Postmodernism Mis on postmodernism? ● Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ● Postmodernismis pole ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernismi sünd ● Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. ● Rahulolematus kuntstiga, mis enam teoseid ei loonud. ● Ausse tulid modernismimeelsed põhimõtted ja stiilid. ● Postmodernism oli vastureaktsioon modernismile, mille teooriad ja väiteid peeti aegunuks. Postmodernismi arhitektuuris ● Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut.
Teatud aerosoolide ja freooni kasutamine on maakera kaitsekilbi ohtu seadnud. 10. Postmodernism vastandub oma olemuselt modernismile, mille teooriaid ja väiteid peeti iganenuks. Postmodernismist sai üha enam sotsiaalne fenomen ja maailmanägemise viis, mida iseloomustab kõrgtehno- loogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. Postmodernismis ei ole ühtset ja absoluutset tõde, vaid see põhineb kontekstil. Igale nähtusele on nii palju erinevaid tõlgendusi kui on tõlgendajaid. 11. Demograafilisi probleeme võib samastada iibeprobleemidega. Euroopas on välja kujunenud iibe langus ja pikenenud eluiga. See toob vajaduse immigrantidest tööjõu järele. Uued probleemid tekivad sisserändajate konsolideerumisest ja omaette kogukondade moodustamisest, milles surutakse peale oma tõekspidamisi ja nõutakse üha suuremaid õigusi lääneühiskonnas. 12
suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus primitiivsetes ühiskondades elavad inimesed täidavad sotsiaalses struktuuris
Anthony Caro- Viljeles 60-ndate alguses “Junk art’i”,Tehiskeskkonna esemed, Horisontaalselt paiknevad teosed INGLISE popkunsti algus NEODADA 1960 uus realism- utiilikunst- tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaažid assamblaaž- mitmest materjalist ja esemest loodud kolmemõõtmeline kunstiteos POSTMODERNISM 1970 postmodernism- pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernistlikus maailmavaates on iga nähtuse või teksti võimalike tõlgenduste hulk pea lõpmatu (või niipalju kui on tõlgendajaid) ja ükski neist tõlgendustest pole teistest parem. KITS(sh)- Kitš on teatud liiki esteetiline väljenduslaad, millele on omane pealiskaudselt ja lihtsustatult mõistetud ilu ja tundekülluse taotlus ning rafineerimata laiatarbemaitsele ja müügiedule orienteeritus ABSTRAKTSIONISM 1960NDATEL. MINIMALISM. OP-KUNST. KINEETILINE KUNST
Austraalia. Sealsed elanikud ootavad vastaspoolelt sarnast vastust, mis neil mõttes on ehk nad on otsekohesed ja sõnaselged suhtlejad(McKay 1995, 107). Kõrgekontekstilised kultuurid on Orient, Araabia maailm ja enam Aafrikast. Sealsed elanikud väärtustavad enam harmooniat, peensust ja taktitunnet kui selgust, seetõttu suhtlevad nad kaudselt. Nende vestlus põhineb kohal, ajal, olukorral ja ka suhetel, mitte niivõrd kontekstil(McKay 1995, 107). Madalakontekstiliste ja kõrgekontekstiliste kultuuride põhiliseks erinevuseks on see, et kõrgekontekstilises kultuuris pööratakse palju rohkem tähelepanu ruumisuhetele ja kontaktile. Madalakontekstilistes kultuurides aga rohkem verbaalsele otsekohesusele. Tihtipeale võivadki suhtluskonfliktid tekkida sellest, et eri kultuurides mõistetakse distantsi, kontakti ja verbaalset lähenemist teisiti ning osapooled ei pruugi mõista, mida teine osapool
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia)
sotsiaalteadlase lähenemisviis) n Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? n Kus asub see ühiskond inimajaloos? n Milliseid inimesi see ühiskond toodab? n Ühiskonnaelu seletamisel rõhk inimestevahelistel suhetel ja ühiskonnal, mitte üksikisikul n Huvi ühiskondliku elu vastu tervikuna n Tähendus tekkib ühiskonnas vastastikmõjutamise tulemusena n Rõhk inimkäitumise kontekstil Poliitika uurimise traditsioonid n Angloameerika pärimus: n Poliitikateadus kitsamas mõttes e politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted n Avaliku halduse uuringud: riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimused n Saksa ja Põhja-Euroopa pärimus: n Riigiteadused ühtse uurimisvaldkonnana n Totalitaarsed riigid: n Keelatud või salastatud (ka ENSV-s) Poliitika uurimise põhivaldkondi
Raamatukogundust eri aspektidest uurides, sarnasuste ja erinevuste leidmisel ning nende tõlgendamisel kultuuriliste, demograafiliste, majanduslike, hariduslike, ajalooliste, poliitiliste, sotsiaalsete või teiste faktorite taustal Kaasajal kasutatavaid seisukohti rahvusvahelisest raamatukogundusest on kujundanud oluliselt Joseph Z. Nitecki Michael Buckland (1992)on määratlenud 3 rahvusvahelisele raamatukogundusele omast tunnust: 1) Rõhuasetus kontekstil, st raamatukogu- ja infoteaduse kui nähtuse konteksti mitmekesisus; 2) Keelest, kultuurist, geograafilistest vahemaadest tulenevad praktilised raskused 3) Teadlik rõhuasetus võrdlusel (võrdlusmeetodi kasutamise vajadus ja oskus). Buckland rõhutab rahvusvahelise raamatukogunduse jaotumist teoreetiliseks ja praktiliseks, mille vahele tuleks nö lisada valdkonna standardimisega ja tasemeharidusega seonduvad küsimused. 3. Võrdlevad analüüsid raamatukogunduses.
Eriti kehtib see klassikalise marksistlikust traditsioonist lähtuva kultuurisotsioloogia puhul, mis püüab leida neid ühiskonna allhoovusi, mis tingib selle keerukuse. Seetõttu tuleb ette hoiatada, et siin loengus kuulete palju ühiskondlikest suhetest, riigist jne. Eks teises loengus räägitakse siis rohkem teistest traditsioonidest. 2. rõhk inimkäitumise kontekstil, so välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. 3. tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Seega on siin tegemist on hägusa piiriga valdkondadega, mis tuleneb probleemist, et kultuuri uurimiseks on vaja liiga palju parameetreid. Emile Durkheim (1858-1917) Durkheimi peamiseks huviks oli just küsimus: kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse
· Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. · Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Nt abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 5. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? - Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. - rõhk inimkäitumise kontekstil. -tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid.
Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest
empirismi analüüsi objektiivsusest. Ta usub, et objektiivsus teaduses on kindlustatud, sest sotsiaalsete struktuuride loomus hõlmab teadust. Teadlased väärtused on õigustatud ja arvesse võetud tema objektiivsuse kontekstuaalses kirjelduses. Need erinevad väärtuses kogukonnas on need, mis lõpuks on tulemuseks objektiivsuses. Positivistid pakuvad, et objektiivsuses teaduses sõltub omavolilise/erapooliku avastamise kontekstil ja õigustamise loogilisel kontekstil. Avastamise kontekst viitab olukordade subjektiivsele loomusele, mis ümbritsevad algselt loodud hüpoteesi, ja kirjeldusi erinevatest vaimsetest ja emotsionaalsetest seisudest teadlase puhul. Hüpoteesi algupära loomuse subjektiivsus on eiratud selle poolt, et mida positivistid kutsuvad õigustamise kontekst, kus teooriaid uuritakse empiiriliselt, arvestades ainult selle vaadeldavaid tagajärgi kui määratletakse tema sobivus. See lähenemine lubab hüpoteesi subjektiivse algupära
Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult majanduslik tegevus või poliitilised süsteemid, vaid seosed majanduse ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnisatmine, st tähendus tekib ühiskonnassotsiaalse interaktsiooni tulemusena. · rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviide. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? 1
kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul
ühiskondlik probleem. 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid
NORME NING RÄÄGIB, MIS POLE LUBATUD (EHK HÄLBED), KOOLIS SAAB TEISTEGA SOTSIALISEERUDA, RELIGIOONIST TULENEB KULTUUR JNE. . 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Sotsioloogia isa, võttis mõiste ,,sotsioloogia" kasutusele. 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne
ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni. 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Sotsioloogia isa/rajaja, 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne
Keel ja muud suhtlusvahendid Vahel kannavad põhitähendust mitmesugused hää- litsused nn parakeel (haigutus jm), kehakeel (poosid, ilmed, liigutused, suhtlusdistants, pilk, lõhn). Lingvistika uurimisalad L. on keele uurimisega tegelev teadus. Lingvistika mõiste võeti kasutusele 19. saj keskel vajadusest eristada konkreetset keelt uurimivat osa tea- dusest üldisemast filoloogiast. Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul ja kirjutatud tekstide kultuurilisel kontekstil, siis lingvisti põhirõhk asub konkreetsel räägitaval keelel ja kuidas need toimivad konkreetsel ajahetkel. Lingvistika jaguneb omakorda foneetikaks (häälikuõpetus, kuidas erinevate keelte häälikuid esile tuuakse), grammatikaks (õpetus häälikute ja sõnade korrektsest kokku- panekust, selle alaosa on süntaks, lauseõpetus), semantikast (keele tähenduslik külg, sõnavara. . . Näiteks sama sõna või väljend võib slängis ja tavakeeles tähendada erine- vaid asju).
Oma sõnade järgi püüdsid kontseptualistid kriitikutest ja parasiitidest vabandeda ja ise oma teoseid sõnastada. • Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. 3 Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum(MoMa). See andis paljudele USA-sse pagenud uuendusmeelsetele kunstnikele võimaluse oma kunsti eksponeerida ja müüa. New Yorgist sai uus kunstimetropol.
asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6
Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle "ilus tüdruk", vaid küsib "kelle tütar"? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine Vihje erinevustele individualiseerumises kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! Soovmõtlemine näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid Stereotüüp püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta.
Agressioon on vajalik eeskätt isastele, et nad suudaksid võidelda teistega oma paarilise eest. Inimeste hulgas on agressioon muuhulgas vajalik näiteks ärikeskkonnas, kus juht peab suutma kaitsta oma positsiooni. Probleemideks antud teooria juures: ei ole võimalik tõestada, et agressioon on nähtusena sellisel kujul eksisteerinud tuhandeid aastaid; inimesed ei ole agressiivsed vaid seetõttu, et kaitsta ennast ja oma järglasi. Sotsiaalsed agressiooniteooriad Sotsiaalsel kontekstil on agressiooni väljendumise juures oluline roll. Agressiooni-frustratsiooni hüpotees Dollard jt (1939) agressioon on kellegi või millegi vastu suunatud frustratsiooni väljendus. Kui frustratsiooni ei saa väljendada otse selle sihtmärgile (nt võib viimane olla füüsiliselt või vaimselt mõjuvõimas), siis see kantakse üle realistlikumale sihtmärgile. Nt leidsid Hovland ja Sears (1940) olulise seose majanduskriisi ja mustanahaliste lintsimise vahel (oluline
Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! • Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad • Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... • Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine • Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! • Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta
) Suhete vaatenurk: isikute vahelised suhted, mis tulenevad sotsiaalsest positsioonist ja sotsiaalsetest rollidest. Sotsioloogiline vaatekoht Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. 10 · Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 1.6.Sotsioloogia funktsioonid Teadusel on kolm fuktsiooni: · Kirjeldamine · Seletamine · Ennustamine
ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Eriti kehtib see klassikalise marksistlikust traditsioonist lähtuva kultuurisotsioloogia puhul, mis püüab leida neid ühiskonna allhoovusi, mis tingib selle keerukuse. Seetõttu tuleb ette hoiatada, et siin loengus kuulete palju ühiskondlikest suhetest, riigist jne. Eks teises loengus räägitakse siis rohkem teistest traditsioonidest. 2. rõhk inimkäitumise kontekstil, so välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. 3. tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Seega on siin tegemist on hägusa piiriga valdkondadega, mis tekib probleemist, et kultuuri uurimiseks on vaja liiga palju parameetreid. Alustame Durkheimist, ja enne Marxi on see eriti sümboolne, sest surmadaatum on kattub marksistliku teooria rakendamise katsega Venemaal. Kui oleks elanud, siis mitte üleelanud.
2010. a kaudu linn kui objekt, kui linn kui maastik, kui sotsiaalse mitmekesisuse masshoonestus väljendus linn: madal tihedus, linn: tihedam, rohkem rõhku kohalikul kontekstil, päikesevalgus; funktsionaalne segatud maakasutus tsoneerimine; segatud hoonestus ja korterid slummide arendamine; uuendamine ja taasloomine (renewal), reostus kontrollitud laienemine läbi eeslinnade, uued linnad ja rohelus Postmodernismi alguseks võib tinglikult pidada 1960ndaid
eelkõige tõestamise õpetusena ning arutlusvigade analüüsina. TÕESTAMINE FORMAALSELT: tõestus (proof) on tõesest väitest (või tõestest väidetest) kehtiva arutluse abil tõese järelduse saamine. INFORMAALSELT: kommunikatsioonis esinevat protseduuri (dialoogi) nimetatakse mingi väite tõestuseks (argument, demonstration)5, kui protseduuri (dialoogi) eesmärk on tekitada dialoogipartneril veendumus, et tõestatav väide on tõene, ning see tõestus põhineb mingil kontekstil, järjekindlal arutlusskeemil ning eeldustel, mille tõesust antud protseduuri (dialoogi) raames kahtluse alla ei seata. Kahtluste tekkimisel võib tekkida vajadus täpsustada konteksti ja eraldi tõestada nii eeldusi kui ka loogilist skeemi. Lühemalt: tõestus on protseduur, mille jälgimine tekitab kuulajas veendumuse, et tõestatav väide või tõestatavad väited on tõesed või tõenäoliselt tõesed.
annaabi.ee 
