TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse.
pole sätestatud teisiti). Õiguse üksikaktide, s.o. põhiliselt halduse üksikaktide teatavakstegemine toimub individuaalse teatamise teel kas suuliselt või kirjalikult. Korraldused jõustuvad allkirjastamise päevast, kui korralduses pole sätestatud teisiti. Õigusaktide toime ja neile esitatavad nõuded Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks printsiipi: 1. Kontinuiteedi printsiip ja 2. Actus contrarius printsiip. Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb nende alus või kuni neid mudetakse. Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuda see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Õigusaktide kehtivust iseloomustavad neli faktorit: jõusoleks ning õigusjõud, aeg, ruum, isikute ring
saj)- Suveräänsus on absoluutne kõrgeim pädevus teha otsuseid ja anda käske Johannes Altusius- Suveräänsuse kandjaks on rahvas, kes teeb valitsejale ülesandeks teostada riigivõimu , kuid rahval on õigus see võim ära võtta. Suveräänsus- riigi iseseisvus teistest riikidest, riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata, riigi õigus kasutada oma eesmärkide saavutamiseks piiramatult ressursse... VIIMASE SÕNA ÕIGUS Riigikohtu üldkogu otsus, 21.07.12, 3-4-1-6-12 EV kontinuiteet Astuti NSVL vabatahtlikult, ebaseaduslikeraldumine 1918, 1992 PS ebaseaduslik, territoorium ei ühti, aegumine Euroopa inimõiguste kohtu otsus 17.01.2006 Kolk & Kislõi Eesti Vabariik Euroopa Liidus Eesti on 01.05.2004 alates EL liige 01.01.2011 tuli kasutusele euro Kuulub Schengeni viisaruumi Täna kehtivad EL aluslepingud: ELL- Euroopa Liidu leping, pärineb aastast 1992 ELTL- Euroopa Liidu toimimise leping, pärineb aastast 1957 HARTA- Euroopa põhiõigused
administratiivsetes seadustes 19. novembrist 1918. Manifest ise tunnustas kõrgema võimu kontinuiteeti, kõneldes enne 24. veebruari loodud Päästekomiteest ning selle viimase poolt ametisse määratud Ajutisest Valitsusest. Ajutine Valitsus aga omakorda tunnistas riigiaktideks kõik eelnenud normatiivtoimingud ainult sedamööda, kuivõrra nad olid kooskõlas 28. novembri eelkonstitutsiooniga. Siit nähtub selgesti 24. veebruari akti täielik kontinuiteet Manifestile eelnenud õiguslikkude sündmustega. 24. veebruarile eelnenud poliitiliste sündmuste ahelas Manifest on ikkagi Eesti riigi teiseks eelkonstitutsiooniks, järgnedes 28. novembri rajavale Otsusele kõrgemast võimust. 28. november andis Eestile riikliku ühiku ilme jättes määratlemata loodud riigi iseseisvuse ja sõltumatuse astme lähemalt ning jättis selle ülesande lahendamise Asutava Kogu hoolde. 24. veebruaril astuti samm edasi riikliku iseseisvuse ilme määramisel
Fraktsioonid annavad võimaluse valmistada ette ühiseid algatusi ja vahetada informatsiooni ning muul moel maailmavaatelisi seisukohti koondada. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel 101 liiget. Kuupjuure reegel - Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust
ainult ühe fraktsiooni. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust
koodeksid, need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas . Kanooniline õigus- on paljuski ajalooliseks muutunud allikas, va islamimaad.kanoonilise normistiku effektiivsus on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil. Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused:
Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 8090 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust
VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon
VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon
·Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn ,,Vaikiv ajastu", mis kestis 1938./1940. aastani. (1938 uus PS) ·1937 Pätsi rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ja PS muutmiseks. ·1938 aastal kehtestati põhiseadusevastaselt uus põhiseadus. ·Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt. VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus. Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel? Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine subjekt saab esimese subjetki õigused ja kohustused. On olemas üksik õigusjärglus (üle läheb 1 õigus või kohustus) ja üldõigusjärglus (üleläheb kogum(kõik) õigusi ja kohustusi (nt. Pärimine)). Eesti riigi puhul räägime õiguslikust järjepidevusest mitte õigusjärglusest, sest meil on 1
VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon
a. õigusjärglus – esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis ■ üksikõigusjärglus – üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus ■ üldõigusjärglus – esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus – kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum – kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik a. EV diskontinuiteet ■ 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938. a jõustunud põhiseaduse muutmise vormi
Riigikogu Riigiorgan, PSorgan, Kollegiaalorgan (101 liiget), ühekojaline parlament, ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Funktsioonideks on seadusandlus, legitimatsiooni vahendamine (rahva legitimatsioonil kõrgemate riigiametnike nimetamine), kontroll täidesaatva võimu üle (parlamentaarne), representatsioon (esindusfunktsioon; ühiskonna ootused, mured), riigi rahandusküsimuste üle otsustamine. Riigikogu kui organi kontinuiteet (õiguslik järjepidevus)- organ on koguaeg olemas, kuni PS lõppeb. Riigikogu koosseisu diskontinuiteet- kosseseisude vahetumine, PS §61 volituste algus ja lõpp. Kui volitus lõppeb, siis toimub ka sisuline diskontinuiteet. Kõik algab algusest. Riigikogu liige Riigikogu kui kollegiaalorgani osa. Organi ülesannete täitja- füüsiline isik, kes teostab organi pädevusi. Vaba mandaat (otsused lähtuvalt südametunnistusest, võrdsuse põhimõte). Volituste
Seal oli ka linnus. Miskit veel? Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole. V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala. Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud. Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus, ebamäärane kontinuiteet. Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu. 3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel. 16saj I pooles alllinnas 5000 elanikku Toompeal 1000, eeslinnas 700. Kokku sajandi keskel ca 7000-8000. Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine
Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS: Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine Riigikogu koosseisu diskontinuiteet – iga koosseis on piiritletud, teistest koosseisudest eristatav *RK VII koosseis 1992-1995 *RK VIII koosseis 1995-1999 *RK IX koosseis 1999-2003 *RK X koosseis 2003-2007 *RK XI koosseis 2007-2011 *RK XII koosseis 2011-2015 *RK XIII koosseis 2015-2019 (hetkel) Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb
USAs mingis situatsioonis võib. *Subjektide tunnistamisel tuleb välja ajastu nägu tänapäeval on läinud rohkem isikupõhisemaks, mitte niivõrd riikidekeskne. Riikide tekkimine ja kadumine "pärimisõigus" Riigi suktsessioon e õigusjärglus riikide pärimisõigus, kui mingil territooriumil tekib uus riik mis rahv lepingud temale edasi kehtivad. 1978 a Viini riikide õigusjärgluse konventsioon. Õigusjärglus üks riik kaotab oma võimu ja teine asendab selle. Riigi kontinuiteet e järjepidevus vaatamata riigiga toimuvate muudatustele jääb riigi õigussubjektsus püsima riik säilib ja kestab edasi. Kui toimub revolutsiooniline valitsusevahetus, siis see ei lõpeta riigi rahvusvahelist õigussubjektsust. Kuigi Nõukogude Liidu lagunemisel jäi alles vaid natuke üle poole territooriumist Venemaa kujul, tunnistati Venemaa kontinuiteeti. Tavaõiguslikud põhimõtted: *Teatud territooriumi kaotus ei tähenda riigi kui sellise kaotust.
ei piisa subsumeerimise jaoks. 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID 10.1Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse.
b) nn igavesed normid on K-des suhteliselt harva, on sõnastatud nö igavikulistena. K ise keelab neid üldse muuta (nt 19. saj keskpaigast alates kõigis Prantsuse K-des säte, et vabariiklikku valitsemisvormi ei tohi muuta). c) ajutised normid I) nn murranguaja e revolutsiooniaja normid (valitseva korra siduvad normid kaovad, uus kord, vanad normid ei ole siduvad) ei pruugi toimuda massiliikumisi, piisab pisikesest grupist, kes teatab, et varemkehtinud PS-e kontinuiteet on lõppenud. 1936. a sarnane olukord Eestis. K-i ei ole. Neile on iseloomulik, et nad on määratud looma ühiskonnas mingit korda, kui faktiliselt on kord kadunud. ( nt Eestis on olnud murrangunormid sätestatud 24.02.1918.a manifestis; 1919.a Asutava kogu poolt kevadel vastu võetud ajutise valitsemise korralduses). II) üleminekuaja normid eesmärgiks reguleerida rahumeelselt üleminekut vanalt PS-lt uuele põhikorrale
Lapsendamine § 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus 43 § 114. Vanemate abistamise kohustus § 115. Lapse kulutused majapidamises Perekonna solidaarsuse väljendus, ei ole iseseisev nõude alus Lapse heaolu PKS § 134 Kehaline, vaimne ja hingeline heaolu Kasvatuse eesmärk- lapse areng vastutusvõimeliseks ja ühiskonnas toimetulevaks isiksuseks. Kasvatuse kontinuiteet (jätkuvus) ja stabiilsus Lapse enda soov HOOLDUSÕIGUS (Isikuhooldusõigus; Varahooldusõigus; Otsustusõigus; Esindusõigus) Hooldusõiguse kuuluvus AINUHOOLDUSÕIGUS ja ÜHINE HOOLDUSÕIGUS SEADUSE ALUSEL/KOKKULEPPEL KOHTULAHENDI ALUSEL PKS § 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus (1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. (2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine
(Eestis selleks eriaktiks Vabariigi Presidendi otsus), siis tuleb seaduse kehtivuse määramisel arvestada väljakuulutamise eriakti olemasolu ja ka selle õigusakti vastavust sätestatud korrale. ====================================================================== 54 § 4. Õigusaktide kehtivus Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks põhiprintsiipi: 1) kontinuiteedi printsiip; 2) actus contrarius printsiip. Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Sisuliselt tähendab ta, et iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse (Narits, 54,). Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit).
Uus linnade kasv 10. sajandil, kulmineerus 13. sajandil. Seejärel linnade kas Euroopas lõppes, 14. saj demograafiline tagasilangus. Lääne Euroopas eri piirkonnad: 1. Itaalia, Hispaania, Lõuna Prantsusmaa kus linnade kasvus polnud katkestust, linna funktsioon muutus. 2. Põhja Prantsusmaa, Madalmaad, Reinimaa, Inglismaa ja Põhja Saksamaa tihti keskaegne asula seal, kus antiigiajal polnud?. Kontinuiteet muutus. 3. Ülejäänud Euroopa kus antiigipärandit pole kunagi olnudki. Doozd Veneetsia valitseja/hertsog, nimetatud ametisse Bütsantsi keisri poolt. Burgus, portus, vicus keskaegse linna varajased arenguetapid. Ehk kindlustamata asula, asula mõne kindlustuse lähedal või värava ees (portus). Viik on sadamakoht germaani keeles, viikingite retked u 9. - 10. sajandil (rüüvimine & kauplemine).
parlamenti laiali saata. (USA, Ladina-Ameerika riigid, Prantsusmaa). Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim. Legislatiivfunktsiooni ja jagab president konstitutsioonis fikseeritud korras parlamendiga. Prantsusmaal on rohkem kui 30 aastat presidentaalne vabariik. Konstitutsiooni kohaselt valib presidendi rahvas. President jälgib PS kinnipidamist, ta korraldab avaliku võimu korrapärast tegevust ja riigi jätkuvust (kontinuiteet). Prantsusmaa president on sõltumatuse, riigiüksuste integreerimise, ühiskondlike kokkulepete ja lepingute tagaja. Presidendil on väga laiad volitused. Ta nimetab ametisse nii peaministri kui ka ministrite nõukogu juhatuse. Ta võib nõuda, et parlament juba vastuvõetud seadused uuesti 15 päeva jooksul üle vaatab. President ei ole vastutav parlamendi ees. Presidendi võimu elluviija on peaminister, kelle vastutus parlamendi ees on piiratud. Kui peaministri valitsuse
Eelühing omab piiratud õigusvõimet. · Juriidilise isiku asutamine Asutamise aluseks on asutamisleping(-otsus) või ühinguleping. Tegemist on mitmepoolse eriliigilise võlaõigusliku lepinguga. Asutamislepingut (-otsust) ei ole võimalik vaidlustada (ega tugineda selle tühisusele) pärast juriidilise isiku kandmist registrisse (TsÜS § 27 lg 2). Asutamisel oleva ja registrisse kantud ühingu vahel valitseb kontinuiteet. Asutamisel oleva ühingu õigused ja kohustused lähevad valmis juriidilisele isikule üle, kui tegutseja omas õigust tegutsemiseks. · Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Varalise eraldatuse põhimõttest tulenevalt ei vastuta juriidiline isik oma (organi) liikmete ning (organi) liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest kolmandate isikute ees. Juriidiline isik vastutab üldjuhul oma varaga nii lepinguliste kohustuste rikkumise, samuti
kohelda võrdselt (ÄS § 272). Asutamisstaadiumid: Asutamine on protsess. Eristada võib kahte staadiumit: 1) Eelasutamisühingu staadium-asutajate vaheline eelleping AS asutamiseks. Tegu seltsingu sarnase õigussuhtega 2) Asutamisel oleva ühingu staadium- Algab asutamislepingu sõlmimisega ja lõpeb registrisse kandmisega. Omab piiratud õigusvõimet, vt ÄS § 253; 520. Asutajate ja tegutsejate solidaarne vastutus. Asutamisel oleva registrissekantud AS vahel kontinuiteet. Õigused ja kohustused lähevad üle registreeritud aktsiaseltsile, kui tegutseja omas õigust tegustemiseks või kui üldkoosolek selle heaks kiidab. AS tekib registrisse kandmisest (omandab täieliku õigusvõime). Enne ÄR-sse kanmist vajalik aktsiate registreerimine EVK-s (ÄS § 250; VKRS § 10 lg 2). Kapital peab olema täielikult sisse makstud. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 4.3. Aktsiad 4.3.1. Üldalused
nõnda suunatud konkreetsele adressaadile. Tema eesmärgiks on haldus- või ka eraõigusliku tagajärje saavutamine. Tehingud on sellised õiguspärased teod, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse eraõigussuhteid. Actus contrarius printsiip — igat õigusakti võib esimesena tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. See võimalus võib haarata endasse nii vormi muutuse kui ka menetluse. Õiguslik kontinuiteet — õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Prerogatiiv — eelisõigus. ☺ Seaduse formaalne põhiseaduspärasus — põhikohustused on kõik põhiõiguste kandjate kohustused, mis tulenevad vahetult põhiseadusest või (kitsamalt) vahetult põhiõiguste kataloogist, sõltumata nende sisust.
"Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr.4, 1994 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. “Juridica” nr 4, 1996 49. Morgenstern, C. Platoni Politeia'ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast. "Akadeemia". Nr.1, 1993 50. Narits, R. Kontinuiteet ja actus contrarius printsiip. "Juridica". Nr. 4, 1994 51. Narits, R. Õigusteadus. "Juridica" nr.3, 1995 52. Narits, R. Jurisprudentsi põhijoontest."Juridica" nr.9, 1995 53. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia.Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu 1995. 54. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 55. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica". Nr.3, 1993 56. Oviir, M
110 Eesti eliit on suures osas jäänud anonüümseks. Teda iseloomustavad pigem ristideta hauad kui nimed marmortahvlil. Sõjaeelne ühiskonna koorekiht hävis lootusetus vastupanuliikumises, lahingutes Narva all, Sinimägedes ja Emajõel, võitlustes Eesti metsades ja soodes, küüditamisel ning vangilaagrites. 1990. aastate alguseks oli vana eliit hävinud või hävitatud. Seega puudus meil demokraatlik eliit, kel olnuks ettevalmistus ja kontinuiteet, samuti puudus demokraatlik poliitikakultuur, oli katkenud majandusvõimu erakätes olemise traditsioon. Nõukogudeaegne ajuloputus, mahavaikimine ja lihtsalt aeg olid teinud oma töö. Tekkis uus, traditsioonidele ja kultuurilisele järjepidevusele mittetuginev majanduseliit. Selle tõttu on praegu valdavalt tegemist uue, tekkiva eliidiga, kelle kohta rahvas sageli kasutab ilmekat väljendit “tõusikud”. Mehhanismid, millega tippu jõutakse, on avalikkuse silmis kahtluse all
annaabi.ee 
