Gripp Anneli Rego 12A Gripp Nakkushaigus Põhjustavad A ja B gripiviirused Sümptomid Kiire palaviku tõus Peavalu Liigesevalu Köha Püsiv väsimus ja nõrkus Võivad esineda seedehäired Nakatumine 1. Haige köhib ja aevastab(piisad sattuvad terve inimese hingamisteedesse ). 2. Saastunud käed(kontaktpinna d saastuvad viirusega). Vältimine 1. Vaktsineerimine 2. Spetsiifilised gripivastased ravimid Huvitavad faktid üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest. 1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest.
Meie kliimas võib kuluda paar aastat või vähemgi, kus ebaprofessionaalsed lahendused rooste või värvi koorumise näol esile kerkivad. See tähendab hilisemat lisakulu autoomanikule, ning ka kurba saatust. Meetodid ja vajalikud seadmed selle teostamiseks. Esiteks, et riske vähendada, on loodud värvi- ja lakikihi paksuse mõõtja. Nimelt on see seade, mis võimaldab tuvastada järeltöödeldud pinda ning ka pinna kvaliteeti. Aparaat loeb sõiduki kere ja mõõteriista kontaktpinna vahelist ala. Piirväärtuste põhjal on võimalik tuvastada, kas auto on tehasekonditsioonis või hoopiski tugeva pahtlikihi all. ●Auto värvikihi paksuse määramise mõõtja teeb väga täpselt kindlaks autokerel oleva värvikihi paksuse ja katvuse. Kasutades saadud informatsiooni, võib kohe kindlaks teha, kas auto on üle värvitud või ei. ●Mitte ükski autohooldus ei suuda autokere osi üle värvida 100% täpsusega.
Sageli muudab mehhanism kiirusi, jõudusid ja pöördemomente, teisendab üht liikumist teiseks. NT: kang, plokk, tali, kruvimehhanism 11) Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade materjalide, info või energia muundamiseks. 12) Kinemaatiline paar on mehhanismi lülide omavaheline seotus, mis jätab võimaluse lülidel teineteise suhtes liikuda. Kinemaatilise paari moodustavad kaks elementi 13) Madalpaaride puhul on kontaktpinna pindala suurus lõplik. Madalpaari eelisteks on töökindlus, valmistamise lihtsus ning pööratavus, st paari moodustavad elemendid võib omavahel ära vahetada, ilma et liikumine muutuks. Kõrgpaari puhul kontaktpinna pindala on võrdne nulliga, mis tähendab et esineb kas punkt- või joonkontakt. Kõrgpaarid on mittepööratavad. Liitpaarideks nimetatakse mitmest paarist ning üht ja sama liikumist andvaid paare. Näiteks kuullaager
olema tagatud. Pindu saab puhastada näiteks liivapaberiga või lihvkettaga. Toorikud, mis kokku keevitatakse valmistatakse eelnevalt kasutades kas erinevaid valu- või survetehnoloogiaid. Seega tuleb ühe toru tootmiseks rakendada mitut erinevat metalli töötlemise meetodit. Keevitusparameetrite valik Punktkeevituse elektroodid valmistatakse eripronksidest või Cu-W sulamitest ja nende läbimõõdud ja kuju saab valida käsiraamatust. Elektroodide kontaktpinna läbimõõt leitakse seosest de=2t+3 mm, kus t on õhema lehtmaterjali paksus. Keevitamisel võib kasutada lehepaksustel kuni 5 mm jäika keevitusreziimi- lõhikesed (0,2-1,5 s) vooluimpulsid suure voolutihedusega j= 120-360 A/mm2. Madalsüsinikteraste (t=1-3 mm) keevitamisel võib keevitusvoolu arvutada orienteeruvalt seosest Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest
üksteise suhtes nihkuvad, kuid purunemispinnad jäävad samale tasapinnale, nagu enne purunemist). Priit Põdra, 2004 52 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.2. Põikkoormuse mõju lühikesele vardale Lõikava põikjõuga F koormatud lühike varras (Joon. 4.2): · koormus kandub vardale läbi kontaktpinna (teise detaili kaudu); · koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v;
üksteise suhtes nihkuvad, kuid purunemispinnad jäävad samale tasapinnale, nagu enne purunemist). Priit Põdra, 2004 52 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.2. Põikkoormuse mõju lühikesele vardale Lõikava põikjõuga F koormatud lühike varras (Joon. 4.2): · koormus kandub vardale läbi kontaktpinna (teise detaili kaudu); · koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v;
Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine.Kummimaterjalid: snteetiline kautuk, vvel, tsinkoksiid, ssinik, plastifikaator. Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast. Pinnakihi deformatsioon: domineerib ebatasasel teekattel, sltub kummimaterjali temp., materjali hstereesist, konakuste kaldenurgast. Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet. Sltub siirdenurgast ja lbilibisemisest
Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase-aktseptornivoo.19.Ruumlaengu tekitatud elektriväli pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab-On tekkinud tõkkekiht.20.pn-siirdele rakendatud päripinge korral n-pooljuhis elektronid ja p-pooljuhis augud liikuma kontaktpinna poole.Tõkkekihti jõudnud elektronid "täidavad" augud ja vastupidi.Tõkkekiht kaob.21.Pn-siirdele rakendatud vastupinge korral hakkavad valise välja mõjul n-pooljuhis elektronid ja p- pooljuhis augud liikuma kontaktpinnast kaugemale .Tõkkekihi paksus suureneb.Lubatud tsoon-on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum,millele vastavad energiad on elektronidele lubatud
koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = Eüld, lubatud piir +-5%). 2. Nihkepinged sideainega sidumata kihtides ja aluses liikuv- ja omakoormusest. Sõltub kontaktpinna erisurves, sisehõõrdenurgast, nidususest, elastsusmoodulitest, kihipaksusest, koormusintensiivsusest. 3. Tõmbepinged kõigi asfaltbetoonkihtide alapinnas. Sõltub elastsusmoodulitest, kihipaksustest, kontaktpinna erisurvest, asfaldi tõmbetugevusest, erinevatest teguritest, mis sõltuvad tee klassist, koormustest ja AB täitematerjalidest. 4. Arvutus külmakergetele. Sõltub klimaatilistest tingimustest sh külmumissügavusest, pinnaste
o Nitrotsementiitimine o Karastus õlis o Madalnoolutus 6. Vajalikud arvutused Detaili väsimustugevuse arvutamine Väsimustugevuse arvutamiseks kasutan Miner-Palmgreeni reeglit. kus on tsüklite arv; on terase väsimuse baasarv: 107 Tsüklite arvu arvutus Käigukasti hammasratas töötab 200 päeva aastas, 6 tundi päevas, 3000 pööret minutis Konstant Hammaste pindades tekiv kontaktpinge Hamba laius b = 25 mm Kontaktpinna kõrgus a = 0,15 mm Kontaktpindala Kontaktpinge Hammasratta materjali voolavuspiiri tingimus on Väsimustugevuse arvutus Hammasratta materjali väsimustugevuse tingimus on 7. Kasutatud kirjandus 1. P.Kulu, D. Arensburger, A. Laansoo, F.Kommel, Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks, Tallinn 2003 2. CES Edupack 2005 3. http://www.gearshub.com/
13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas Toroidülekanne Kui rulliku üks serv toetub ühel kettal keskmele lähemale siis teisel kettal samal ajal kaugemale. Pildil kujutatud olukorras on rullid asendis, kus vedaval kettal on rulli kontaktpinna raadius ketta keskmest väike ja veetaval kettal suur, seega on tegmist aeglustava ülekandega. Ülekandes muudetakse automaatselt rullikute asendid vedava ja veetava ketta suhtes, kus rulliku servad vastavalt vajadusele ketaste keskmest kas lähenevad või kaugenevad, muutes ülekandearvu. Skeem1: Mootorist peaülekandesse Vedav ketas veetav ketas Rullik Haardevedelik Skeem2: 1. Hüdrotrahvo 2. Vedavad kettad 3. Revers 4. Rullid 5. Mootorist peaülekandesse 6
survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1
3.2 Suurima pinguga ülekantav pöördemoment 2 d f ∙ p max ∙ π ∙ L ∙ d 0,15 ∙ 81∙ 106 ∙ π ∙0,09 ∙ 0,052 M Vmax=F hmax ∙ = = ≈ 4292 N ∙m 2 2 2 Liitele on lubatud ülekantavaks pöördemomendiks 773,6 N∙m . 4. Istu koostamine ilma pressimiseta Temperatuuri gradient peab tagama detailide kontaktpinna läbimõõdu muutuse summaarse väärtusega ∆max = 0,050 mm. 4.1 Koostamiseks vajalik temperatuuri gradient ∆max 50 ∙10 −6 ∆T ≥ = =208,3 ≈ 209° C α ∙ d 12 ∙10−6 ∙ 0,05 4.2 Istu koostamise võimalused 1. võimalus: võll temperatuuril 20 °C, rumm kuumutada temperatuurini 229 °C. 2. võimalus: võll jahutada temperatuurini -70 °C, rumm kuumutada temperatuurile 139 °C. 5. Liite eskiis
Nõutav sidestuse varutegur: [ S ] =3,5 0,15∗14∗106∗π∗0,09∗0,092 M Vmin= =2404,73 ≈ 2404,7 N∗m 2 Pressliitega ülekantav pöördemoment: M Vmin 2404,7 M V= = =687 N∗m [S] 3,5 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta? Temperatuurigradient peab tagama detailide kontaktpinna läbimõõdu muutuse summaarse väärtusega ∆ max=0,090mm Koostamiseks vajalik temperatuurigradient: Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused
kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Millega ja kuidas tekib heli? Trummikiled ja -pulgad Trummi löömisel tekib nii ring- kui segmentvõnkumine. Tulemuseks on põhitoon ja mitmed ülemhelid, mille hulk ja tugevus mõjutavad pilli tämbrit. Trummi kõlavärv ja helikõrgus varieeruvad ka selle järgi, milliseid trummipulki kasutatakse (kõvad või pehmed) ja kontaktpinna suurusest. Trummi kõla oleneb ka kohast membraanil, kuhu lüüakse. Esimesed trummikiled tehti nahast, kuid looma nahk reageerib tugevasti õhuniiskuse muutumisele ja seepärast kasutatakse tänapäeval tehismaterjale. Väikeste trummide kile pingutati V-kujuliste nööridega, iga V tipus oli nahkrihm, millega nöörid tõmmati kõvemini pinguli, et kile poleks lõtv. Trummipulkade pead jagunevad kõvadeks, keskmisteks ja pehmeteks. Roopillid
4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? -kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge
sisekülg. Reeglina väljendub see ka pisut rohkem kulunud/sinakaks tõmbunud kettapinnas. Ebaühtlaselt kulunud tööpindadega või sinakaks tõmbunud kettad garantii alla ei kuulu. Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel on ketta paksuse muutumine. Kui ketas pannakse alla ja ta jääb mingil põhjusel pisut "viskama" (põhjuseks roostes rummu kontaktpind/mustus ketta ja rummu kontaktpinna vahel), siis see ei avaldu kohe, vaid pärast 5-8000km läbimist, kuna pidurdamisel pidurisadul "ujub" kaasa ja see piduripedaali värinat esile ei kutsu. Pärast piduripedaali vabastamist ja sõidu jätkamisel "pühivad" piduriklotsid tänu "viskamisele"ketta hõõrdpinna teatud kohti, kulutades kettapinda ühest kindlast kohast tulemusena ketta paksus muutub ja see omakorda põhjustab 5-8000km läbimisel piduripedaali värina pidurdamisel.
vähemalt 1 selle vea tekkepõhjus? Liiga suured laktoosikristallid- vale jahutusrežiim Pärmide olemasolu- hapniku juurdepääs 28. Milline kuivatusviis on piimatööstuses enimkasutatav ning miks? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Pihustuskuivatamine, eeliseks on suur tootlikkus, kõrge mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase ning saadava pulbri kõrge kvaliteet 29. Mis on pihustuskuivatusel pihustamise põhieesmärgiks? Suur kontaktpinna loomine toote ja õhu vahel, mis tagab kiire protsessi. 30. Mis põhjusel võeti kasutusele mitmeastmelised pihustuskuivatid? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Soojusenergia kulu vähendamiseks ja pulbri kvaliteedi tõstmiseks- saame aglomereeritud pulbri. Annab energeetilise kokkuhoiu. 31. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias piima pastöriseerimisel suhteliselt kõrget temperatuuri (90–95 ºC)?
Mida ja kus kontrollitakse? Tänu ekstsentrilisele survele tekib müüritises ka moment M. Kontrollitakse kandevõimet lõikes i ja lõikes m. Lõige i on müüri peal ja lõige m on müüri pealt 0,4h ef allpool. Lõike m juures võtame arvesse ka nõtketegurit. Talade toetumine vahetult müürile. Millest sõltub pingeepüüri kuju (kaks põhilist faktorit)? Kontrollikriteerium. Pingeepüüri kuju sõltub: Variant 1. kolmnurkne pingeepüür, kui a 0(arvutuslik kontaktpinna pikkus. kaugus tala toetuse alguspunktist punktini, kus kolmnurkse epüürina arvutatud kontaktpinge muutub nulliks) a1(tala toetuspikkus) Kontaktpinge on maksimaalne tala toetuse alguspunktis ja lineaarselt vähenedes muutub nulliks toetuspikkuse a1 piires, s.t. kolmnurkne pingeepüür ei ületa tala toetuspikkust. Tegelik pingeepüüri laius on b ja pikkus on a0. Variant 2
Puidu lihvimine Lihvimine on kaapimisel põhinev lõiketöötlemine ning lihvimisel kasutatakse suure kõvaduse, tugevuse ja haprusega looduslike või tehislikke peenestatud aineid ehk abrasiive. Abrasiivid liimitakse riide või paberist alusele spetsiaalsete vaikliimide abil. Lihvriiete ja paberite valmistamisel kasutatakse põhiliselt elektrokorundi, ränikarbiidi, räni ja peenestatud klaasi ning teisi abrasiive. Lihvimisel on oluline protsessist osavõtvate abrasiivterade hulk, kontaktpinna suurusel, teravusel ja erisurvel. Lõikevõimsuse seisukohalt on võrdsete tulemuste korral lõikevõimsus suurem peeneteralise abrasiivi kasutamisel. Abrasiivide teralisuse vähenemisel suureneb lõikeservade teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna kvaliteet. Abrasiivide haprus põhjustab uute lõikeservade tekkimist. Algselt on abrasiivterakese kontuur siksakiline.
kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine- tekitab kõrge surve ja temperatuuri tõttu laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine- tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldumisel kiireneb teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikuse, mille tagajärjel muutub teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Nimetatud kolme kulumisliigi kõrval eristatakse veel ka keemilist kulumist seoses oksiidide tekkega hõõrdepindadel, mis näitab lõikuri kulumisprotsessi keerukat olemust.
ehk Priit Põdra, 2004 6 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID Pindkoormuse saab taandada üksikkoormuseks, kui Saint-Venant'i printsiip: kontaktpinna mõõtmed on detailide põhimõõtmetega (tugevusanalüüsi jaoks) võrreldes väikesed (Joon. 1.7) Konsooli pindkoormus Konsooli üksikkoormus mg F = mg Joonis 1.7
lahtilõikamata keha vastavaid sisejõudusid. 3. Pindkoormus. Joonkoormus. Lühike selgitus, lk 37 Pindkoormus - teatud pinna-alale hajutatud koormus. Pindkoormus rakendub konstruktsiooni kogu pinnale või selle osadele ja väljendab teiste kehade vahetut kontaktmõju. Pindkoormuse intensiivsus vec q (x;y) näitab näitab pinna ühikule mõjuvat jõudu vaadeldavas punktis N/m2, kN/m2 (Pindkoormuse saab taandada üksikkoormuseks, kui kontaktpinna mõõtmed on detailide põhimõõtmetega võrreldes väikesed) Joonkoormus vaid ühes sihis hajutatud koormus. Joonkoormus on taandatud nii ruum- kui ka pindkoormus intensiivsusega vec q (x), mille mõõtühikuks on N/m, kN/m. 4. Koondkoormus, lk 37 Koormusi liigitatakse ajas muutumise järgi düunaamilisteks ja staatilisteks. Kui koormus muutub ajas nii aeglaselt, et konstruktsiooni deformeerumisel võib inertsjõu hüljata, siis nim koormust staatiliseks
Reeglina, mida suurem videomälu math seda parem. Tavaliselt 256MB kuni “/4/8 GB. Võrgukaart – ette nähtud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Helikaart – kaasajal peaaegu alati emaplaadile integreeritud. SISENDSEADMED Puutetundlik ekraan – Klaviatuur- Skanner – optiline sisendseade, mis on mõeldud piltide sisendamiseks arvutisse. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule. Olulisemad näitajad on kontaktpinna suurus ja lahutusvõime. Mida kõrgem on skanneri lahutusvõime, seda täpsem on sisetatud pilt ja see võimaldab seda ilma kvaliteedi olulise halvenemiseta suurendada. VÄLJUNDSEADMED Monitor ehk kuvar -seade, mis videokaardi poolt tekitatud signaali alusel moodustab ekraanile nähtava kujutise. Peamised tüübid: 1. Kineskoopmoniotrid 2. Vedelkristallmonitorid 3. LED 4. (Plasmonitor) 5. (OLED – monitor)
pindadest(erandiks kontaktliim kus liimitatakse mõlemad pinnad, tappseotised ja tüübliavad) · Pealistamisel aluskihile mitte pealiskihile · Vahendid millega peal kantakse: pintsel, hari, rull, liimivalts, pihusti, tuub, liist · Hoidmine enne kokkupressimist on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi puitu imbumiseks, reeglina on selleks liimi peale kandmise aeg(erandiks tisleriliimi kasutamine) Detailide eelsoendamine, pressi ehk kontaktpinna eelsoendamine, detailide kokkupressimine, liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja jäägi väljasurumiseks pindade vahelt. Surve sõltub liimi liigist, küdelusest, puu liigist jne. Keskmiselt 2-10kg/cm2 · Pressimisvahend: kiilud, klambrid, pitskruvid, rihm, tööstuslikus kruvipress, hüdrauliline press, pneumaatiline press, vertikaal- ja horisontaalpressid
joontevaheliste nurkade muutustega. Joonmuude (joone pikkuse suhteline muut) x = dx/dx; y = dy/dy ; z = dz/dz, kus indeks x näitab joone esialgset sihti ja elementaarpikkuse dx muut dx on pikenemisel positiivne ja lühenemisel negatiivne. Nurkmuude xu ux = |x -u|, kus nurga haarasi näitavad indeksid on vahetatavad. Kontaktpingeid ja kontakpindade suurusi arvutatakse elastsusteooria alusel. Suurimad kontaktpinged tekivad kontaktpinna keskel. Arvutustes eeldatakse, et materjalid on isotroopsed ja homogeensed, et esinevad ainult elastsed deformatsioonid, et jõud mõjuvad kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade kõverusraadiustega võrreldes väga väikesed. 7.Keskmine erisurve paaris "silindertapp-puks". 8.Hõõrdemoment paaris "silindertapp-puks". Taantatud hõõrdetegur. 9.Nimi-, tegelik- ja kontuurkontaktpind. Äkki nii
sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne detail? sisepinnad! 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! muljumispinnad? 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse muljumispinge väärtusi? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telg- ohtlik punkt (punktid)? inertsimomendid, mis on arvutatud pööratud 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! teljestikes? 4.14
45. Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus. Standartsete liistude ja pikkikiilude ristlõige b*h (l0*h) valitakse lähtudes võlli läbimõõtudest d, nende pikkused aga lubatavaid muljumispingeid arvestades. Liited jagunevad : prismaliist; regementliist ja pikikiil. 2T P= Arvutus tehakse pindsurvele dlk [ p ] 9 T-moment d- liitenimiläbimõõt l- liite pikkus k-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus [p]-lubatud pindsurve 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut. nii liikuva kui ka la liikumatu ühenduse korral. Pindsurve jaotub ühtlasemalt suunalt, tööpind on suurem, suurem kandevõime, võlli väsimustugevus on suurem, tsentreerimine ja juhtimine on parem kui liistul. Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks
deformatsioonist. Mehaaniline komponent sõltub pinge-deformatsiooni olukorrast. Plastilise deformatsiooni korral hõõrdetegur f def arvutatakse valemiga f def=0,55 (h/R) ½ (3.8) kus h konaruse sissetungimise sügavus, R konaruse tipuraadius. Konarused normaaljõu toimel kas tungivad üksteise sisse või deformeeritakse, mille tulemusena kontaktpinnal tekkivad vastavad pinged ja deformatsioonid. Libisemisel teatud materjali maht kontaktpinna ümber allub korduvatele jõu mõjutustele. Jäik kerakujulise konarus, mis libiseb mööda deformeeritavat pinda, tekib keeruline pingeolukord: konaruse ees tekib survetsoon ja tagapool tõmbetsoon. Selle tulemusena muutuva märgiga tsükliline materjali koormamine. Iga tsükkel ei möödu jäljetult, kuna selle käigus kogunevad kahjustused, mis lõppkokkuvõttes viivad materjali purunemisele. Hõõrdumise tagajärjel toimub materjali eraldumine. Käesolevaks ajaks on välja
PUUDUSED: ülekandearvu muutumine koormuse suurenedes, laagritele ja võllidele on suur koormus, suht väike kasutegur FRIKTSIOONÜLEKANNE Koosneb kahest üksteise vastu surutud rattast. Tekkiva hõõrdejõu tõttu pöörlemisel pöördub ka teine. Mittereguleeritavad ja reguleeritavad. Reguleeritavaid kasutatakse süsteemides, kus nõutakse sujuvat ilma astmeteta pöörlemiskiiruse reguleerimist. EELISED: lihtne ja müratu. PUUDUSED: ülekandearvu ebapüsivus koormuse suurenedes, kontaktpinna suur kulumine, madal kasutegur KETTÜLEKANNE Koosneb veetavast, vedavast hammasrattast ja ketist. Levinumad on hammasketid ja rullpuksketid. Hammaskette kasutatakse suurte kiiruste ülekandmiseks. Koosnevad plaatidest, mis on paari kaupa puksile pressitud. RULLPUKSKETID koosnevad sise ja välisplaatidest. Plaadid kinnituvad välimistele võllikutele, sisemised puksidele. EELISED : pikk tööiga(õlituse korral), kõrge kasutegur HAMMASÜLEKANNE Sirg, kald, noolhammastega silinderhammasrattad
Autori intervjuu telefonitsi. Tartu, 02.12.2014. Sorgin, K. (2014). Jalgpalli huviline Kasepääl. Autori intervjuu telefonitsi. Tartu, 02.12.2014. 22 Lisad Lisa 1 Karakatitsad on Peipsi ääres levinud omanäoline sõiduvahend. See on enamasti ehitatud autokerest ning rehvideks on üldjuhul traktorite õhukummid, kuid muidugi on ka erandeid. Oluline on sõiduvahendi kergus ning võimalikult suur kontaktpinna saavutamine maapinnaga (jääga). Sõidukeid kasutakse järve jääl liikumiseks, et talvisel perioodil oleks hõlpsam kalastada (Võrumaa Teataja). 23
Kulumisstaadiumid: algkulumine, püsikulumine, katastroofiline kulumine. Lõikuri terik kulub erinevatel põhjustel, millest igaüks võib teatud töötlemistingimustel olla esikohal. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine töödeldava materjali kõvad komponendid kriimustavad vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine kõrge surve ja temperatuuri tõttu tekib laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 °C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldamisel kiirendab teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikusse, mille tagajärjel muutuvad teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nimetatakse püsivusajaks ehk lihtsalt püsivuseks T ja mõõdetakse minutites
pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid). Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks lisatakse halvasti märguva tolmu (näiteks söetolm) puhul pesemisveele pindaktiivseid aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse: tahma lendtuha savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Märgpuhastusseadmed: õõnes- või täidistolmupesurid tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda.
Tx Tz V 5 1 Fx Kruuvipaar. Rotatsioon ümber Fz ühe telje ja sellega funktsionaal- KR Tx selt seotud translatsioon piki Tz sama telge y=f(y) Ty =f(Fy) Elementide kontaktide iseloom võib olla erinev: 1) kontaktpinna pindala on lõpliku suurusega - tegemist on nn madalpaariga (vt tabel 1 kus toodud kin. paarid on kõik madalpaarid) 2) kontaktpinna pindala A = 0 - tegemist on nn kõrgpaariga (vt joon 1), kus võib esineda a) punktkontakt (joon 1,a punktid K) b) joonkontakt (joon. 1,b joon K-K). Joonis 1. Mitmest paarist koosnevaid, kuid üht ja sama liikumist andvaid paare nim liitpaarideks (näiteks kuul- või rull-laager on tervikuna võttes rotatsioonipaar vt. joon. 1,a).
See protsess ei kulge aga laengukandjate kontsentratsiooni ühtlustumiseni kogu kristallis, kuna n-pooljuhist lahkunud elektronid jätavad endast maha nendega võrdse arvu paikseid positiivseid ioone. Samuti tekivad p-pooljuhist lahkuvate aukude tõttu paiksed negatiivsed ioonid. n- ja p-pooljuhtide eralduspiiri juures tekib n-juhtivusega materjalis positiivne ruuumilaeng ja p-juhtivusega materjalis negatiivne ruumilaeng. Need vastasmärgilised laengud tekitavad pooljuhtide kontaktpinna piirialal sisemise elektrivälja, mida nimetatakse potentsiaalibarjääriks (ingl. k. build-in voltage), mis lõpetab laengukandjate edasise difusiooni läbi kontatpinna (moodustub tõkkekiht, ingl. k. depletion region). Potentsiaalibarjääri suurus on räni puhul 0,6...0,7 V ja tõkkekihi paksus on 1...5 mm; mõlemad sõltuvad lisandikontsentratsioonidest. Laengukandjate poolest vaest tõkkekihti, mis moodustub vastasmärgilistest lisandioonidest eri juhtivusega
Lock key) Kirjuta klaviatuuriklahvide juurde nende eestikeelsed nimed ja kirjelda lühidalt, mida mingi klahviga teha saab. Hiir (mouse) on osutusseadis ekraanipunktide äranäita- miseks. Kasutatakse mehaanilisi (kuuliga) ning optili- si (valgusdioodiga) hiiri. Optilised hiired muutusid hin- nalt konkurentsivõimeliseks paar aastat tagasi, nad pea- vad kauem vastu (pole kuluvaid osi), ei vaja puhastamist ning on vähenõudlikumad kontaktpinna suhtes. Optiliste hiirte puuduseks on hiirekursori ootamatu hüplemine. Foto 41. Mehaaniline hiir Hiireklahvide tüüpilised tähendused: seestpoolt · Vasakklõps objekti märkimine, menüü avamine, ka objekti käivitamine · Topeltklõps (kaks kiiret klõpsu vasaku klahviga) objekti avamine, käivitamine · Keskmise nupu klõps UNIX-süsteemides tähendab aseta (paste)
voolava vedelikukelme pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid). Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks lisatakse halvasti märguva tolmu (näiteks söetolm) puhul pesemisveele pindaktiivseid aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid (skraberid, ingl. k. scrubber), kus tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali,
adorptsioon, keemiline absorptsioon, adhesioon, aurustumine, sublimatsioon, sulamine, soojusülekanne, katalüüs, vahutamine ja vahukustutamine. Pindpinevus ja pindade märgumine. Vedelikele on iseloomulik pindpinevus. Pindpinevus on vedelikusisene rõhk, mille tekitavad vedeliku pinnal paiknevad molekulid, kui nad mõjutavad vedeliku sees olevaid molekule. Selline molekulidevaheline mõjutus tekitab vedelikku suunatud jõu e. sisesurve, mis takistab vedeliku laialivalgumist ja suure kontaktpinna moodustumist teise ainega, tavaliselt tahke aluspinnaga. Vedelike korral on vedelikutilga pinnaenergia võrdne tema pindpinevusega. Joonisel on kujutatud erineva pindpinevusega vedelikutilkade kuju tasapinnal. 26 Nurka, mis mõõdetakse tilga seest puutujani, nimetatakse, vedeliku kontaktnurgaks . Kui 900, siis vedelikutilk märgab pinda ja see pind on hüdrofiilne
kehade puutekohtades Hõõrdejõuks nimetatakse kahe keha suhtelist liikumist takistavat jõudu Keha tasakaalus hõõrdejõud muutub nullist maksimaalse väärtuseni ning alati võrdub jõuga F 0 Fh Fh max Hõõrdejõud saavutab oma maksimaalse suuruse kehade suhtelise liikumise algushetkel ning on alati suunatud liikumisele vastassuunas Liugehõõrdumise põhiseadused 1. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kontaktpinna suurusest 2. Maksimaalne hõõrdejõud on proportsionaalne välisjõu normaalkomponendiga 3. Hõõrdejõud sõltub kehade materjalist, hõõrdumispindadest ning määrde olemasolust ja selle tüübist Teisest seadusest järeldub, et hõõrdejõud on võrdeline R normaalreaktsiooni N ja hõõrdeteguri f korrutisega Fh f N
kujul kõik vajalikud I ja II piirolukorra arvutused ja lisage omapoolsed selgitused ja kaalutlused ning näidake mille alusel teete lõppotsused. Näidake ka arvutuseks vajalikud lähteandmed arvutusskeemil. EVS-EN 1993-1-1-2007 Puidust tala dimensioneerimisel kontrollida: 1. Survet ristikiudu- kontrollitakse toepiirkonnas vältimaks võimalust, et toed ennast tala sisse ei muljuks c ,90, d k c ,90 ,d f c ,90, d , kus c , 90 ,d - kontaktpinna arvuuslik survepinge N ristikiudu = f c , 90, d - arvutuslik A 43 survetugevus ristikiudu; k c , 90 , d - tegur, mis arvestab koormuse konfiguratsiooni, lõhestumisvõimalust ning survedeformatsioonide astet. Üldjuhul väärtus 1,0, v.a erijuhul. max=4,0 2
annaabi.ee 
