas ~2mm paksuseid laaste kuni 4 teravik valmis sai
polnud, siis saime minna sööma ning kohvi jooma. Kui laev sadamasse jõudis, pidime lattu kaupa ootama minema. Kauba saabudes läks 2 inimest autotekile ja 2 jäid alla lattu. Autotekil olevad töölised võtsid kauba maha ja panid kaubalifti. Kui kaup alla lattu jõudis, siis võeti kaup vastu ja viidi enda kohale (veinid veinilattu, kommid kommilattu jne). Peale seda kui kõik kaup oli ära tulnud, siis hakkasime kaupa kontrollima ükshaaval. Ühe asja kontrollisime ära, viisime selle ettenähtud kohale ja siis järgmised. Õhtuks sai meil kaup komplekteeritud. Peale seda täitsime lisatellimused, mis päeva jooksul olid tulnud. Viimane töö enne tööpäeva lõppu oli lao koristamine, et midagi kuskil üleliigset ei vedeleks. II Teema: Ettevõtte ladu iseloomustavad põhinäitajad. Sealne ladu oli 5 boksiline miniladu. Lao kõrgus oli 2 meetrit Kommiladu, seal olid kõik magusad tooted (sokolaadid, kommid, nätsud, pähklid jne)
....................................................................................................................14 Sissejuhatus Meie loovtöö eesmärgiks oli korraldada orienteerumispäev Häädemeeste Keskkooli teisele kooliastmele. Kuna orienteerumine on igapäevaselt tähtis ja kasulik oskus, ole sa linnas või metsas, otsustasime selle kohta lähemalt uurida ning tutvustada seda ka teistele. Orienteerumispäeval õpetasime õpilastele, kuidas lugeda kaarti ja sellest aru saada ning kontrollisime nende teadmisi Häädemeeste Keskkooli staadioni ümbruses metsas, korraldades orienteerumise. Esialgu seletasime õpilastele orienteerumise põhitavasid ning näitasime ka praktikas ette. Suureks abiks oli A.Kivistiku ja T.Raidi ,,Orienteeruja käsiraamat", kus leidsime palju informatsiooni orienteerumise ajaloost ning selle õpetamise metoodikast. Üheks kasulikumaks informatsiooniallikaks oli ka J.Künnapi ,,Matkaspordi käsiraamat".
34 18 0,995 5,143 477,4707 1,02 0,3789 -1,275 19 0,995 5,429 477,4707 1,006 0,4000 -1,258 20 0,997 5,714 478,4304 0,991 0,4211 -1,239 35 6. Kokkuvõtte Süsteemi korralikult tööle saamiseks, tuleb kontrollida tema stabiilsust. Seda teeme arvutuste abil. Kontrollisime EMV ja EV omavahelist stabiilsust, andes alguses EV mingi väärtuse ja pärast seda korigeerisime. Selleks koostasime LASK ja LFSK lahtise süsteemi. Seda sama tegima ka kogu süsteemi korral, kui kontrollisime peatagsisisde piisavust ja stabiilsust, ning korigeerisime selle LASK ja LFSK abil, ning saime lõpptulemuseks vajalikud väärtuses süsteemi efektiivseks töötamiseks. 36 7
Star-i andmetel omab piisavalt sissetulekut aga esitas taotluse lapse prillide arve 10 kompenseerimiseks. Kodukülastusel selgus, et pereisa on kaotanud sellel kuul tööl ning prille vajab laps regulaarselt iga poole aasta tagant seoses nägemise halvenemisega. Toetus sai sotsiaalkomisjonile otsustamiseks esitatud. Kell 15.3o osutasin sotsiaaltranspordi teenust puuetega inimestele. Kell 16.00 kuni 16.30 – tegime päevakokkuvõtted ja kontrollisime üle kõik sisestatud andmed Stari- keskkonnas. 11 KOKKUVÕTE Praktikale asusin .............. Vallavalitsuse sotsiaaltöö vanemspetsialisti juurde. Praktika põhisisuks oli STAR-i keskkond ja seal menetletavate sotsiaaltoetuste määramine. Lisaks sellele sain täita erinevaid ülesandeid, mida juhendaja ette andis. Praktika ajal tuli kaitsta volikogu ees määruse eelnõud: „ Puuetega lapsele hooldaja määramine ja
Selleks lõikasime paksemast vineerist välja esipaneelist väiksemate mõõtudega plaadid, millest üks kinnitub esipaneelile ja teine jääb tagumiseks seinaks. Samuti lõikasime sahtli seinte jaoks õhemast vineerist plaadid, mille kinnitasime otsaplaatidele tavaliste kipsikruvidega. Seejärel asusime valmistama sahtlipõhja. Selleks oli meie juhendaja meile välja otsinud õhukest vineeri, mille peale kandsime laiuse ja pikkuse ning lõikasime välja sobiva plaadi. Pärast seda kontrollisime, et see sobiks sahtli põhja ning mõõtsime ära põhja üleval hoidvate liistude mõõdud. Liistud valmistasime õhukesed ja neljakandilised ning kinnitasime need sahtli kere külgedele liimi ning naeltega. Naelad olid vajalikud liistude soovimatu liikumise vältimiseks ja vastupidavuse suurendamiseks. Kui liistud olid liimitud ning põhjaplaat paigas, kinnitasime kogu sahtlite kere tükid omavahel ning asusime sahtleid riiulisse passitama.
51, SD = 0.30) on statistiliselt oluliselt kõrgem kui neil, kes magavad sisse ja kohale ei tule (M = 2.92, SD = 0.31), t(kirjuta siia df väärtus) = (kirjuta siia t väärtus), p = 0.008, [efektisuuruse statistik] = (kirjuta efekti suurus siia). T-test sõltuvate gruppidega Lahenduskäik on sarnane sõltumatute valimitega t-testi korral; kaks olulist erinevust siiski on. Kui sõltumatu t-testi puhul kontrollisime sõltuvate muutujate eeldusi, siis sõltuvate valimitega t-testi korral tuleb kontrollida esimese ja teise (või ajaliselt mõne muu) mõõtmiskorra vahe normaaljaotuslikkust. Selleks tekitame käskluse Compute variable abil veel kaks muutujat: U_vahe ning A_vahe. Kui need muutujad on olemas, saate nende normaaljaotuslikkust testida juba harjumuspärasel viisil. Kui eeldused on üle vaadatud, erineb käesolev analüüs sõltumatute valimitega testist viimase käskluse
= 4.51, SD = 0.30) on statistiliselt oluliselt kõrgem kui neil, kes magavad sisse ja kohale ei tule (M = 2.92, SD = 0.31), t(kirjuta siia df väärtus) = (kirjuta siia t väärtus), p = 0.008, [efektisuuruse statistik] = (kirjuta efekti suurus siia). 2) KESKMISTE VÕRDLEMINE KAHE SÕLTUVA RÜHMA KORRAL PARAMEETRILISE TESTIGA Lahenduskäik on sarnane sõltumatute valimitega t-testi korral; kaks olulist erinevust siiski on. Kui sõltumatu t-testi puhul kontrollisime sõltuvate muutujate eeldusi, siis sõltuvate valimitega t-testi korral tuleb kontrollida esimese ja teise (või ajaliselt mõne muu) mõõtmiskorra vahe normaaljaotuslikkust (vt Fieldi õpik lk 329). Selleks tekitame käskluse Compute variable abil veel kaks muutujat: U_vahe ning A_vahe. Kui need muutujad on olemas, saate nende normaaljaotuslikkust testida juba harjumuspärasel viisil. Käsklusrida: Analyze - Compare Means Paired-Samples T Test
et eksamitulemus ja eriala on sõltumatud tunnused (vt. Tabel 28) , eksamitulemus ja testitulemus on omavahel aga sõltuvuses (vt. Tabel 29). Võime öelda, et mida parem oli üliõpilase riigieksami tulemus, seda parem oli ka tema testi tulemus. Aga erinevatel erialadel on erinevate riigieksami tulemustega üliõpilased. 12) Uurisime, kas kinnisvara ja veemajanduse eriala üliõpilaste testi tulemused olid samasugused. Kõigepealt kontrollisime F-TEST-i kasutades, kas dispersioonid on võrdsed. Edasi püstitasime hüpoteesid, kus H 0 on, et kinnisvara ja veemajanduse üliõpilaste testi tulemused olid ühesugused ning H1 on, et need ei olnud ühesugused. 11 Kasutades T-testi (vt. Tabel 30) võime öelda, et kinnisvara ja veemajanduse üliõpilaste keskmised testi tulemused ei olnud ühesugused. 12 Mudeli koostamine
tugigruppides, loengutel ja rehabilitatsiooniprogrammides. Nad tegelevad ka spordiga ja käivad koolis. Teised tegevused on seotud kiriku või tööga. Seitse vastanut väidab, et 23 kinnipeetavad ei tee enamasti mitte midagi. Viimastena mainitakse uimastite hankimist ja lugemist. SI: Struktureeritud intervjuudes kontrollisime me skaalal ühest (üksikud tarvitajad) kuni viieni (enamik tarvitajaid), kas kinnipeetavad osalevad tegevustes, mida mainiti poolstruktureeritud intervjuudes ja millist kasu need tegevused kinnipeetavaile toovad. Lisaks said vastajad väljendada oma arvamust selles osas, kui suur on nende kinnipeetavate hulk, kes midagi ei tee. Vastused on näha järgnevas tabelis.
A= B= C = [- 1 1] ning algolek x(0) = 2 3 0 2 Projekteerime sellise olekuregulaatori, kus u (t ) = K [xs (t ) - x(t )]. Kontrollime juhtimissüs- 2 1(t ) teemi sobivust, kui xs = -t e Lahenduskäik Eelmises näites kontrollisime, et antud süsteem on mittestabiilne ja juhitav. Kõigepealt peame valima soovitud suletud süsteemi karakteristliku polünoomi (s ). Kui suletud süsteemi karakteristlik polünoom on ( s ) = s 2 + 4 s + 16 = (s + 2 ) + 12, siis see 2 süsteem on stabiilne ja võnkuv ning lim(x s (t ) - x(t ) ) 0. t
jagasime üldkasutatavad asjad kanuudesse. Meie Tel 56 222 953 seiklus võis alata. Kõik, mis matkal teha tuli, tegid [email protected] lapsed ise. Igapäevaselt oli kokku lepitud söögi- 47 Noortelaagrite sisuline tegevus MTÜ SIRTSUCAMP SUVELAAGRID MTÜ Sirtsucamp korraldas 2005. aasta suvel kolm külastamine. Nagu alati, kontrollisime seal laste laagrivahetust, millest võttis osa kokku 85 last ujumisoskust ja viisime läbi ujumisvõistluse, mis vanuses 515 aastat. Enamus meie laagrilapsi on on meie laagri triatloni esimeseks alaks. Kuigi korduvkäijad ja meile tullakse tagasi just nende tegemist on suhteliselt raske alaga ja edasine osa- traditsioonide pärast, mida me aastast aastasse võtt jalgrattasõidust ja jooksust oli vabatahtlik, edasi kanname
tegutsema. lõpuni ära rääkida. Rõhuasetus oli nii sündmuste kui ka nende mõtete ja tunnete mõistmisel, mida toimuv inimestes tekitas. Me kontrollisime seda fenomeni hiljuti süstemaatilisemalt, kasutades eel- ja järelhindamist, et näha, kuidas jutustatavad lood inimestele mõjuvad (Butterfield, Borgen & Amundson, avaldamiseks vastu võetud A
annaabi.ee 
